Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Kui keegi võõras tervitab teie kaaslast, siis on viisakas vastata. Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta tervitamata. Kui oled oma tuttavat liiga hilja märganud ega jõua enam tervitada , siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada. Kui näed oma tuttavat mitu korda päevas on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda kui üldse mitte! Sobilik oleks lihtsalt naeratada ja noogutada. 1.2 Külalise vastuvõtt ja saatmine Külalise aukoht on vastuvõtjast paremal, kuid ta valib ise, kummal pool soovib liikuda. Vastuvõtjal on soovitatav liikuda sammuke eespool, et külalisel oleks võimalik jälgida, kuidas on otstarbekam liikuda. Sissepoole avanevate ustega ruumides avab vastuvõtja ukse, siseneb esimesena ja palub endale järgneda. Hüvastijätmisel kehtivad peaaegu samad reeglid mis tervitamiselgi
Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Hea kuulamisoskus on õpitav. Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust, s.o. sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas. Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal ajal midagi ka näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga siis sellisel juhul tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks.Hea suhtleja tunnusteks on see, et suhtleja tunnetab ära, millal on tema kord rääkida, oskab välja näidata huvi teise jutu vastu ning oskab vajadusel esitada partnerile küsimusi, oskab end teise jutuga kohandada
Tihtipeale tunduvad üldse teised tööd ümberringi kergemad ja paremini tasustatud, kui parasjagu enda tehtav töö. Tõde on aga selles, et me ei suuda kõrvalt objektiivselt hinnata teise inimese töö raskust kui pole ise selles valdkonnas tööd teinud. Nii nagu ehitaja ei suuda hinnata meie töö raskust köögis ei suuda ka meie hinnata taksojuhi töö ja palgasuhet. Võibolla enamus meist saab aru, et kõik ei ole nii lihtne ja valitsuse töö ei ole kerge. Ometi on lihtsam kaasa noogutada ning nõus olla kui avaldada oma arvamust ja riskida sellega, et teised sind imelikuks ja eriliseks pidama hakkavad. Lõpetuseks aga läheneksin vanasõnale natuke teiselt poolt. Eelnevast õppisime, et välimus võib tihti olla petlik, meeldivad lubadused ei pruugi alati olla teostatavad ning levinud arvamus ei pea olema õige arvamus. Küll aga on tõde ka see, et kulda võib leida kohtadest, kus väline hiilgus puudub,
· Kui kaaslane tervitab oma tuttavat, siis tuleks tervitada koos temaga. · Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta ka tervitamata. · Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ega jõua enam tervitada, siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada. · Kui ühe inimesega kohtutakse päeva jooksul mitu korda, siis on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda, kui üldse mitte. Sobilik on naeratada ja noogutada. Püstitõusmine tervitamise ajal · Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamise ajal tõusevad noormehed alati püsti. · Soliidses eas härra võib mööduvaid tuttavaid tervitada istudes. · Seltskondlikel koosviibimistel tõusevad mehed daamide tervitamiseks püsti, kummarduvad vastutervituseks ja istuvad alles siis, kui daam on istunud oma kohale (sama eaka mehe sisenedes).
näitab see inimeses tekkinud huvi. Juba Charles Darwin märkas, et nii inimesed kui loomad kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Kui soovitate kaupa või peate kõnet, jälgige kuulajate päid. Kui märkate, et nad on pead viltu pööranud, keha ette kallutanud ja toetavad lõuga kätele, on teie sõnum kohale jõudnud. Naised väljendavad niisuguse peaasendiga oma huvi mehe vastu. Kui teie poole pöördutakse, pole teil vaja muud teha, kui vaid pea viltu kallutada ja aeg-ajalt noogutada. Sellega võidate vestluskaaslase poolehoiu. Kui pea on kalluatud ette, väljendab see inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad tavaliselt ka kriitilise hinnangu liigutused. Kuni ei õnnestu inimest sundida pead tõstma ja küljele kallutada, on teil selle inimsega suhtlemisel raskusi. Kui teil on tulnud sageli kuulajate ees esineda, küllap olete siis ka märganud, et isegi terve auditoorium võib istuda langetatud päi ja rinnale ristatud kätega
erinevaid asju. Keerulisemaks teeb olukorra, kui klienti mõjutab ka omased sümptomid nt. tuju, ilm, tervislik seisund jne. Sageli kliendid ei tea isegi, mis tähendab kvaliteetne teenus. (H. Tooman 2003: 71). Kõige tüüpilisem viga, mida võib teenindaja teha on kliendi mitte märkamine. Klienti tuleb märgata isegi siis, kui teenindaja räägib parajasti telefoniga. Tuleks tekitada kliendiga sõbralik silmside ja kergelt pead noogutada andes sellega märku, et klienti on märgatud ja temaga tegeletakse mõne hetke pärast. Teiseks suureks veaks on klientide suletud küsimuste esitamine. Nendele küsimustele saab vastata ainult kas jaatavalt või eitavalt. Kui välja selgitada kliendi soovi või vajadust kasutades vaid suletud küsimusi, teeb teenindamise palju raskemaks. Kasutada tuleks rohkem avatuid küsimusi. On olukordi, kus töötajad võtavad negatiivsed emotsioonid tööle kaasa. Tuleb arvestada,
