vanaisa sõna ja hakkasid üksteist kiusama ja vihkma. Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü
muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas eksisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps. Koostöö ja ürituste korraldamine tõstab inimeste enesehinnangut ja usku, et nad saavad ise oma elujärje parandamiseks midagi teha. Näiteks võib tuua Toidupanga projekti, mille puhul on tegemist kodanike poolse heategevusega. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu
,,Enne ukse lukustamist" Lydia Koidula Ühes Mäetaguses talus elavad peremees Hannus Kukk ja tema naine Tiiu. Teise jõulupüha õhtul tuleb Hannus väljast, ust pauguga kinni pannes ja hakkab oma naisele seletama, kui palju on ta tema noomimist ja palveid talunud. Tegelikult ei olnud ainuüksi Hannus see, kes selliselt mõtles KõrtsiPriidu oli talle nii mõndagi seletanud. Aastaid tagasi oli Priidu Mäetagust talu endale ihaldanud. See tekitas nende vahel viha ja vaenu, kuid aegamööda näis kõik unustavat ja viimaks said nad väga headeks sõpradeks. Mina ei mõista, kuidas on võimalik kedagi sellist veel usaldada, aga selline oli Hannus naiivne ja samas ka kange.
passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi Cimze seminar, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps. Kodanikud ei mõista ilmselt, et aidates riiki, aidatakse ka oma elu ning tekivad ka paremad võimalused oma elu korraldamiseks. Riigi kodanikkonna ja riigi vaheliste sidemete tugevdamine on hädavajalik. Pole inimest, kes ei oleks kuulnud J.F. Kennedy surematut lauset: "Ära küsi, mida sinu riik saab teha sinu heaks, küsi endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks". Selles peitub minu arvates väga suur tõde
keset põrandat. Direktor käskis soki prügikasti visata ja kõigil, kes sokki puutusid, seina äärde rivistuda. Lapsi oli kokku umbes nelikümmend ning nad olid kahe liitklassi lapsed. Neist oli ainult kaks last, kes polnud sokki puutunud. Nad jäid ahju äärde seisma ning nendeks lasteks olid minu vanaema ja klassi kõige targem poiss, kes oli matemaatik. Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi. Vanaema lõpetas Käina koolis kaheksanda klassi ning läks edasi Kärdla Keskkooli üheksandasse klassi. (aastal 1963) Siis oli koolivorm selline: sinisetriibuline pluus, pikkade käistega, tumesinine pihikseelik. Vahetusjalatsid olid kohustuslikud. Nendega ei tohtinud õues joosta, ainult siis, kui oli kevad ja sügis, ning kuivad ilmad. Korrapidajad kontrollisid seda, ega vahetusjalanõudega õues ei joosta. Kord oli üsna range ning seda rikuti väga harva.
põhimõtetest: 1. Laps peab olema kõigest temasse puutuvast teadlik ja asjasse pühendatud. 2. Vältige võimalikke arusaamatusi lihtsate selgituste abil. 3. Ärge töötage oma lapsele vastu. 4. Vältige mitmetimõistetavaid käske. 5. Pidage sõna. 6. Tegelege iga olukorraga otsekohe. 7. Lapse löömine ja sõimusõnade kasutamine olgu välistatud. 8. Väljendage armastust. 9. Kui laps saab noomida, tehke sellest ,,aeg-maha-sündmus". 10. Pärast noomimist arutage juhtunu läbi. 11. Hiljem ärge unustage koos rõõmustamast, et asjad said ilusasti selgeks räägitud. Suur üllatus on see, et teie laps austab teid arukuse ja ettenägelikkuse eest, kui võimaldate tema indigo-olemusel avalduda! Ma annan oma tütrele Samarale suure vabaduse ja loomisvõimalused, kuid see ei tähenda, et tal õnnestuks vältida minu ranget pilku, mis jälgib tema suhtumisi ja käitumist. Ma võin väliselt mõjuda üsna karmina, kuid
