Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned mitte enam kui 5-10 dispositsiooni
Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned mitte enam kui 5-10 dispositsiooni
manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eksperiment). Sõltumatu muutuja on see, millega eksperimenteeritakse. Sõltuv muutuja on see, mida mõõdetakse. Näiteks: Herilaste toitumise (sõltuv muutuja) uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett (sõltumatu muutuja). Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta. Eksperimentaalne ehk katseline uurimus on nomoteetiline, üldisi seadusi otsiv ning seletav empiiriline uurimus, kus manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Eksperimentaalse uurimuse korral on uuritav seltskond väike ning nõus uurimuses osalema. Eksperimendi valimi moodustamisel kasutatakse ka juhuslikku valikut. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Uuritakse põhjusteguri
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus
Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis. Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses
· Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat. · Igapäevaelus on sõna "isiksus" palju laiema tähendusega, kui üheski teaduslikus uurimuses. · Ka teaduses ei ole selle sõna tähendus igal pool täpselt sama · Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida
etnograafia faktid: vahendid ja oskused. Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri mentaalseid fakte ehk siis vaimset kultuuri: näiteks antud kultuurides ilmnevaid väärtus- ja uskumussüsteeme. Kultuuriantropoloogia faktid (väärtused jne). Sotsiaal- ja kultuurantropoloogial väga suur vahet teha ei tohiks. 20. saj lõpus hakati kahtlema, kas antropoloogia pole ka mitte kunst? 1894 saksa filosoof-ajaloolane Wilhelm Windelband: idiograafiline - väärtushinnangutega tegelevad ajalooteadused. Nomoteetiline seaduspärasusi otsivad positivistlikud loodusteadused. Alfred Radcliffe-Brown: Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline. Universaalsuse taotlus ja makroeetika. Hans Küng: riigid on alati järginud omaenda huve ja alles seejärel mingeid printsiipe nagu ausus, suuremeelsus jne. Globaaleetika - vajalik miinimum ühiseid humaanseid väärtusi, põhimõtteid. Claude Lévi-Strauss ja kultuurirelativism: inimkond kui suur mängur, kes heidab täringuid. (Ühel
suurema tõenäosusega, milline on inimese isiksus, kui ta on suureks kasvanud 9. Fikseeritud sisemine arengutee · Sotsiaalsus ja meelekindlus vanusega kasvavad · Neurootilisus, avatus ja ekstravertsus vähenevad 10. Sõltumatus vaimsetest võimetest Milline teooria on õige? Teadvus või alateadvus? Loomus (geneetilised tegurid) või kasvatus (keskkonna tegurid) Vabadus või determinism? Isiksuse omaduste modifitseeritavus või stabiilsus.? Nomoteetiline või ideograafiline lähenemine? Nomoteetiline lähenemine rõhutab laiu ühetaolisusi käitumises, kuna ideograafiline lähenemine keskendub sellele, mis teeb ühe isiku unikaalseks 3. ISIKSUSE STRUKTUUR. Isiksuse struktuur - isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogum Isiksuse struktuur psüühiliste omaduste järgi : 1.Suundus 1.1.vajadused 1.2.huvid 1.3.veendumused 1.4.ideed 1.5.hoiakud 2
Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Arengupsühholoogia uurimismeetodid. Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus, kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne. Tegureid on väga palju, need on väga erinevad, mitmekesissed. Kõiki neid tegureid ei ole võimalik
Kas varasem ja hilisem areng on omavahel seotud? 3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Kas me peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (nomoteetilised uurimised) või peaksime otsima individuaalsete erinevuste põhjusid (idiograafilised uurimised)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul
Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigussüsteemist, mille tegevuse eesmärgiks on reguleerida ja kontrollida käitumisviise, mis on määratletud kriminaalõiguse normidega. Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.
häbelikkus). 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus - kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng (mõtlemise, loomuse muutus), kas ja kuidas on varasem ja hilisem areng... 3. Inimese sünnipärane põhiolemus (hea, halb või naturaalne või mõlemad) kas seda saab määratleda? 4. Aktiivsus vs passiivsus kui palju sekkuda arengusse, looduslikku kulgu 5. Arenguliste muutuste universaalsus nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine Miks? Kuidas? olemus, põhjused, võimalokid tagajärjed, otsitakse omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid 3. Prognoosimine/ennustamine Kui ..., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine
Eriteadused ei pruugi seda endale teadvustada. Filosoof uurib seda, mida teadlane teeb ja toob välja üldiseid eeldusi, millel konkreetne teadus baseerub. Mis on teaduslikult relevatnte – millele tähelepanu pöörata; on kaks vastust: on see, mis on universaalne ning läheneme sellele, mis faktiliselt aset leiab (see, mis on unikaalne). Objektid ei määra, mis meetodid tuleb kasutada. Ühte objekti saab uurida mitme meetodiga. Näiteks, laud: nomoteetiline – käsitleda seda lauda kui universaalse rakenduse seadusena; idiograafiliselt – uurida seda ajalooliselt (konkreetne laud, millel on oma valmistuslugu). Ühelt pool on laud loodus ja teiselt pool on ajalugu; see oleneb sellest, kuidas me käsitleme objekti – oleneb, kuidas me kategoriseerimine. Uurimismenetluste tüpoloogia. Mis on nende omavaheline olukord? Tunnetusteoreetiline aspekt - ühelt poolt universaalne ja teiselt poolt unikaalne ja askioloogiline aspekt
11 Kas orjanduslik kord oli Ühendriikidele kasulik? Orjale? Peremehele? Kas ori amortiseerus? Süsteemi kasulikkuse hindamine sõltub ka sellest, kas peremees maksis orjale palka või mitte. Peaks tegema majandusliku majan- duse teooria. . . 11 . . . ta toimis nii, sest ta ei olnud kala vaid inimene. . . (EL) 2.1. SIIT PEAKS ALGAMA UUS TEEMA 29 2.1 siit peaks algama uus teema HILINESIN CA 5 MINUTIT. . . nomoteetiline. . . ❤tt♣✿✴✴✇✇✇✳✉t✳❡❡✴❢❧❢✐ idiog- raafiline. . . Windelband. . . Ricket arvas, et on kaks teduste liiki — nomoteetilised ja idiograafilised. Viimased kirjeldasid üksikuid fakte ning nende hulka kuu- lub ka ajalugu, esimeste osaks on üldised seaduspärasused. Sellise kont- septsiooniga on paar raskust. Collingwood toob näiteks, et ka arst tegeleb üksikjuhtumiga (haiguslugu: tüüfus). Teine vastuväide — kuidas saab tea-
tüdrukud sõnalistes ülesannetes Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 99 18. ISIKSUS Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Nomoteetiline lähenemine isiksusele otsib inimestes sarnasusi, ühetaolisust. Idiograafiline lähenemine isiksusele otsib nendes erinevusi, unikaalsust. Inglise keelne isiksust tähistav sõna personality pärineb kreeka keelest. Persona oli Muinas- Kreeka näitleja mask, demonstreerimaks ja iseloomustamaks mängitavat isikut. Isiksuse analüüsil on sügavamalt kasutatud psühhodünaamilist, isiksuse joontest lähtuvat, käitumuslikku ning humanistlikku lähenemist. Isiksuse joonte teooriad
annaabi.ee 