sellest on raske üle ronida". Avatud ja lõõgastunud kehaasend näitab, et nõustaja on kuulaja ja mitte kohtunik. Parim viis seda näidata on istuda käed ja jalad vabalt, mitteristatult ja nõjatuda kergelt toolil ettepoole. Muidugi võib see tunduda algul ebamugav, kuid on väga oluline jälgida oma kehaasendit, kuni see muutub sulle omaseks. Kõige tähtsam on lõõgastuda ja olla rahulik. Teine mitteverbaalse suhtlemise tähtis element on hoida head pilgukontakti ja noogutada. Viimane mitteverbaalse kuulamise aspekt on miimika peegeldamine. Kui inimene on tõsine, ole sina ka. Kõige lihtsam ja edukam peegeldamise viis on jälgida inimest ja lasta tal valida toon. Kui inimene on vaikne ja kurva ilmega, räägi sina ka vaikselt ja ära naera. Püüa peegeldada ka näoilmet ja kehaasendit. Teist oskust võib paremini kirjeldada kui "kergelt-sõnalist". Jaatusele, mille sa annad oma kehakeelega, võid osavalt lisada lihtsaid sõnalisi julgustusi
me väldime suhtlustõkkeid. Sõnadel pole tegelikult tähendust, tähendus luuakse inimeste sees. Suhtlemise võti peitub tagasisides: tuleb uurida, kuidas öeldu pärale jõudis. Iga inimene võib oma eluaja jooksul õppida paremaks suhtlejaks, empaatiliseks kuulajaks, mõistvaks partneriks. Ettepanekud: · Et suhtlemist tõhustada, tuleks hoida silmsidet, vältida äraminemist ja uste prõmmimist ning noogutada mõistmise märgiks. Vältima peaks silmade pööritamist, irvitamist, pearaputamist, käte-jalgade ristamist, teineteise jutu katkestamist ning tingimata peaks kuulama ja vastused hoolikalt läbi mõtlema. · Kasulik on vältida ebaeetilist veenmist, jõuvõtete kasutamist ning luua suhtlemispartneriga pikaajalised usaldusväärsed suhted. Vajalik on teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning praktiseerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid.
Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, ja vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutuvada väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust; selles avaldub ka austus teise inimese vastu. Soomes ja Jaapanis peetakse ebaviisakaks või sobimatuks enda arvamust teisele peale suruda, palju kohasem on nõusolevalt noogutada, naeratada ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt
Tihtipeale ka lihtsalt heidetakse mittemeeldivad sõnumid kõrvale või vaadatakse neile läbi iseenda vaadete. /4/ Vastamine ja talletamine Kuulamine on aktiivne, keeruline tegevus. Kuulaja ei saa olla vaid rääkija sõnade kordaja. Ei saa leppida ka ainult sõnumi interpreteerimise ja aktsepteerimisega. Sõnumile tuleb ka reageerida, vastata. Kuulaja võib esitada küsimusi, et väljendada oma mittemõistmist või selgitamaks enesele öeldu tegelikku mõtet. Olles kuulaja, võib ka ainult noogutada või naeratada rääkijale näitamaks, et teda on mõistetud ja aktsepteeritud. Alles vastamisega on kuulamisprotsess täielikult lõpule viidud. /3/ Talletamine on deshifreeritud ja aktsepteeritud sõnumi paigutamine mälusse hilisemaks kasutamiseks. /4/ Kokkuvõtteks võib öelda, et kuulamine on toimunud vaid siis, kui on läbitud kõik need etapid: sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, deshifreerimine, aktsepteerimine ja vastamine või talletamine. Sõnumi vastuvõtmine ei ole
«Gabriel, üks sõna!» palus Agnes tasakesti. Gabriel kummardas tema üle. «Mõtle: sinu surm on minu surm,» sosistas Agnes talle kõrva sisse. «Alanda ennast minu pärast!» «Sa tahad seda?» sosistas Gabriel kurvalt vastu. Siis ajas ta keha sirgeks, viskas mõõga Ivo jalgade ette ja ütles tumedalt: «Nüüd tee minuga mis tahad!» Ühe silmapilguga olid ta käed selja taha nööritud. Veel korra sai ta haleda naeratusega Agnese poole pead noogutada, siis tõmbasid mehed ta telgist välja. Agnes langes jõuetult asemele tagasi . . . Laagri elus sündisid sestsaadik mõned muudatused. Oli Ivo Schenkenberg seni suure kiirusega Tallinna poole tagasi rutanud, siis tegi ta nüüd, nagu sooviks ta Jägala jõe ääres põliselt paigale jääda. Oma telgi ümber keelas ta kõik käratsemise ara ja telki ei lasknud ta kedagi peale targa naisterahva, kes laagris arsti aset täitis ja keda selle kõrval ka pisut nõiamooriks peeti
nahkhiired, tuhatjalgsed ja ämblikud putukate ja lindude hulgas. Tundus, nagu hakkaksid nad mööda ta keha ronima, teda hammustama ja näpistama. «Kus on arst?» küsis Charmolue. «Siin,» vastas keegi mustas riides mees, keda tütarlaps varem polnud näinud. Esmeralda võpatas. «Preili,» ütles vaimuliku kohtu prokurör lahke häälega, «küsin teilt kolmat korda, kas te jääte nende süütegude eitamise juurde, milles teid süüdistatakse?» Seks korraks suutis ta ainult pead noogutada, häält enam ei tulnud. «Jääte oma arvamuse juurde?» küsis Charmolue. «Siis pean ma oma sügavaks kurvastuseks oma kohusetäitmisele asuma.» «Härra kuninglik prokurör,» ütles Pierrat järsult, «millest alata?» Charmolue kõhkles silmapilgu, nagu luuletaja, kes riimi otsib. «Hispaania saapast,» ütles ta lõpuks. Õnnetu tütarlaps tundis end jumalast ja inimestest nii mahajäetuna, et tal pea rinnale langes nagu elutu asi, millel endal enam jõudu pole.
annaabi.ee 
