võimalikud kasutamised Signaali ja kiibi veakindlus Miks kahendsüsteem TTL signaalinivood Miks kahendsüsteem Lihtsaimal juhul on tegemist kahenivoolise edastusega ja saatja genereerib signaali, millel on kaks võimalikku nivood tähistame need ,,0" ja ,,1". Kui tegemist oleks ideaalse sidekanaliga, poleks sellise signaali detekteerimisel mingit probleemi. reaalsetes sidekanalites lisanduvad signaalile alati mürad ja häired, mille tõttu pole nivoode eristamine enam nii lihtne. näidatud tõenäosustiheduse funktsiooni, mis näitab, et signaali väärtused on koondunud nivoode ,,0" ja ,,1" ümbrusesse. Miks kahendsüsteem Miks kahendsüsteem Kuna vastuvõtjas tuleb otsustada, millisel juhul signaal tähistab väärtust ,,0" ning millisel juhul ,,1", tuleb paika seada mingisugune otsustuslävi (treshold). Kui ,,0" ja ,,1" esinevad signaalis sama sagedusega, seatakse lävi täpselt ,,0" ja ,,1"
muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega ennemõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Järeldus Kasutatud kirjandus PDF fail: Laboratoorne töö 5. Metalli massi määramine
bürettides muutub. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, lasin eraldunud vesinikul 2 - 3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo oleks hakanud nähtavalt muutuma, poleks olnud seade hermeetiline ja katse tuleks uuesti sooritada. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uue nivoo näidu (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katseandmed V1=15,8cm3 ; V2=9,85cm3 ; V3=5,9cm3; P=102150Pa ; temperatuur=20C ; PH20=17,5mmHg ; RH=40,2% Katse arvutused 1) Vo=[Püld-(PH20*RH/100)]*V3*To/Po*T Vo=[776,19mmHg-(17,5mmHg- 17,5mmHg*40,2%/100)]*5,95*273K/750mmHg*293K = 5,59cm3 2) m/M = Vo/22,4dm3/mol
muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katseandmed Tuletatud väärused: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimustel, kasutades valemit: 2) Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutan katses reageerinud metallitüki mass kasutades
bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega ennemõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katse andmed: Vee nivoo büretil enne reaktsioon V1=16 Vee nivoo peale reaktsiooni V2= 22,2 Eraldunud vesiniku maht V3 = |V2-V1|= 6,2 Õhurõhk 103000 Temperatuur 21C Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril 2493 Pa Õhu relatiivne niiskus, 40 % Katse arvutused:
15. Kui reaktsioon on lõppenud ja vee nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinukul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui vee nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 16. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu (V3). Katse andmed. · Metallitüki number 263 · V1 = 12,95cm 3 · V2 = 5,19cm 3 V3 = 5,19cm 3 - 12,95cm 3 = 7,85cm 3 · · P = 99220 Pa · t = 22°C T = 295K PH 2O = 19,8mmHg = 2639,78 Pa · · RH = 53%
Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasen eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. [Reageerides langes 18 cm³ => 24,7 cm³, vahe on 6,7 cm³] 7. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja loen samalt büretilt uue nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega ennemõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katse arvutused Katsetulemused: Vee nivoo büretil enne reaktsioon V1 = 18 cm³ Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 24,7 cm³ Eraldunud vesiniku maht V3 = |V2-V1| = 6,7 cm³ Õhurõhk P = 100900 Pa Temperatuur t 21 ºC
nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katseandmed P=101,9 kPa=101900 Pa=760 mmHg T =21,5 ℃=294,7 K RH =48,6 HCl =10 g M Mg=24,3 mol V 1=15,3 cm3 V 2=21,2 cm 3 Tuletatud väärused: V 3=V 2−V 1=5,9 cm3 PH o =19,8 mmHg 2
pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis
= p 8lV kus kõiki suurusi võrrandi paremal poolel saab mõõta eksperimentaalselt. Nende suuruste mõõtmiseks kasutatakse kapillaari 2, mille otsad on ühendatud vedelikmanomeetriga 1 rõhkude vahe mõõtmiseks. Rõhkude erinevuse p saab arvutada valemiga : p = gh kus on manomeetris oleva vedeliku tihedus, g on vaba langemise kiirus, h vedeliku nivoode vahe manomeetri torudes. Gaasholder tekitab kapillaaris 2 ees konstantse üle rõhu. Gaasholder koosneb välisest silindrilisest anumast 4, mille põhi on sisse surutud nii , et põhja juures tekib kitsas pilu ujub õli sees teine, kummulikeeratud silinder 5, millele on asetatud raskus. Õli takistab gaasi välja voolamast gaasholderist. Õhk pumbatakse gaasholderisse kraani 6 kaudu, kraan 7 juhib õhu kapillaari. Õhu voolamine kutsub esile ülerõhu, mis tekitatakse raskuse mõjul
18,00 18,17 17,94 18,11 18,01 3,80 3,90 3,80 3,80 3,94 12,80 12,70 12,80 12,80 12,72 71,00 70,00 66,00 64,00 60,20 25,7 17821780 24969420 604800 24047730 30,8065 20109600 22377600 109326130 valitud nivoode vahe kütusemõõturil aeg, mis kulus kütusenivoo langemisele 238 238 239 Mõõtetoru sisemine ristlõige A kütuse tihedus k 64,7 64,3 64,6 Kütuse kulu B siseneva vee tihedus v siseneva vee entalpia hsv väljuva vee entalpia hvv katla kasutegur k
jooksul. Märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul.Edasi suurendatakse rõhku 20 mm Hg võrra, aetakse vedelik uuesti keema ning märgitakse konstantseks jäävad rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk-järgult rõhku tõstes määratakse vedeliku keemistemperatuur 10-20 erineval rõhul, viimane lugem võetakse atmosfäärirõhul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Seadeldises valitsev (vedeliku auru-)rõhk Paur=P-h, kus P-atmosfäärirõhk(baromeetri lugem), h- elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Empiiriline võrrand (vastab lineaarsele sõltuvusele teljestikus ) Konstandid A ja B saab arvutada vähimruutude meetodil: Kus n-mõõtmiste arv, y- mõõdetud ln p väärtus, x- temperatuuri pöördväärtus. Logaritmid tuleb esitada vähemalt nelja kümnendkoha täpsusega. Katseandmed: Tabel 1 Atmosfäärirõhk P=762 mm Hg Jrk nr Keemistemperatuur T, h, Paur=P-h ln Paur
· Valasin happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülalosa ei puutunud happega kokku. · Hoides katseklaasi väikese nurga all, asetasin filtripaberi metallitüki katseklaasi avausest umbes 1 cm kaugusele. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. · Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid ühel tasemel. · Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. · Ootasin kuni reaktsioon lõppes, jälgisin nivoode tasemete kõikumisi. Kui nivoodes oleva vee tase enam ei muutunud, lasksin vesinikul 2,5 minutit jahtuda. Jälgisin, et nivoode tase püsis paigal. · Fikseerisin õhurõhu ja temperatuuri laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni Vee nivoo peale reaktsiooni Eraldunud vesiniku maht Gaasi rõhk büretis Temperatuur Veeauru osarõhk temperatuuril V1 = 16,9 ml = 16,9 cm3 V2 = 27 ml = 27 cm3 V = | V2 V1 | = 10,1 ml = 0,01 dm3
Leida katse suhteline viga: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, järeldused gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Magneesiumi metallitükk, mida kasutasin, kaalus 7,0 mg. Katse tulemusena sain vastuseks 7,6 mg. Seega oli eksimus umbes 8,6%. Ebatäpsuse põhjustajaks oli ilmselt kahe büreti nivoode mitte täpne ühele tasapinnale viimine, mistõttu ei olnud rõhk bürettides võrdne välisrõhuga ning tegelik nivoo erines veidi märgitud nivoost. Vaatamata väikesele veale, võib sellist meetodit pidada üsna heaks magneesiumi massi leidmiseks.
tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral on tilkade arv minutis vee puhul 8-25, teiste vedelike puhul veidi suurem. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Vedeliku aururõhu saab arvutada valemi järgi: Paur=P-h kus P on atmosfäärirõhk ja h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, peab vajadusel ka küttespiraali pinget tõstma. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja keemistemperatuuri väärtused. Katset korratakse 10-20 erineval rõhul. Viimane katse teostatakse atmosfäärirõhul. Vajalikud valemid Vedeliku aururõhu arvutamine: Paur=P-h Aine aurumissoojuse arvutamine:
Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (mis antud korral oli 762 mmHg). KATSEANDMED
Puu on rekursiivne, seega ka enamik algoritme, mis temaga rakendada, on rekursiivsed. Kuid iga rekursiivset algoritmi saab esitada ka iteratiiselt, nagu enne juttugi oli. Kui juur välja jätta, siis kõigil teistel tipul on olemas ematipp ja ematippudel(parent) on omakorda tütartipud(child). Sama emaga tipud on õed(siblings). Kui meil on mitu puud, võime rääkida metsast(forest). Luline on rääkida veel puu kõrgusest. Puu jaguneb nivoodeks. Nivoode hulk on puu kõrgus. Mõnes õpikus võib näha ka teistsugust definitsiooni puu kõrguse kohta. Järjestatud puu, järjestamata puu. Kui on oluline, mis järjekorras mööda nivood vasakult paremale liikudes õed mis järjekorras paiknevad, siis järjestatud puu. Ülespoole järjestatud puud veel jne. Binary search tree(kahendotsingu puu). Ehitamisel - Kui järgmine kirje on väiksem, siis vasakule, kui suurem, siis paremale. Kui midagi ees pole, siis teeme uue kaare ja uue tipu. Jne
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine
bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. 4. Katseandmed. V1=9,2 V2=16,75 V3=7,55 Püld=102600 Pa t=21C PH2O=18,7mmHg=2493,13 Pa (tulem saadud joonis 1) RH% = 37 % tükk = 422 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Vesiniku mahu leidmiseks normaaltingimustes
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tööks kasutati katseseadeldist, mis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud, veega täidetud büretist. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles toimus metalli reageerimine happega. Reaktsiooni läbiviimiseks võeti 5-6 ml 10% HCl lahust ning tükk magneesiumi, mis mähiti märja filterpaberi sisse. Reaktsioonil eralduva vesiniku mahu leidmiseks tasakaalustati büreti rõhk välisrõhuga (bürettide nivoode ühele tasapinnale viimisega) ning fikseeriti ühe büreti näit enne (V1) ja pärast (V2) vesiniku eraldumist. Katseandmed V1 = 8,3 ml V2 = 3,7 ml V = | V2 V1| = 4,6 ml = 0,0046 l Püld = 99700 Pa t° = 20°C = 293,15 K PH2O = 17,5 mmHg = 2333,14 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Vesiniku osarõhk Vesiniku maht normaaltingimustel Vesiniku moolide arv n(Mg) = n(H2) = 0,00018 mol M(Mg) = 24,3 g/mol m(Mg) = nM = 0,00018 x 24,3 = 0,004374 g = 4,37 mg
Seda on kõige lihtsam selgitada elektronide energia sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joonis 2.2). Üksiku aatomi korral asuvad elektronid nn potentsiaali augus ja nende liikumine on väga piiratud: suurema energiaga (kaugematel) elektronidel on see veidi suurem. Kristallis on alumistes tsoonides asuvate elektronide liikumine samuti piiratud, juhtivustsoonis asuvatel elektronidel aga potentsiaali barjäär puudub ja nad saavad liikuda kogu kristalli ulatuses. Nivoode energiate vahe juhtivustsoonis on väga väike (10 -17 eV), mistõttu elektriväljas ergastatakse nad kõrgematele vabadele nivoodele, kus nad saavadki liikuda. Seetõttu nimetatakse juhtivustsooni elektrone vabadeks elektronideks. Valentstsoonis olevad augud saavad samuti liikuda kogu kristallis ja neid nimetatakse seetõttu vabadeks aukudeks. Pooljuhi optiliste omaduste seisukohast on oluline vabade elektronide ja vabade aukude energia sõltuvus nende impulsist p (p = mv) (vt joonis 2.3).