Siis jäin mina kahekesi süüalusega, ega olnud muid päältnägijaid juures. Ja kuigi mina peaksin kõik otsast pääle kannatama, mis minu hing ja ihu on kannatanud, ja mina peaksin põlema puhastamise tules, nagu õpetab, tõsi küll valesti Paapst, seesinane Rooma Valekristus, ma võiks oma surelikkude huultega ommeti muud hüüda kui tõtt, nõnda kui tegingi seda kõrge kohtu ees. Ja see tõde, mida järeltulijad teadku, kui nad minu üle kohut mõistavad: Kui mina algasin poisi noomimist, siis hakkas tema üleannetult nägu krimsutama, ilma häbi tundmata, lootes oma suure suguvõsa kaitse pääle. Siis lõi äkki veri minu pähe, ja silmad said sõgedaks vihast, nii et mina ei võinud enam selgesti näha enese ette. Siis tõstsin mina äkilises vihas oma käe, et vastupanelikule poisile anda mööda kõrvu. Aga enne kui minu hoop sai plaksatada, kargas aadelivõsu kõrvale ühes oma kõrvaga, ning minu hoop sattus tühja õhku. Aga et minu saatus
Vanemad maadlevad tihti siiski sisemiste vastuolude küüsis. Nad teavad, et üldine hoiak mõistab füüsilise karistamise hukka, kuid väga paljud inimesed toetavad seda endiselt, peavad hädavajalikukski. Seega tegelikkuses ei ole laste kehaline karistamine kuhugi kadunad. Siiski veel keerulisem kui füüsilise vägivalla vähendamine laste igapäevases kasvatamises on võitlus vaimse vägivalla vastu. Vaimset vägivalda on märgatavalt raskem määratleda. Lapsega pahandamist ja noomimist peetakse loomulikeks ja hädavajalikeks kasvatusmeetoditeks. Lapsed peavad siiski vanemate verbaliseeritud viha, manitsusjutlusi, irooniat, pilke- ja hüüdnimede kasutamist mõnigi kord niisama hirmutavaks ja haavatavaks kui (kerget) füüsilist karistuski - seejuures on vanematel voli neid piirangutena kasutada. Lisaks füüsilisele karistusele on lapsed ohus seksuaalse väärkohtlemise all (Bagley & King, 1990). Suurem risk on tüdrukutel ning mõningal määral ka poistel
abil (õpetamine ja õppimine), mis oli vahendatav meetoditega, õpetamise tehnoloogiaga. Sealjuures oli õpetamine ja õppimine protsessis tihedalt põimunud · Eesmärk loeti saavutatuks siis kui protsess lõppes omandatu avaliku demonstreerimisega eksami või katsega. Üldiselt oli tolleaja kasvatuses tähtsal kohal karistamine ning hirmutamine, kuid karistamise all ei peetud silmas füüsilist karistamist, vaid noomimist ning äärmisel juhul paaripäevast paastu. Argust peeti suureks puuduseks ja enamasti said karistada arad lapsed. Etnograafid julgevad arvata, et tolleaegsete ja tänapäevaste loodusrahvaste vahele saab tõmmata mitmeid võrdusmärke ning seetõttu väidavad nad, et arvatavasti olid ka iidsetel aegadel lapsed hõimudes üsna karistamatud ning vanemate autoriteet neile peale ei hakanud. Lapsed õppisid eeskujudest matkimise ja jäljendamise kaudu
vaid kurbade niiskete silmadega aeda vaatab suutmata tunda rõõmu. Järgmisel päeval käsib proast Ekkel pool tooreid marju müüa mida vähesed peamiselt vanurid teevad praosti range pilgu survel. Ka mõned noored kes jumalateenistusest välja hiilisd ostavad marju, et oleks midagi asjalikumat teha ja lihtsam vastassooga suhtlema minna, Ekke mõtiskleb, et poisid näevad ilma tööriistatetta nagu kohmetud ja paljad välja. Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja. #9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor Priidule ehk praosti pojale linnas, et praost on lakkanud täitmas oma kiriku ja jumala teenri kohustusi. Samuti on ta ka laenu votnud pangast. Lõpuks võttis poeg praostil kätte ja tuli maale isale külla asju klaarima
