B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamiseks, luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks, vabade radikaalide taseme reguleerimiseks, täites antioksüdantset rolli, suguorganite arenguks, eesnäärme funktsioneerimiseks ning naissuguhormoonide aktiivsuseks, maitsmis- ja lõhnaretseptorite normaalse arengu tagamiseks, insuliini toime avaldumiseks. Tsingi päevane soovitus on 7–11 mg, 10 mg tsinki sisaldub näiteks: * 55 g nisuidudes, * 100 g nisukliides, * 125 g hautatud maksas, * 200 g päevalilleseemnetes, * 220 g keedetud munakollastes, * 480 g puhastatud räimedes, * 625 g keedetud vähkides, * 1,1 kg leivas, * 1,7 kg kaerahelbepudrus. Tsingi toksilisus Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik. Mürgitus võib tekkida alates 225mg tsingi tarbimisest. Tsingi mürgituse sümptomid on iiveldus,
tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, ·luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, ·raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. Vitamiin B1 · organismi ainevahetuses 11,5 mg * 45 g päevalilleseemnetes, energia tootmiseks, kuna ta aitab * 60 g nisuidudes, organismil vabastada * 80 g küpsetatud seafilees, süsivesikutest energiat, * 165 g kuivatatud hernestes, · närvisüsteemi, lihaste ning * 200 g pärmis, südame normaalseks * 300 g kaerahelvestes, funktsioneerimiseks, * 900 g juustus,
B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse seisundi osas on B1-vitamiin tuntud kui “vaimuvitamiin”. Allikad Päevane vajadus • Allikad päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: * 45 g päevalilleseemnetes, * 60 g nisuidudes, * 80 g küpsetatud seafilees, * 165 g kuivatatud hernestes, * 200 g pärmis, * 300 g kaerahelvestes, * 900 g juustus, * 2,5 liitris piimas. Biofunktsioonid • organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, • närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, • soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks,
*imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6.vit C säilitamine toidus *söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit E-taimeõlis, nisuidudes- potentsi mõjutav K- maksas, taomatites-vere hüübimine hormoonid: 1.Näärmed *välisekrtsiooni näärmed-viimajuha nt süljenäärmed,maks *sisesekretsiooni näärmed- sisenõrenääre- endokriin (puudub viimajuha) 2.mõiste Hormoonid on boiaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesiv ad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. 3.Horm isel *ülisuur aktiivsus *sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil
aktiivsuseks, · maitsmis- ja lõhnaretseptorite normaalse arengu tagamiseks, · insuliini toime avaldumiseks. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Soodustamaks tsingi omastamist taimsetest toitudest sööge seda koos väikese koguse loomse toiduga. Parimateks tsingi allikateks on mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned ja idud. Tsingi päevane soovitus on 711 mg, 10 mg tsinki sisaldub näiteks: * 35 g nisukliides, * 55 g nisuidudes, * 125 g hautatud maksas, * 200 g päevalilleseemnetes, * 220 g keedetud munakollastes, * 480 g puhastatud räimedes, * 625 g keedetud vähkides, * 1,1 kg leivas, * 1,7 kg kaerahelbepudrus. Kasutatud kirjandus: http://www.toitumine.ee/tsink/ http://www.toitumine.ee/seleen/ http://www.toitumine.ee/kloor/
autistid, neurootikud, depressiooni alla kannatajad, ja keemiliste ainete suhtes ülitundlikud. Mg imendumise häired esinevad : liigse kaltsiumi tarbimise juhul, alkoholi tarbimisel, kirurgilistel operatsioonidel, maksa- ja neeruhaigetel, rasedusvastaste ravimite tarbimisel. Mg leidub:kõigis rohelistes juurviljades, paljudes pähklites,mandlites, maasikates, vaarikates, mustades sõstardes, päevalille- ja kõrvitsaseemnetes, banaanis, nisuidudes, soja toodetes, kakaos, meretaimedes. Aedoas, spinatis, lõhes, forellis, sealihas, loomalihas, õlles, juustus, piimas ja munas leidub vähesel määral. !!! Selleks et saada ööpäevane Mg vajalik kogus oleks vaja süüa päevas: 9(!) banaani või 100g päevalilleseemneid või 200g india pähkleid või 0,5 kg spinatit vvõi 2 (!) kg sealiha Toidust saadud Mg imendub 50% peensoolest, kuid on sõltuv organismi Caja P (fosfori) imendumise kiirusest ja omastamise võimest
