Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta. B-id toituvad osmoosselt kogu keha pinnaga. Autotroofid toodavad fotosünteesi teel või organismis toimuvate keem. reakt. ajal vabaneva energia arvelt, nt. purpur-, rohe- ja tsüanobakterid. Heterotroof lagundavad või parasiteerivad. Aeroobne ühest glükoosimolekulist saadakse kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne vajavad sulfaat- või nitraatioone, toimub glükoosi lagundamine, mille puhul tekib etanool või piimhape. B-id osalevad kõigi peamiste keem. elementide loodulikes ringetes süsinik, O, N, väävel ja P. Üks oluline on N. See aitab valke koostada ja suudab taimedele vajalikuks teha mügarbaktereid, mida leidub vaid liblikaõielistel juurtel. Nitrifikatsioon O abil ammoniaagi ja nitriti oksüdeerimine b-ite poolt nitraatideks , mis on taimedele kättesaadavad. Närvikiudude kaudu eetanus, botulism patogeensed.
Pastöörimine toimub 70-90°C ,hävivad bakterirakud ja toimub 60-120 sekundit 9. Steriilimine toimub 110-120°C, hävivad bakterirakud ja spoorid toimub 20- 30 min 10.Spoor suudab säilida rasketes oludes kõrget temperatuuri, samuti kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal, mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid. Anaeroobsed-bakterid, kes elavadhapnikuta keskkonnas, kasutavad hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12. Spoor suudab kaua säilida seetõttu on bakter võimeline soodsates tingimustes uuesti normaalselt elama ja paljunema. 13.Plastiide on 3 liiki 1)kloroplast 2)Kromoplast 3)Leukoplast asuvad taimerakus Plasmiid asub bakterirakus ja on kromosoomiväline DNA molekul Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku
1. Kemosünteesijad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil (väävli-, rauabakter) 2. Fotosünteesijad kasutavad valguse energiat ja saavad energia H2S(tsüanobakterid, rohe- ja purpurbakterid) Heterotroofid - Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil Bakterite hingamine · Aeroobne hapniku on piisavalt (taimedel, loomadel elavad bakterid) · Anaeroobne hapnikuvaba keskkond, kasutavad hapniku asemel sulfaatioone või nitraatioone (nt: kääritajadbakterid BAKTERID ON LAGUNDAJAD e. DESTRUENTID Bakterite tähtsus inimese elus · Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada jämesooles mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda · asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda · biotehnoloogia TÖÖSTUS PÕLLUMAJANDUS HEITVEE PUHASTAMISEL Metalli tootmine Biotõrje
Kemosünteesijad saavad energia anorgaaniliste ühendite oküdatsioonist, nt väävli- ja rauabakterid, nitrifitseerijad. Fotosünteesijad kasutavad valgusenergiat, näiteks tsüanobakterid. Fotosünteesivad rohe- ja purpurbakterid kasutavad vee asemel vesiniksulfiidi. AEROOBNE HINGAMINE- vajavad hapnikku; vees, aeroobses mullas, taimede ja loomade pinnal elavad bakterid. ANAEROOBNE HINGAMINE- kasutavad hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone, eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Kääritajad bakterid. Enamik fotosünteesijaid saab elama ka anaeroobses keskkonnas. Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad ehk destruendid, nad tagavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse hulka. Osa bakteritest suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku (mügar-ja azotobakterid). Bakterid tagavad looduses ainete ringluse.
