18. Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral). 19. Mis on sisemajanduse koguprodukt+valem? SKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust. SKP=E; E=C+I+G+(X M) 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? RKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalteenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 21. Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l? Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on
a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas
/o/ esineb teistes silpides ainult nimedes ja laenusõnades. Täishäälikud võivad olla nii lühikesed kui ka pikad. Diftongid on oma olemuselt alati pikad ning nende puhul ning esineb alati kaks supersegmantaalset pikkust. Morfoloogia Nimisõnad Nimisõnad saab jaotada kolme tüüpi: prefiksiga nimisõnad, prefiksita nimisõnad ning inkorporeerimata nimisõnad. Prefiksiga nimisõnu esineb keeles kõige rohkem. Jaotatakse veel meessoo ja naissoo vahel, ainsuse ja mitmuse ning markeeritus. Nominaalsel prefiksil puudub semantiline sisu vaid koosneb ühest või kahest elemendist: sooline prefiks ja/või vokaalne prefiks. Naissoost ainsusega sõnad võivad omada soolist suffiksi. Nt: nimisõna tazdwit(mesilane) omab naissoolist prefiksi t-, ja vokaalset prefiksi a- ning naissooline suffiksi -t. Prefiksita sõnad on kõige haruldasemad. Paljud sõnad on kollektiivid ja muude arvuliste seostega sõnad. Prefiksita sõnadele tuuakse juurde mitmuse vorm kirjutades ette id, nt. Id lagar "jaamad"
Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdabantud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus. Oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). 21. Mis on vahet nominaalsel ja reaalsel SKP-l? · Nominaalne SKP on selline, milleväärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades (jooksevhindades). · Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab hindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. · SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab, et on ellimineeritud hinnatõusumõju)
5. Dispersiooni meetod 6. Diskreetne arvuline tunnus omab vaid täisarvulist väärtust, n laste arv perekonnas, eesti elanike arv. 7. DurbinWatsoni test. Kasut 1. järku autokorrelatsiooni avastamiseks. Kasut.tingimused: reg.mudel sisaldab vabaliiget. Mudel ei sisalda sõltuva muutuja viitajaga liikmeid (nt Yt1, Yt2) 8. Fiktiivne muutuja (dummy) iseloomustavaid binaarseid muutujaid. Binaarne muutuja nominaalsel tunnusel vaid 2 erinevat väärtust, näiteks abielus v vallaline. 9. Entroopia määramatus (Prognoosi entroopia E on see osa infost tuleviku kohta, mida olemasoleva lähteinfo põhjal ei olnud võimalik leida). 10. Heteroskedastiivsusega on tavaliselt tegemist siis: a) parameetrite hinnangud on lineaarsed nihketa hinnangud, kuid nad ei ole parimad, st nad ei ole vähima dispersiooniga b)
ootele, et lõpetada ülesanded, milledel on lühikesed verifitseerimine vähendamine Protsessori nominaalne toitepinge: 5V piir-ajad, kuid mis saabuvad hilja võib olla keeruline: Mahtuvuse vähendamine Energia: 40 nJ/tsükkel nominaalsel pingel Mittekatkestav planeerimine Iga tuletatud OS tuleb põhjalikult testida; Tsüklite arvu vähendamine Protsessori kiirus: 50 MHz ( 50x106 tsüklit T1: perioodiline, c1 = 2, p1 = 4, d1 = 4 Näiteks probleem eCos'iga: (open source RTOS Skeemi tasemel sekundis) nominaalsel
b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40 d)) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades? 41,9 e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel? 4,75% f) Kumb K b suhteline h li juurdekasv j d k on suurem, kas k nominaalsel i l l või õi reaalsel l l SKP-l? 8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e) 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Talunik müüs 10'000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs selle hulgifirmale 18'000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse? 8000 krooni 9
Võiks vaadata üle sõltuva muutuja grupisuuruste jaotuvuse, ideaalis on grupid võrdsed, kui ei ole, tasub seda järelduste tegemisel arvesse võtta. Regression - Logistic Regression o Dependent variable – sõltuv binaarne muutuja (nt suitsetaja-mittesuitsetaja) o Method – „Enter“ o Covariates – pideval skaalal olevad sõltumatud muutujad (nt kaal) o Factors – nominaalsel skaalal olevad sõltumatud muutujad (nt sugu) Model summary tabelist oluline pöörata tähelepanu p väärtusele, et teada, kas mudel on statistiliselt oluline. X2 ehk hiiruut test võrdleb tulemust nullmudeliga. Samuti võib vaadata pseudo r2-te (sageli raporteeritakse Cox&Snell ja Nagelkerke tulemuste vahemik) Tuleks valida ka odds ratio, mis näitab riskitõenäosust. Kui see suhe on üle 1, siis see