· C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained · Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja
Vitamiini pikemaajaline puudujääk põhjustab haigust nimega beri-beri ja toob endaga kaasa kaalulanguse, emotsionaalsed häired, nõrkuse ja valu lihastes. 10 Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: 45 g päevalilleseemnetes; 60 g nisuidudes; 80 g küpsetatud seafilees; 165 g kuivatatud hernestes; 200 g pärmis; 300 g kaerahelvestes; 900 g juustus; 2,5 liitris piimas. ( http://www.vitatrops.ee/vitamiin-e ) ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13E12/ ) 2.2 Vitamiin B2 B2-vitamiin on kergesti omastuv vitamiin, mis omab võtmerolli inimese tervise tagamisel. B2 vitamiini (ehk riboflaviin) on vaja:
Külma või kuumakahjustatud terade valgud hüdrateeruvad aeglasemalt, kleepvalgu struktuur moodustumine ja taigna kerkimine kestab kauem. Tärklise muundumine Jahu värvus Tyr oksüdatsioon türosinaasi toimel Mõru maitse lipoksügenaas Kummivaigud - rukkis Sooda ja B1 Sai on veidi energiarikkam (210-260 kcal) kui leib (190-220) Valgud: rukki-, nisu ja odrajahus on kõigis valku ~10% ja vett 14 % Nisukliides 16,6 ja nisuidudes 25% kamas 13,8% valku Keedetud makaronides 3,4 % valku ja 78 % vett Rukkileivas on keskmiselt 6-7 % valku ja 45-55 % vett Vitamiine on samuti rukkijahus oluliselt rohkem kui nisu- ja odrajahus: E vitamiini on rukkijahus ~2* rohkem kui odrajahus ja 5* rohkem kui nisujahus. Foolhapet on rukkijahus ~4* rohkem 69 mkg nisu ning odrajahus 20mkg. Foolhappe hulk leivas varieerub tugevasti: täisteraleivas ~50 mkg, teistes leibades 20. Sepikus 39
· Cvitamiin leidub palju kibuvitsamarjades, astelpajumarjades, tsitruselistes, kapsas ja teistes marjades ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades.
Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus. Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades. B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis. B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades. B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas. Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E vitamiini leidub munades, paljudes pähklites, piimas, oliiviõlis, kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes. Aju tervise säilitamine on lihtsam, kui arvatagi oskame
11-cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni valk opsiiniks ja trans-retinaaliks. Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju. 8 Vitamiin B1 ehk tiamiin Vitamiin B1 on veeslahustuv vitamiin, mis osaleb koensüümina glükoosi muutmisel energiaks. Vitamiini B1 leidub põhiliselt nisuidudes ja -kliides ning riisikestades, mis on just see osa teraviljadest, mis töötlemise käigus nn maha lihvitakse, et anda neile heledamat värvi ja ilusamat kuju. Vitamiin B1 on tuntud kui "vaimuvitamiin" tänu oma seosele närvisüsteemiga ning efektiivsele toimele inimese vaimsele seisukorrale. Teda on seostatud ka õppimisvõime paranemisega, laste kasvamisega ning kõhu- soolestiku- ja südamelihaste toonuse tõstmisega. Samuti on ta oluline isu reguleerimisel
A,C, E C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante. E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. A vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades, rohelistes lehtköögiviljades, tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. 13. Peatükk. LISAAINED EHK E-AINED Vanimad lisaained on sama vanad kui inimkond, nad lisandusid toidule tulest ja suitsust. Esimene tahtlikult lisatud lisaaine oli keedusool. 1955. aastal loodi FAO (Food & Agriculture Organisation) ja WHO (World Health Organisation) poolt lisaainetega tegelev Joint Expert Committee on Food Additives - JECFA.
Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus. Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid: · B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades. · B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis. · B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades. · B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas. · Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E vitamiini leidub munades, paljudes pähklites, piimas, oliiviõlis, kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes. Aju tervise säilitamine on lihtsam, kui arvatagi oskame. Pole vaja teha muud kui toituda
annaabi.ee 