2. Vältige võimalikke arusaamatusi lihtsate selgituste abil. 3. Ärge töötage oma lapsele vastu. 4. Vältige mitmetimõistetavaid käske. 5. Pidage sõna. 6. Tegelege iga olukorraga otsekohe. 7. Lapse löömine ja sõimusõnade kasutamine olgu välistatud. 8. Väljendage armastust. 9. Kui laps saab noomida, tehke sellest ,,aeg-maha-sündmus". 22 10. Pärast noomimist arutage juhtunu läbi. 11. Hiljem ärge unustage koos rõõmustamast, et asjad said ilusasti selgeks räägitud. Suur üllatus on see, et Teie laps austab Teid arukuse ja ettenägelikkuse eest, kui võimaldate tema indigo-olemusel avalduda! Kõige suurem viga indigolaste juures on see, et neid ei tohiks poputada. Sisimas kardavad paljud vanemad kaotada oma laste armastust ning osutuda nende poolt hüljatuteks. Sellised vanemad eksivad rängalt, püüdes võita lapse
Seega Mastiff ei ole kaitsekoer selle otses mõttes, ka valvekoeraks ta ei sobi, sest vajab oluliselt rohkem peremehe ja perekonna lähedust kui teised koeratõud. Mastiff on parajalt kangekaelne. Talle meeldib küll oma peremeest rõõmustada ja õpib ta ka suhteliselt kiiresti, ent treening ja käskude täitmine võib tema jaoks igav tunduda. Õppimine tuleb paremini välja mängu sees ja lühiajaliselt, samuti peab silmas pidama, et Inglise mastiff on väga õrna hingega ja võtab peremehe noomimist väga hinge -- seega tuleb olla treenimise juures väga kannatlik olla ja noomimisega vägagi mõõdukas olla. Mastiff saab väga hästi läbi lastega ja teiste loomadega. Loomulikult tuleb laste juures arvestada tema suurust, sest ta võib pahaaimamatult oma raskuse ja tugevusega viga teha. Mastiff vajab palju lähedust, kui seda lähedust pole, võib kannatada saada algul sinu elamine ja ilmselt hiljem ka koera iseloom, sest ta ei pea sind enam tema perekonda kuuluvaks
kuuse, palju roosisid küljes rippumas, vastla-ajal turu peale püsti ja tulid õhtul sinna hulga naiste ja neidudega, laulsid enne ja tantsisid ja pärast pistsid puu põlema, mis pimedas hästi leekis. Siis võtsid sellid üksteise kätest kinni ja kargasid ning tantsisid ümber puu ja ümber tule ja tuletegijad pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma. Ja ehk õpetajad seda küll noomisid ja Moosese vasika tantsuks nimetasid, ei pandud seda noomimist siiski sugugi tähele." Mitmete Lääne-Euroopa rahvaste kohta on juba 15. sajandist andmeid kuuse (või mõne muu liigi) toomise kombest, et nii osa saada looduse elujõust. Saksa soost kaupmeeskonna eestvedamisel toimunud pööripäevapidustustest Rewalis (Tallinnas) Raekoja esisel turuplatsil kuuse ümber pilgarit pidades on andmeid aastast 1441. Kinnistumiseni kristliku jõulutähistuse kombestikku kulus veel paarsada aastat.
kalduvus säilitada asjade senine seis. Vaimse arengu peamine takistus on laiskus ja hirm. 7 -------------------------------------- KAS LAPS ON TÄISKASVANULE VÕRDNE PARTNER? Laps on täiskasvanule võrdne partner, väidab lapsekeskne pedagoogika. Just seepärast taunitakse kõiki traditsioonilisi kasvatusvahendeid - käskimist, keelamist, noomimist, karistamist ja tasustamist. Lastega soovitatakse pidada läbirääkimisi ja võidan-võidad paradigmat, mis tähendab mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmist. Laps ei ole täiskasvanule võrdne partner, väidab klassikaline pedagoogika. Sama kinnitab ka menuraamatu "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" autor Michael Winterhoff (2010). Oma paarikümneaastase psühhiaatritöö kogemusele toetudes kirjeldab ta, kuidas
annaabi.ee 
