puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre Harilik jõhvikas koor vanemas eas kestendama ja eraldub (Oxycoccus väikeste tükikestena. ROHURINNE Rohurinne ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine. Nähtust nimetatakse eelisasuseks (proterandriaks), mis tähendab, et samas õies valmivad kõigepealt tolmukad ja alles pärast nende kuivamist sirutub välja emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist
pajud, paakspuu, madal kask, Lääne- Eestis porss. Rohurinne Suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab Ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne Suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, Harilik karusammal, raba-karusammal, teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub
Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikuripunane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud. Vaevakask Hanevits
1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.
sellega keskkonna happesust tõstma, taimkonkurente tõrjuma ja ängistama. Bakterite ja seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal. Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused. Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp- villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid. Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud
PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 53. Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline
PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 25.Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed)
-puud -vetikad -laialehised rohttaimed Rabataimestik: -liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla-samblikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal, põdrasamblikud, porosamblikud Rabade klassifikatsioon Nõmmrabade tüübirühm -nõmmraba kasvukohatüüp: domineerivad kanarbik, sinikas, sookail Lage- ja puisrabade tüübirühm -mättaraba kasvukohatüüp: domineerivad sookail, kanarbik, pruun turbasammal; karakteersed
Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud Siirdesoo 12% Üleminekukooslus madalsoolt rabale Vesi suhteliselt min. ainete vaene Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik
Ida-Eesti rabad: Kumer; Vee äravool hea; Puisrabad; Hanevits Laukad on väike sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest. Laukad on iseloomulikud rabadele. Paiknevad ovaalsete ringina ümber raba mõttelise keskpunkti. Älves on mudaga täidetud rabaveekogud. On rabade kõige ohtlikumad kohad, sest vedela muda kiht võib seal ulatuda 2-5 meetrini. Võivad aja jooksul areneda laugasteks. Tüüptaim valge nokkhein,rabakas - OHTLIK Mätastarn.mättad - OHUTU VI Läänemeri Läänemeri- madal(keskmine 52m),vähese soolasusega meri. Veebilanss: veevarusid täiendavad: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest. Jääb vähemaks: aurumine ja väljavool Põhjamerre.Veevahetus 30a. Fosfori- ja lämmastikuühendite-vetikate vohamine- hapnikupuudus põhjakihtides, ka raskmetallid ja nafta. Hoovusi pole-muutlikud tuuled. Rannik-Järsakrannik(Pankrannik P-E ja saared);Lauskrannik(liivar.) Läänemere taimestik
Soo ja soostunud ala eraldamisel lähtutakse tavaliselt kokkuleppest, et kui turbakihi paksus on alla 0,3 m on tegemist soostunud alaga, üle selle aga sooga. Eesti sood jagatakse madal-, siirde ja kõrgsoodeks e rabadeks, mis on ühtlasi soo arengujärgud nooremast vanema suunas. Sootaimestik pärineb mägialadelt, veetaimede seast, soojalembeste igihaljaste põõsaste hulgast. Soos kujunenud liigid on vaid huulheinad, jõhvikas ja valge nokkhein. Eesti soodes valdavad rohttaimed ja samblad, puude ja põõsaste liike on vähe (mänd, kuusk, sookask, sanglepp, pajud, paakspuu, sinine kuslapuu, lodjapuu, madal kask, porss). Sootaimed on kohastunud turba kui kasvusubstraadi iseärasustega so vähese aeratsiooni, halva soojusjuhtivuse ja pideva kõrguskasvuga. Soos kasvavad rohttaimed on mitmeaastased, neil on tugev õhukude, mis võimaldab
-raba-jänesvill Ida-Eesti rabad -kumer -vee äravool hea -puisrabad -hanevits Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa. Iseärasused: liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla-samblikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal, raba- karusammal, soovildik, harilik palusammal, põdrasamblikud, porosamblikud Rabade loomastik: Putukad -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud -üle 180 liigi ämblikke, puisrabades ja rabamännikutes ristämblik. Kalad -kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug. Kahepaiksed -rohukonn, veekonn
reas Õied tuultolmlevad Õiekate tugevalt redutseerunud, iga õis ühe kandelehega Õied koondunud pähikutesse, pähikud erinevat tüüpi liitõisikutesse Vili: kolmekandiline või lame pähklike Perek tarn – Carex üle 1000 liigi, Eestis 75 liiki Papüürus Cyperus papyrus Eestis perekonnad: soonerohi (Blysmus), mugulkõrkjas (Bolboschoenus), tarn (Carex), mõõkrohi (Cladium), lõikhein (Cyperus), alss (Eleocharis), villpea (Eriophorum), nokkhein (Rhynchosporus), kaisel (Schoenoplectus), sepsikas (Schoenus), kõrkjas (Scirpus), jänesvill (Trichophorum) Sugukond kõrrelised – Poaceae Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes
on jälginud loomse toitumise iseärasusi taimedel. 55 Samblarinne: turbasamblad (KD), karusamblad. Mätastel palusammal, kaksikhambad. Raiestikel taimkate oluliselt ei muutu. Metsauuenemine toimub puuliikide vahelduseta. Levik: väikeste aladena kõigis Eesti osades. Taimekooslus: rabamännik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID RABADES II kategooria: sookäpp, tume nokkhein. III kategooria: kuradi sõrmkäpp 1.2. SIIRDESOO KASVUKOHATÜÜP (Ss) Siirdesoometsad on nii ajaliselt (soo arengu käigus) kui ka ruumiliselt (madalsoode ja rabade vahelisel alal) üleminekulise loomuga. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed. Iseloomuliku tunnusena on samas kõrval kujunenud mättad turbasamblaist koos neil kasvavate tüüpiliste rabataimedega sookail, küüvits, sinikas, tupp-villpea, rabamurakas jt
metsastatud. Puurinde moodustavad üksikud sookased, harva sanglepad ja saared. Põõsarindes esinevad pajud ja paakspuu. Rohurindes kasvavad peamiselt tarnad, angervaks, soo-kurereha, luht- kastevars, heinputk, harilik metsvits, päideroog, sookastik, soopihl, konnaosi, mesimurakas, peetrileht, lääne-mõõkrohi, ahtalehine hundinui, ädalalill, porss, ubaleht, alpi jänesevill, pikalehine huulhein, valge nokkhein, küüvits, mätastel harilik jõhvikas, kukemari ja kanarbik. Samblarinne on kohatine. Rohusoos kasvavad harilik skorpionsammal, harilik teravtipp, soovildik, harilik tüviksammal ja turbasamblad. Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid. Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht. Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab
annaabi.ee 