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Katseandmed: Atmosfäärirõhk P= 754 mm Hg
ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Katseandmed Atmosfäärirõhk Patm765 mm Hg Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur lnpaur 4,6539 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 6
390 0,12 840 0,16 420 0,125 900 0,16 1.4. Kokkuvõte Katse tõestas, et tegemist on püsiva objektiga, kuna igaerineva kulu juures teatud ajavahemiku järel saavutas objekt tasakaalu. Staatilise karakteristiku määramisel on taskaalu nivoo seda kõrgemal, mida suurem on kulu. Dünaamilise karakteristiku määramisel nivoode sarnane muutumine mõlemas anumas näitas, et takistus kahe anuma vahel oli väike ning teist järku objekti võib vaadelda kui esimest järku objekti. 2. Termomeetrite võrdlus I II termomee termomee Hülsiga ter ter termopaar Hülsita(joodetud) termopaar temperatuur, temperatuur, temperatuur, temperatuur,
Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Bürettides oleva vee nivood sätitakse ühele kõrgusele. Mg tükk keeratakse paberisse. Mõõdetakse mõõtesilindriga 5-6 ml 10% soolhappe lahust, mis valatakse lehtri abil katseklaasi. Paberis Mg tükk asetatase katseklaasi nurga all hoides katseklaasi ülemisele äärele ja sulgetakse katseklaas korgiga. Büretilt loetakse vee näit. Katseklaasi liigutades kukutatakse metallitükk happesse ja jälgitakse nivoode muutust bürettides. Kui reaktsioon on lõppenud, liigutatakse bürettide nivood jälle tasakaalu ja loetakse samalt büretilt uus näit. Näitude vahe järgi tehakse kindlaks vesiniku maht normaaltingimustel. Katseandmed Mg + 2HCl MgCl2 + H2 P = 99950 Pa t° = 20°C = 293,15 K Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 15,20 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 5,25 ml
ja kiireneb karbonaatide lagunemine koos süsihappegaasi eraldumisega. Tekkiva süsihappegaasiga mahult võrdne õhu hulk surutakse büretti. Karbonaatide lagunemine loetakse lõppenuks, kui gaasimullide eraldumine lakkab. Enne katse lõpetamist loksutatakse anumat veelkord. Reaktsioon kestab ligikaudu 5 min. Nivoopudeli nihutamisega üles alla võrdsustatakse sulgevedelike nivood mõõtebüretis ja nivoopudelis ning loetakse gaasimaht mõõtebüretis. Nivoode vahe katse alguses ja lõpus vastab tekkinud karbonaatse süsihappegaasi kogusele. Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Karbonaatse süsihappegaasi sisaldus protsentides kütuse analüütilises proovis arvutatakse valemiga: kus m1 süsihappegaasi tihedus mg/cm3 m katsetava kütuse kaalutis g V0 süsihappegaasi maht cm3 (taandatud normaalõhule) kus V süsihappegaasi maht büretis cm3 p baromeetriline rõhk Pa.
Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul.(1001 hPa=750,8 mmHg) Valemid Paur = P - h x 2 y - x y x
CO2 sisaldus lahkuvgaasis % CO2 12,50 12,80 12,70 12,80 12,80 12,72 CO sisaldus lahkuvgaasis Vol.ppm CO 30,00 71,00 70,00 66,00 64,00 60,20 5 Tabel 2. Arvutuste tulemused ning abiväärtused Valitud nivoode vahe kütusemõõturil 200 mm Aeg, mis kulus kütusenivoo langemisele 1137 s Mõõtetoru sisemine ristlõige A 40,2 cm2 kütuse tihedus k 840,08 kg/m3 Kütuse kulu B 0,000594 kg/s Siseneva vee tihedus v 989,28 kg/m3 Siseneva vee entalpia hsv 197,76 kJ/kg
Jääkide all mõeldakse vahesid katsest saadud väljundi väärtuste ja mudeli poolt prognoositud väärtuste vahel. Dispersioonanalüüs tegeles seose selgitamisega sisendi x ja väljundi y vahel. Dispersioonanalüüsis on sisend x mitte pidev, vaid diskreetne suurus, mida nim faktoriks. Sisendil x on k võimalikku väärtust, mida nim nivooks. Väljundiks y on nagu regressioonianalüüsiski mingi pidev/mõõdetav suurus. Dispersioonanalüüsi põhihüpotees: nivoode efektid on võrdsed. Põhihüpoteesi kontrolliks vajalikud sammud: leida rühmade keskväärtused ja dispersioonid leida üldkeskmine ja üldsine rühmasisene dispersioon leida rühmadevaheline dispersioon leida F-statistik kui rühmadevahelise ja rühmasisese dispersiooni suhe valitud olulisuse nivoo alfa jaoks leida F-jaotusele vabadusasmtete arvuga f 1=k-1 ja f2=N-k vastav F-statistiku kriitiline väärtus Fkr
vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis
sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades);
keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades);
avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 V1) järgi katseks antud metallitüki mass. Esitada tulemus juhendajale kontrollimiseks. Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 2,7 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 9,7 ml
Signaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 1 Signaal S(n) 1. Signaali analüüs ja kvanteerimine Analüüsida signaali ning kvanteerida signaal S(n) kasutades balansseeritud võrdlust tingimusel, et järkude arv F = 4 bitti fikseeritud komaga formaadis. Kvanteerimiskvandi väärtus tuleb valida lähtuvalt signaalist ning nõutud järkude arvust. F = 4 bitti Qnmax = 2F-1 = 24-1 = 15 Nivoode arv: 2F = 16 Q = Sq(n)max / 2F = 7.8 / 16 = 8 / 16 = 0.5 (Qnq-q/2) < Sd(n) (Qnq+q/2) Sd(n) Qnq+q/2 Qn (Sd(n)-q/2) / q Sq(n) = Qn*q Sd(0) = 7.8 Q0 15.1 -> 15 Sq(0) = 7.5 Sd(1) = 7.4 Q1 14.3 -> 14 Sq(1) = 7 Sd(2) = 5.1 Q2 9.7 -> 10 Sq(2) = 5 Sd(3) = 2.0 Q3 3.5 -> 4 Sq(3) = 2 Sd(4) = 3.3 Q4 6
Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 – V1) järgi katseks antud metallitüki mass. Vesiniku mahu viimisel normaaltingimustele arvestada eespool toodud juhiseid. Esitada tulemus juhendajale kontrollimiseks. Katsetulemused:
Sättida vee nivood bürettides ühele kõrgusele. Magneesiumi tükk mähkida märga filterpaberisse. Mõõta mõõtesilindriga 5-6 ml 10% soolhappe lahust, mis tuleb valada lehtri abil katseklaasi. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgeda hermeetiliselt. Liigutades katseklaasi järsult, kukutada metallitükk happesse ja jälgitakse nivoode muutust bürettides. Reaktsiooni lõppedes, liigutada bürettide nivood jälle ühele kõrgusele ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. Näitude vahe järgi tehakse kindlaks vesiniku maht normaaltingimustel. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 14,8 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 22,1 ml
..6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi väikese nurga all, tuli asetada filtripaber metallitükiga katseklaasi avausest umbes 1 cm kaugusele ja sulgeda katseklaas hermeetiliselt. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid ühel tasemel. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Reaktsiooni lõppedes jälgida nivoode tasemete kõikumisi. Kui nivoodes oleva vee tase enam ei muutu, märkida uus nivoo näit. Lõpuks fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 17,5 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 24,2 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1| = 6,7 ml = 0,0067 dm3 Gaasi rõhk büretis Püld = 102800 Pa
püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisrežiimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm – h, kus Patm – atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h – elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele
Jäkkide all mõeldakse vahesid katsest saadud väljundi väärtuste ja mudeli poolt prognoositud väärtuste vahel. Dispersioonanalüüs tegeles seose selgitamisega sisendi x ja väljundi y vahel. Dispersioonanalüüsis on sisend x mitte pidev, vaid diskreetne suurus, mida nim faktoriks. Sisendil x on k võimalikku väärtust, mida nim nivooks. Väljundiks y on nagu regressioonianalüüsiski mingi pidev/mõõdetav suurus. Dispersioonanalüüsi põhihüpotees: nivoode efektid on võrdsed. Põhihüpoteesi kontrolliks vajalikud sammud: *leida rühmade keskväärtused ja dispersioonid *leida üldkeskmine ja üldsine rühmasisene dispersioon *leida rühmadevaheline dispersioon *leida F-statistik kui rühmadevahelise ja rühmasisese dispersiooni suhe *valitud olulisuse nivoo alfa jaoks leida F-jaotusele vabadusasmtete arvuga f 1=k-1 ja f2=N-k vastav F-statistiku kriitiline väärtus Fkr
eemaldada katseklaas. Magneesium, mis mähitakse niiske filterpaberi sisse, asetatakse katseklaasi seinale, kuhu on valatud 5-6 ml 10%-list HCl lahust, ning ühendatakse hermeetiliselt korgiga. Katseklaasi peab hoidma kerge nurga all, et metallitükk happesse ei kukuks. Seejärel tuleb sättida büretid ühele nivoole (metalli tükk ei tohi endiselt happesse veel kukkuda) ning märkida näit ühelt büretilt. Katseklaasi liigutades tuleb lasta metallitükil kukkuda happesse. Jälgida vee nivoode muutumist, kui reaktsioon algab. Reaktsiooni lõppedes jälgida, et nivoo-muutust enam ei toimuks ja lasta vesinikul 2-3 minutit jahtuda. Taaskord tuleb sättida büretid ühele nivoole ning märkida uus näit samalt büretilt üles. Laboris on vaja fikseerida õhurõhk ja temperatuur ning viia läbi edasised arvutused metallitüki massi arvutamiseks. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid
saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisrežiimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm– h, kus Patm – atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h – elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks)praktikumi juhendaja pooltetteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks jatilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused
Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2 – 3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1=11,90 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2=1,40 ml Eraldunud vesiniku maht V=│V2 – V1│=│1,40 – 11,90│=10,50 ml=0,0105 L Gaasi rõhk büretis Püld=102800 Pa
3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? – Laboris oleva t emperatuuri põhjal. Rõhu andmeid saadi antud tabelist. 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2 HCl → MgCl2 + H2 2 Al + 6 HCl → 2 AlCl3 + 3 H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema vee nivood mõlemas büretis ühe kõrgusel? – Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga.Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. 6. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO3 sisaldust lubjakivis? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks? “Üks metalli massi määramise keemilistest meetodidest põhineb reaktsioonil, milles metall tõrjub happest vesiniku välja
Mõnikord nimetatakse seda väärtust ekslikult ka ribalaiuseks (brandwidth)- põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile
Tihedus kilogramm kuupmeetri kohta kg/m3 L-3M Eriraskus njuuton kuupmetri kohta N/m3 L-2MT-2 Täiendavad ühikud Tasanurk radiaan rad Ruuminurk steradiaan sr PÕHIÜHIKUTE DEFINITSIOONID Meeter võrdub krüptooni isotoobi 3686 Kr aatomi nivoode 2p10 ja 5d5 vahelisel üleminekul vaakumis kiiratava valguse 1 650 763,73 lainepikkusega. Kilogramm on massi mõõtühik, mis võrdub kilogrammi rahvusvahelise protrotüübi massiga. See on 1 dm3 vee mass + 4°C juures. Sekund on võrdne tseesiumi 133Cs aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri kahe nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Amper on muutumatu voolu tugevus, mis läbides kaht teineteisest 1 m kaugusel
korrutis ei saa üheski olukorras suurusjärgult väiksemaks Plancki konstandist h . Sellest järeldub ka, et makrofüüsikas kaob vastav korrelatsioon, kuna makroskoopiliste mõjudega võrreldes on h kaduvväike suurus. Määramatuse printsiip on aluseks mikroobjektide mõõtmisteooriale näidates, mis liiki informatsiooni on võimalik saada. Määramatuse relatsioone kasutatakse mitmesuguste suuruste väärtusvahemikkude hindamiseks (nt energia suurusjärgud ja nivoode laiused nitmesugustes süsteemides). 32. Kuidas tõlgendada määramatuse relatsiooni energia ja aja vahel? Määramatuse seos kehtib ja energia ja aja vahel: Et h , (32.1) kus E on efektiivne energiavahemik, millesse langevad mõõdetavad energiaväärtused, t - ajavahemik, mille vältel mõõtmisi teostatakse. Kuna t suurusjärk ei saa ületada süsteemi keskmist eluiga antud olekus, siis teades näiteks
5. Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Valguse suhteline levimiskiirust mingis keskkonnas n sin 1 6. Snelli seadus valguse murdumisele? = n1 sin 7. Miks metallid neelavad kogu nähtava valguse? sest ülevalpool Fermi nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron- nivoode ala. Kiirguse neeldumisel toimub elektroni ergastamine kõrgemale lubatud nivoole vastavalt neeldunud energia väärtusele 8. Kuidas toimub valguse peegeldumine metalli pinnalt? Enamik metallis neeldunud kiirgust vabaneb, kui elektron läheb tagasi madalama energiaga olekusse. Vabanev kiirgus ilmneb kui sama lainepikkusega peegeldunud kiirgus. 9. Millised optilised nähtused esinevad mittemetallides? Murdumine, peegeldumine, neeldumine.
ribalaiuseks (brandwidth)- põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks 6 mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver
parameetritega a = 0 ja b = 100, kuid sel juhul on kasutatud Kolmogorovi-Smirnovi testi. Nullhüpotees võeti vastu ning põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega. Ülesandes 8 on kontrollitud rühmade homogeensushüpoteesi. Selleks on kasutatud dispersioonanalüüsi metoodikat. Nullhüpotees võeti vastu ning moodustatud rühmade keskväärtused on homogeensed, mis tähendab, et nende nivoode efektid on võrdsed. Ülesandes 9 on valimit A käsitletud aegreana. Esitatud on aegrea graafik ja kontrollitud selle juhuslikkust mediaanikrieeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Mõlemal juhul võis aegrea lugeda juhuslikuks. Osa B Ülesandes 10 on kontrollitud valimi B korreleerimatust t-statistiku ja z-statistiku abil. Mõlemal juhul selgub, et x ja y väärtused on korreleerimata, mis tähendab, et väärtused on lineaarselt sõltuvad.
(brandwidth) põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti. Draiver Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile
annaabi.ee 