Tekkis valge sade. Seega eksisteerisid analüüsitavas lahuses sulfaatioonid. CO32- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele hapet. Lahusest ei eraldnud gaasi (CO2), järelikult puudusid lahuses karbonaatioonid. NO3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4. Tekkis sade, lisasin lahj. H2SO4 lahust kuni sade lahustus. Seejärel lisasin mööda katseklaasi serva konts. H2SO4. Lahute piirpinnale ei tekkinud tumepruuni ringi, järelikult ei leidunud lahuses nitraatioone. [Fe(CN)6]3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4, mille tulemusel muutus lahus tumesiniseks (Turnbulli sinine). Lahuse värvumine tõestab heksatsüanoferraatioonide olemasolu. Tehtud katsed tõestasid, et lahuses number 8 leidus kolme aniooni: CrO42-, SO42- ja [Fe(CN)6]3-. Katse 2. Tilkreaktsioon SCN-- ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamine nende koosesinemisel Immutasin filterpaberi FeCl3 lahusega ning lasin veidi kuivada. Seejärel tilgutasin filterpaberile
Lämmastikühendid levivad ökosüsteemis õhu, pinna- või põhjavee kaudu. Peamisteks saasteallikateks on: 1. Põllumajandus 1. Keemilised väetised ~100 miljonit tonni lämmastikku aastas 2. Sõnnik 3. Vesiviljelus 2. Linnad ja tööstused 3. Fossiilsete kütuste põletamine 4. Biomassi põletamine [9] Põllumajandus Väetised: Põllukultuuride saagikuse parandamiseks kasutatakse palju nitraatioone sisaldavaid väetiseid. Lämmastik, mida taimed ei kasuta, kandub mullast nõrgveega välja ning satub pinnaveekogudesse või põhjavette. Põhjavee reostumine sõltub reljeefist ja sademetest. Põhjavesi reostub väga kergesti karstialadel, Eestis on selliseks kohaks Pandivere kõrgustik. Eestis on selle ala kaitseks vastu võetud seadus, millega piiratakse seal piirkonnas väetiste kasutamist [10]. Väetiste kasutamise tulemusena tekib aastas ~100 miljonit tonni lämmastikku
Energiaallika alusel jaotatakse: kemoorganotroofid orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped, nafta). fotoorganotroofid päikesevalgus Orangotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid keskkonnast. Hingamise alusel jagunevad: aeroobsed bakterid vajavad hingamiseks hapnikku (orgaaniline aine + hapnik) anaeroobsed bakterid ei vaja hingamiseks hapnikku, kasutavad hingamiseks sulfaat- või nitraatioone või käärimine ehk anaeroobne glükolüüs, kus suhkrutest moodustatakse mitmesuguseid ühendeid Autotroofsed bakterid sünteesivad eluks vajalikke aineid ise. Energiaallika alusel jaotatakse kemolitotroofid anorgaanilised ühendid fotolitotroofid päikesevalgus Litotroofide süsinikuallikaks on anorgaanilised ühendid. 1.Aeroobsed bakterid · Sulfaatijad ehk väävlibakterid · Rauabakterid · Nitrifitseerijad 2.Anaeroobsed bakterid
toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel: * aeroobsed * anaeroobsed, kasutavad sulfaat-/nitraatioone, eraldub N 2O, H2S ja/või N (teisisõnu käärimine) Tähtsus looduses: * süsiniku ringlemine * nitraate tekitavad mügarbakterid, liblikõiteliste juurtel Kasutamine inimeste poolt: * kasutati ammu enne seda, kui neist teada saadi * hapendamine * käärimine * ravimitööstus - antibiootikumid takistavad: valgu sünteesi, streptomütsiin ja CO rakukesta sünteesi
Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme väävevesinikku. 10. Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses? Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume -aineid, mis üliväikestes kogusets pärsivad teiste bakterite kasvu. Bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine, mille keemiline süntees oleks liiga kulukas. (N. propioonhappebakter-B12). Neid kasutatakse ka toiduainepaksendajatena ja ensüümide (on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust
anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? - Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. - Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme – väävelvesinikku. 10. Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses? Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume - aineid, mis üliväikestes kogusets pärsivad teiste bakterite kasvu. Bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine, mille keemiline süntees oleks liiga kulukas. (N. propioonhappebakter-B12). Neid kasutatakse ka toiduainepaksendajatena ja ensüümide (on valgud, mis
1. õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. bakter N2 NH3, NH4+ Vetikas 2. mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetga. NITRIFIKATSIOON: NH3 NO3 või NH4 NO3, HNO3 välk õhus vihmavesi Või: N2 + O2 NO NO2 HNO3, NO3 NO ja NO2 satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne. 3. Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad. taimed loomad
(vaba lämmastik) muudetakse lämmastiku - ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2 . 1) Õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. N2 (bakter, vetikas) -> NH3, NH4 2) Mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetega. (NO2 tekib veel ->välk õhus + vihmavesi, satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.) 3) Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad. 4) Surnud taim- ja loomorganismide, samuti ka ekskrementide lagunemisel toimub: ammonifikatsioon. Selle käigus surnud organismi valkudest eraldub ammoniaak. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet.
