! Võrade liigitus: Ristlõike alusel Okste asendi alusel Ladva esinemise alusel Suuremate okste paiknemise alusel Kaasaegseid võratüüpe Kanal-lehkvikune võra H.loose võra Pure poollapik võra Koonalpuu ehk spindel Kaldpalmett Nöörpuud ehk kordonid Kolmeoksaline häilvõra Viljapuude vanuseperioodid Viljakande eelne võra kujundamine Suurendav viljakandvus harvaendamine Täielik viljakandvus-harvendamine ja nõrk noorendamine Vähenev viljakandvus- tugev noorendamine Küsimused:35lk 1. Milisesse sugukonda kuulub 2. Milline vili esineb 3. Kuidas kasutatakse 4. Kas levib ka looduslikult 5. Kuidas paljundatakse 6. Kasvult on... Aed õunapuu- 1. Roosiõelised 2. Suur 3. Pookealusteks 4. Jah 5. Seemikutena 6. Puu Madal õunapuu 1. 2. Võrkjas roostekiht, magusta ja mõrkjat maitset 3. 4. ei 5. võrsikuteg 6. põõsana paradiisõunapuu 1. 2. 3. kloonalus
Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremaid kuldvihmataimi katta . [7] Kuldvihm vajab tuulte eest varjatud päikselist kasvukohta. Pinnas peaks olema viljakas, vett läbilaskev ja mitte happeline. [8] 1.4 "Kosmeetiline" hooldus Kui ilupõõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta põõsa noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk- järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. [2] 4 Kirsipuu Prunus subg. cerasus
kontuurplastika tööpõhimõtetega. Ehk siis spetsiaalselt valitud preparaadid süstitakse probleemsetesse piirkondadesse. Pisendamata eespool mainitud meetodite väärtust, tuleb rõhutada, et erinevalt kontuurplastikast biorevitalisatsioon mitte ainult ei eemalda defekte, vaid parandab ka naha üldist seisundit, aga mesoteraapia ees on tal see eelis, et vajab vähemat arvu seansse. Biorevitalisatsiooni puhul toimub naha noorendamine hüaluroonhappepreparaadi abil. Hüaluroonhape on elusorganismide loomulik komponent, mille funktsioon põhineb võimel siduda endaga veemolkeule. 56% kehas leiduvast hüaluroonhappest paikneb nahas. Organismi vananedes hüaluroonhappe hulk nahas väheneb ja nahk muutub õhemaks, mille tõttu tekivad kortsud. Täitesüsti tulemusi näeb kortsude puhul kohe pärast protseduuri. Et aine nahas paremini püsiks, on selle keemilist struktuuri muudetud, st stabiliseeritud. Saavutatud tulemus
.........................................................................................................14 HARILIK PLOOMIPUU (Prunus domestica)..........................................................................16 Iseloomustus..........................................................................................................................16 Hooldus ja lõikamine............................................................................................................ 16 Noorendamine.......................................................................................................................17 HARILIK TOOMINGAS (Padus avium)................................................................................. 18 Iseloomustus..........................................................................................................................18 Kahjurid...............................................................................................................
.............................................................30 VÄRDFORSÜÜTIA...................................................................................................................... 31 Üldiseloomustus......................................................................................................................... 31 Kärpimine ..................................................................................................................................32 Noorendamine, elujõulisuse suurendamine................................................................................32 HARILIK KUKERPUU.................................................................................................................34 Kirjeldus..................................................................................................................................... 34 Tagasilõikamise nõuded..............................................................................
.............................................................16 8.1 Harilik ploomipuu....................................................................................................................17 8.2 Tuntumad sordid.......................................................................................................................17 8.3 Lõikamine ja hooldus...............................................................................................................18 8.4 Noorendamine..........................................................................................................................18 9. Prunus subg. Cerasus - perekond Ploomipuu.................................................................................19 9.1 Hooldusvõtted...........................................................................................................................19 9.2 Kärpimine...................................................................................
kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Selliste põõsaste alla kuulub ka kontpuu. Kui põõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta selle noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule, sest ta kasvatab piisavalt uusi võrseid. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid. (Kevadine puude ja põõsaste lõikamine)
Lõige tehakse mitte surnud kudede piirilt, vaid kaugemalt, läbi elusa puidu. Kindluse mõttes tuleks pärast surnud oksa eemaldamist vaadata varre säsi kui see on hele (valkjas või rohekas), oli lõikekoht õige ja kaugemalt lõigata pole vaja. 2. Seejärel harvendatakse, s.t. eemaldatakse nõrgad, sobimatud (sissepoole kasvanud, hõõrduvad) ja üle 5-6 aasta vanused oksad maapinnani. Nii saab tehtud ka põõsa noorendamine kuna roosioksad on suhteliselt lühiealised, siis julge vanade okste väljalõikamine ergutab asendusvõrsete kasvamist ja seega ka rikkalikku õitsemist. Edasine lõikamine oleneb roosirühmast, kuhu lõigatav taim kuulub. Roniroosid Roniroosid on rahvapärane nimetus kuni 3 m pikkuste toestamist vajavate vartega põõsastele. Suureõielised väänroosid on tugevate okstega ning õitsevad korduvalt sama aasta võrsetest.
• Töötlus. Muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valgalal – alates maa kasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni. Näited EL Veepoliitika Raamdirektiiv Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse mingitest tõekspidamistest lähtuvalt ökoloogilist seisundit. • Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. • Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine võimatu, sest paralleelselt veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud muutused valglal. Siis on mõistlikum luua juba asenduskooslustega ökosüsteem, mis ei sisalda kõiki ökosüsteemi komponente ja talitleb mõneti erinevatel põhimõtetel, kuid sobitub paremini valgla iseärasustega.
ja taastatavate metsade mitmekesisust. Esimene seirekord tehakse paari aasta jooksul enne taastamist. Taastamine dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala seirata 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel. Metsade loodusväärtuste hindamise metoodika (EMKAV projekt) VI Veekogude ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. ● Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. ● Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse ökoloogilist seisundit. ● Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine võimatu, sest koos veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud muutused valglal. Sel juhul võib luua
pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse • Kultuurroosi külmataluvus pookekohas on 8-12⁰ • Pookekoht võib hävida, kui püsib lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad tüükad täielikult välja (noorendamine) • Roosipõõsaste iga Eestis: peenraroosid 8-12 a, väänroosid 12-20 a, pargiroosid 20-30 a, tüviroosid 6-8 a Istutamine • Kui paljasjuursed võime istutada juba aprillilõpul, siis lehtinud konteineristikud on soovitav avamaale istutada alles 15-20 mai paiku, kui öökülmad on möödas • Potis või kiletopsist välja võttes ei tohi juuri vigastada ega laiali kiskuda • Juurestik ja maapealne osa peavad olema tasakaalus
sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Selliste põõsaste alla kuulub ka Siberi kontpuu (Karner). Kui ilupõõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta põõsa noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid, nt kontpuu. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid (Karner).
Juba 1947 oli vastu võetud seadus, mis kaotas surmanuhtluse. Et nüüd Leningradi grupi liidrid teise ilma saata, 1950 taastati NL-s surmanuhtlus. Põhitegija oli Georgi Malenkov. Paljuski sai tema tegevus ka tema oma pol karjäärile saatuslikuks, Hruštšov kasutas 50ndatel oskuslikult ära tema seotust Leningradi süüasjaga. 1951 suvest hakkavad Kremlis toimuma huvitavad muutused. 3. juuni 1951-märts 1953 Julgeolekuaparaadi puhastamine, võimuladviku noorendamine ja uue „puhastuse“ ettevalmistamine. 1951 suvel võeti Stalini poolt ette julgeolekuaparaadi väga põhjalik puhastamine. See oli tegelikult rünnak ka juba Beria vastu. Paralleelselt julgeolekuaparaadi puhastamisega tuleb esile ka Megreli süüasi. Hakatakse tegelema Gruusia küsimusega. Siin on Beria jälle oluline figuur. Hakatakse otsima suurt Megreli. Beria oligi Suur Megrel, oli suuresti Beria-vastane aktsioon. 50Ndate alguses Stalin võtab ette ka võimuladviku noorendamise, see
annaabi.ee 