3 Ne eks – ekspluatatsooniline võimsus. Mootor võib töötada ükskõik kui kaua Mõnikord antakse Ne nom ja Ne eks võrtseteks. Seletus: 1. maksimaalse võimsuse väliskarakteristik. Mootor arendab 110% võimsust ja pööretearv on 103% Ne nom. Mootor on ülekoormatud nii mehaaniliselt, kui ka termiliselt. Sellel raziimil võib töötada max 1 tund (täpse määratluse saame tehase instruktsioonist). 2. Nominaalsel võimsuse väliskarakteristikuks võib mootor töötada sellises reziimis ükskõik, kui kaua (kui ei ole tehase poolseid piiranguid). Tehas karanteerib sellel võimsuse reziimil kõik tehnilis – ökonoomilised näitajad 3. Ekspluatatsioonilise võimsuse väliskarakteristika see on tavaliselt mootori täiskäik ja mootorit võib siin ekspluateerida piiramatu aja. 4. Osavõimsuste väliskarakteristika. See on mootori tööreziim kõige
kui kontsentratsioon tõuseb liiga kõrgeks. Filtrid: mehaanilised ja ioonvahetusfiltrid (kationiit, anioniit). Vett pehmendavad lisandid Deaereerimine vees lahustunud gaaside eemaldamine, deaeraator. Kateldes on läbipuhe 2-5% veest katlatrumlist eraldatakse. Vee puhastusel on kaasajal kasutusel ka pöördosmoosi protsess. Katelde katsetamine Saamaks teada katelde kasutegurit tuleb läbi viia katla katsetamist. Katelt katsetakse tavaliselt nominaalsel koormusel. Selle käigus mõõdetakse või hinnatakse kütuse kulu, kasulik võimsus, soojuskaod, mille jaoks tehakse gaasianalüüs (minimaalselt O2 ja CO) ning mõõdetakse lahkuvate gaaside temperatuuri. Probleemide korral tuleb teha veel vastavalt vajadusele rida mõõtmisi ja analüüse. Tahma mõõtmine lahkuvgaasides. Kütuse ja tuha proovide keemilised analüüsid. Katsetamise käigus saadud andmete põhjal on sageli võimalik suurendada seadme kasutegurit või parandada töökindlust
Süsteemi ülesandeks on juhtida silindrisse värskelaeng. Sisselaskeresiiver: Sisselaskekollektor on neljakandeline ja integreeritud mootoriplokki. Resiiver on varustatud harutorudega, millede kaudu voolab värskelaeng silindrisse. Resiiveri peal on termomeeter. Kompensaator: Kompensaator on paigutatud turbolaaduri ja õhujahuti vahel. Tema ülesandeks on kompenseerida soojuspaisumine. Kasutusel on (kurruline) kompensaatorid. 2.4 Peamasina ekspluatatsioon Peamasina tööparameetrid nominaalsel töörežiimil: Pöörete arv: 600 rpm Turbolaaduri pöörded: 22000 rpm Määrdeõli sisenemisel: 65 - 70°C Määrdeõli väljumisel: 55 - 60°C HT vesi sisenemisel: 74 - 76°C HT vesi väljumisel: 85 - 90°C LT vesi sisenemisel: 28 - 32°C LT vesi väljumisel: 34 - 36°C HT jahutusvee surve: 4,6 – 4,8 bar LT jahutusvee surve: 3,2 – 3,6 bar Kütus enne masinasse sisenemist: 54°C 48 Kütuse rõhk: 5 – 6 bar Käivitusõhk: 30 bar
kus makse on mitu korda aastas 3. Reaalne intressimäär, mis on inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne 11 intressimäär. a. Reaalne intressimäär = ((1+nominaalne intressimäär) / (1+inflatsioonimäär)) – 1 Kui intressi arvutatakse tihedamalt kui kord aastas, siis tuleb arvestada ka raha ajaväärtusega ning teha vahet tegelikul(EAR) ja nominaalsel intressimääral. i NOM m i tegelik =EAR= 1+ ( m) ❑ −1 , kus m on intressi arvutamise sagedus (perioodide arv) aasta siseselt Kui tahame leida nominaalselt intressimäära nii, et me teame tegelikku intressimäära, siis valem on i nom=( m√ 1+ EAR−1)⋅ m Kui tahame leida tegelikku intressimäära pideva juurdearvetsuse korral, siis valem i nom m on EAR= lim 1+ m→ ∞
0 155 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40 d) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades? 41,9 e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel? 4,75% f) Kumb suhteline juurdekasv on suurem, kas nominaalsel või reaalsel SKP-l? 8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e) 8. Talunik müüs 10'000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs selle hulgifirmale 18'000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse? 8000 krooni 9. Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks 13'500 krooni. Momendil õnnestus tal see plaadikogu ajalehe vahendusel maha müüa 7'500 krooni eest. Kas ja kuidas mõjutab
annaabi.ee 