Nitrifitseerijad Väävlibakterid Rauabakterid Fotosünteesijad Kasutatakse valgusenergiat Tsüanobakterid Eraldub hapnik Rohebakterid Hapnik ei eraldu Purpurbakterid Hapnik ei eraldu · Hingamine Aeroobne Vajavad hapniku Anaeroobne Kasutab hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone Eritavad redutseeritud vorme H2S N2O N2 Kääritajad · Kasutamine Tööstus Toiduainete tootmine Hapendamine Antibiootikumid Ensümid Toidupaksendajad Aminohapped Vitamiin B12 Põllumajandus Bakterväetised Komposti valmimine Silo valmistamine
Bioloogiliselt happelised väetised hapustavad mulda mullas toimuvate mikrobioloogiliste protsesside tulemusena. Alludes nitrifikatsiooniprotsessile lähevad ammooniumiühendid mullas nitrifitseerivate bakterite kaasabil üle lämmastikushappeks ja edasi lämmastikhappeks. Selle tulemusena muld hapustub. Tähtsamad tahked lämmastikväetised: 1) Ammooniumnitraat, 34.35% N. Sisaldab nii ammoonium- kui ka nitraatlämmastikku suhtes 1:1. Ammooniumioonid seotakse hästi mullas. Nitraatioone mullas ei seota, need küll leostuvad kiiresti, kuid on ka väga kiiresti taimede poolt omastatav. Hügroskoopne. Säilitamise ajal ei tohiks kokku puutuda orgaaniliste väetiste või vedelate kütte- ja määrdeainetega, tekib isesüttimise- ja plahvatusoht. Bioloogiliselt happeline, füsioloogiliselt neutraalne väetis. NH4+ No3- nitrifikatsiooniprotsess 2) Karbamiid e. kusiaine, 45-46% N. Erandlik väetis, kuna see on ainuke
Suudavad aga lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Inimene vajab orgaaniliste ainete lagundamiseks hapnikku, talle on omane aeroobne hingamine. See on omane ka bakteritele, mis elavad aeroobses vees ja mullas ning taimede ja loomade pinnal. Mitmed bakterid, mida nimetatakse anaeroobseteks hingajateks, suudavad hingata ja ilma hapnikuta. Nad kasutavad hingamisel hapniku asemel näiteks sulfaat või nitraatioone ja eristavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Sellest annab tunnistust meremuda must värvus ja väävelvesiniku lõhn. käärimise ja kääritajad bakterid. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs saab toimuda vaid anaeroobsetes tingimustes. Seda viivad läbi kääritaja bakterid, mis anaeroobsetes tingimustes moodustavad suhkrutest mitmesuguseid käärimissaadusi (etanool, piimhape, sipelghape, äädikhape jne)
Mulda neutraliseerivat mõju avaldavad kaltsiumnitraat ja naatriumnitraat. Väga oluline on ka lämmastikväetistes leiduvate toitainete liikuvus mullas. Ammooniumväetiste ammooniumioonid seotakse mulla neelavas kompleksis (asendusneeldumine), kust taim saab neid kasutada. Seetõttu sobivad ammooniumväetised selliste kultuuride väetamiseks, mis vajavad aeglaselt mõjuvaid väetisi. Nitraatioone iseloomustab aga negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu nitraatväetiste lämmastik on väga kiire toimega, sest ta on mullas väga liikuv. Lämmastikväetistest kasutatakse meil kõige enam ammooniumsalpeertit ehk ammooniumnitraati ja karbamiidi, vähem ammooniumsulfaati ja kaltsiumnitraati. Kõiki lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel põhiväetisena või suvel kasvuaegsel väetamisel. Paiklikul väetamisel võib lämmastikunormi vähendada 15...20%
annaabi.ee 
