387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm.
Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. Platoni ühiskonnakäsitlus Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest.
Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros” Nendes arendab Platon oma filosoofilise õpetuse peatuuma – ideede õpetust. 4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36) 7 2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale. Oma voorusteõpetusega on Platon rajanud niinimetatud materiaalse eetika aluse, millest uusimalt
jagatakse erinevate teemade ehk 5 abi-ombutsmani vahel: inimõigused, tervishoid, elamistingimused, riigi ja kodaniku suhted ning laste õigused. Ombutsmanil on õigus riigiasutustelt küsida lisateavet, dokumente või ka ametnikke küsitleda. Avalik teenistuja on kohustatud tegema koostööd, mis aitab kaasa asjaolude uurimisele ja tõe välja selgitamisele. Kreeka on jagatud 13 maakonnaks (Kr keeles Peripherie), mida juhib selle nõukogu ja 51 prefektuuriks (Kr keeles Nomoi), millest 3 on laiendatud prefektuurid. Eksisteerib ka üks autonoomne piirkond (Agion Oros (Püha Mägi) ehk Mount Athos), kuhu saavad sisse vaid meessoost isikud. 51 prefektuuri jagunevad 1033 kohaliku omavalitsuse üksuseks. 8 5. Majandus Kreeka on saavutanud tugeva ja kiiresti kasvava majanduse. Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid
) Nii tekibki ideaalne ehk õiglane riik. Ükski ühiskonnaklass ei saa üksinda hakkama. Kõige tähtsam on terviku huvi. Igaüks teenib tervikut, tehes seda, mis on tema ülesandeks. Platon läheneb üksikisikule lähtudes tervikust, meie läheneme tervikule lähtudes üksikisikust. Platon uurib indiviidi tema olemuse kaudu, meie tema isikuvabaduste kaudu. Vanas eas polnud Platon oma utoopiavaimustust kaotanud, oma viimases teoses "Nomoi" ehk ,,Seadused" Ateena demokraatia jätkuvale lodevusele. Tema uueks ideaaliks on külakogukond, mis asub rannikust piisavalt kaugel, et olla vaba häirivatest võõrastest mõjudest. Hääleõiguslikke olgu 5040, sest see on kergesti jaguv arv. Nad valigu 360 hoolekandjat, kes korraldavad majandust ja annavad välja seadusi ja moodustavad 26 liikmest koosneva Öönõukogu, kes langetab otsustusi kõigis elutähtsates majandus ja kultuuriküsimustes
Platoni hilisemates teostes on see probleem üha enam vaatluse all. Platonis paistab olevat süvenenud kahtlus – võib olla oma üha ebaõnnestuvate poliitiliste ürituste mõjul Sürakuusas – kas on üldse realistlik loota, et üheski tegelikus ajaloolises situatsioonis võiks leiduda võimuteostajaid, kes sarnaneksid “Politeia”`s kirjeldatud mittekorrumpeeruvaile valitsejaile. Nii ongi tema hilises teoses “Seadused” (“Nomoi”), esitatud nn “paremuselt teise” riigi projekt (“Politeia”`s kirjeldatud riik jääb Platoni silmis ikkagi parimaks). Nagu dialoogi nimigi ütleb, on selle riigiprojekti peamiseks iseärasuseks see, et kõik ühiskonna liikmed, teiste seas ka valitsejad, on selles riigis sõna otseses mõttes seaduste orjad. Anonüümseks jääv ateenlane, kes selles teoses on kesksete vaadete esitaja, ütleb: “Sellele riigile, kus seadusel pole
11 Tessaalia Larisa 14,037 km ² 753, 12 Lääne-Kreeka Patras 11,350 km ² 740, 13 Lääne-Makedoonia Kozani 9,451 km ² 301, Riik on administratiivselt jagatud 13 regiooniks, nendest 9 sisemaal ja 4 saartel. Regioonid omakorda on jagatud 51 prefektuuriks (nomoi). (6) 9 Rahvastik Kreekas elab 11.2 miljonit inimest, 2008 aasta seisuga. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused makedoonlased, türklased, albaanlased. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised
co.uk/gmusic.htm 5 http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/orpheus.htm 4 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 forminks, lüüra saatis poeete-lauljaid, kes komponeerisid meloodiaid nomoi-st, lühikestest traditsionaalsetest fraasidest, mida korrati. Esimene tuntud muusik oli Terpander Lesbose saarelt 7. s eKr. Samuti oli muusikalise loomuga Arcilochuse, Sappho ja Anacreoni lüürika. Nendest allpool pikemalt. 6. sajandil eKr kasutati draamas koorimuusikat, mille jaoks Pindaros arendas välja klassikalise oodi. Põhilised selle aja instrumendid olid aulos teatud tüüpi oboe, mida seostati Dionysose kultusega ja kithara teatud tüüpi lüüra, mida seostati
Võib väljendada ka lihtsamalt: Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. PLATON JA TEMA ÜHISKONNAKÄSITLUS Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest.
abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused. Riik, Polüteia Hea inimene, hea elu ja hea riik, mis need on ja kuidas neid saada? Hea on kusagil objektiivselt olemas, hea on objektiivne reaalsus ning seda tuleb realiseerida mitte sellepärast, et inimesed seda tahavad, vaid sellepärast, et see on hea. Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese
eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon". "Symposionis" ("Pidusöök"), "Phaidonis", "Politeias" ("Riik", sisaldab ka tuntud koopa- mõistulugu) ja "Phaidroses" rakendatakse ideeõpetust juba kõigis peamistes filosoofia valdkondades.Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism. Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud. Eetikas toonitas
!!. Sõduri arete tähendab mehisust/vaprust, silma arete head nägemist. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused. Kuningas-filosoofia valitsemine Hea inimene, hea elu ja hea riik, mis need on ja kuidas neid saada? Hea on kusagil objektiivselt olemas, hea on objektiivne reaalsus ning seda tuleb realiseerida mitte sellepärast, et inimesed seda tahavad, vaid sellepärast, et see on hea. Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese
annaabi.ee 
