Maalikunstis aina otsisid ainult uusi väljendus lahendusi. Tekib tahvelmaal. Renessansis saab tähtsemateks tunnusteks saab perspektiiv. Valguse ja varju mäng, hele-tumeduse kontrast, kolmnurkne kompositsioon ja rikastunud koloriit. Hakkatakse maalima maastiku maali ja aktimaali. Maal saavutab tohutu populaarsuse ja kunstnikud kõikjal hinnatud. Skulptuur saavutab antiikkultuuri taseme. Teemad võetakse antiik-mütoloogiast. Skulptuure paigutatakse eksterjööris nissidesse, linnamaastikku, interjööris kasutatakse vähem. Skulptuurid olid põhiliselt kolossaalsed(suurejoonelised, antiigis skulptuurid normaalmõõtmetes). Renessanss, Itaalia Giotto Di Bondone( 1266/76 1337) Donatello( 1377 1446) Alberti( 1404 1472), tööd Mantegna Andrea( 1431 1506), tööd Veronaz (1456-1459) Bramante Donato( 1444 1514) (arhidekt), tööd Tempitto kabel Boticelli Sandro( 1447 1510), tööd Primavera (1478)
usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi. Basiilika on ristiusu kiriku tüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest kõrgem ja mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all). joonis: basiilika läbilõige
Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni. Prantsuse arhitekti Jacques Germain Soufflot'i projekteeritud Pariisi üks kaunimaid
Francois Clouet`i portreed on tõepärased, tõesed ja vabad sentimentaalsusest. Nad toovad esile maalitava intellektuaalsuse ja vooruse. François I portreemaal. Clouet maalis samuti miniatuure: "Soti kuninganna Mary" (Windsori lossis), mis pole kunagi olnud väljaspool kuninglikku valdust. · Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanssskulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 15101568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures tegi lossi nissidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp = nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis. · Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon. Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri IIle ja Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici'ile.
Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi (eeskujuks Rooma Panteon). Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust, orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge, seal eendus sammastik, mida ülal kroonis viiluväli. Skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Samuti kehtis reegel ehitada majad väljast sissepoole, mis tähendas kõige lihtsamas võtmes et maja peab väliselt olema sümmeetriline jada, väliselt ei ole aru saada mis toimub sisemuses. Siseruumid paigutati kabinetsüsteemiga
Barocco tähistas eriskummalist(it.k),ebareeglipärane poolümmargune pärl(portug.k) Omane on dekoratiivsus;lopsakus; kaunistuste kuhjamine, Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Seda saab võrrelda tuule ja mässaeva merega e. Puudub rahu.kõik liigub, lainetab. Sageli kavandati ehituspõhiplaanid kõverjoonelioselt, Valguse ja varjumängu saavutmiseks lasti hooneosadel eelduda ja taanduda, kasut. Sambaid ja poolsambaid. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid. Nissidesse oli paigutatud skulptuure.fassaadi külgedel keerdusid spiraalsed valuudid. Giacomo da Vignola II Gesu kirik Roomas.u.1575a. Kõige fantaasiarikkamaks arhitektiks oli Francesco Borromini(1599-1667) San Carlo alle Quattre Fantane kirik (seal justkui kõik liigub 1667.a) Lorenzo Bernini(1598-1680; itaalia barokkkunsti peaesindaja. Tema kujundas Vatikani Peetri kiriku suure väljaku koos kolonaadiga) Barokk skulptuur
kompenseerida onanism, millega tegeleb pea vastu seina toetanud noormees. Oma kuulsamat motiivi pehmeid kelli kasutab Dalí esmakordselt 1931. aastal pildis "Mälu püsivus". Selle pildiga tegeleb ta impotentsi probleemiga: autoportreelisel grotesksel peal puudub suu kui naise suguorgani sümbol, piklikud, justkui sulanud kellad sümboliseerivad lõtva peenist. ,, Kire mõistatus ,, on Oidipuse kompleksi visuaalne analüüs. Tohutu monstumi kehas olevatesse nissidesse on kirjutatud prantsuskeelne fraas ,, ma mére, ma mére ,, (,, mu ema, mu ema" ). Nimelt väitis Freud, et kõigil posslastel on alateadlik seksuaalne kiindumus oma emasse ( Oidipuse kompleks ) ja tütarlastel isasse ( Elektra kompleks ). Dali maalil näemegi tagaplaanil isa ja poja võitlust ema pärast. Unenägude olemust väljendab ,, Uni ,, , kus on kujutatud karkudele toetuv pea. Dali järgi on inimene unes nagu suur pea, mida hoiavad tasakaalus kargud. Kui
Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nissidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati
kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. Fassaade liigendavad petikaknad ja nisid. Nissidesse paigutatakse skulptuure. Kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Kõikjal püüti selgeid kontuure ähmastada, seinu võimalikult palju liigendada, kaunistada ning vormida lainetavaks ja dünaamiliseks. Fassaadi erinevatele osadele oli antud nõgus või kumer vorm, aknaid ja uksi kaunistati luksuslike kolmnurga- või kaarekujuliste viiludega, mida sageli katkestati, põimiti või ka üksteisesse sulandati, nagu Gesu II kiriku puhul. Simsid olid
SKULPTUUR: o Tervikuna gootist järsku lahtiütlemist ei toimunud o Gooti element vaibus järk-järgult Itaalia: o Lorenzo Ghiberti (1378-1455) - Konkurss leidmaks parimat kunstnikku, kes teeks Firenze baptisteeriumi põhjapoolse pronksukse- võitis konkursi - Tegi baptisteeriumi idaukse - 28 kullatud pronksist reljeefi, kujutas sündmusi Vanast Testamendist,ornamendid, figuurid - 10 suuremat reljeefi - tegi ka skulptuure Or San Michele nissidesse o Donatello (1386-1466) - Püha Jüri kujutav üle 2 m kõrgune marmorkuju - Taaveti kuju, Padovas Gattamelata ratsamonument- esimene uusajal o Verrocchio(1435-1488) - Taaveti pronkskuju, skulptuur oli vaadeldav kõikidest külgedest - Colloni ratsamonument Veneetsias Kõrgrenessass o Michelangelo - Skulptuuris sai õpetust Donatello õpilaselt di Giovannilt - Pieta, Taaveti marmorfiguur Firenzes, Paavst Julius II hauamonument, Guiliano ja
tõekspidamistel. Kultuur ja eriti ideoloogia ei julgusta strateegiliste muutuste tegemist, vaid pigem eksisteeriva strateegia põlistamist. Keskkonna koolkond näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi. Juhtimine on passiivne, jälgib keskkonda ja kindlustab organisatsiooni sobiv reageerimise muutustele. Keskkonna mõjul kogunevad organisatsioonid arasse erinevatesse ökoloogilist tüüpi nissidesse, kuhu nad jäävad seniks, kuni ressursid muutuvad raskesti kättesaadavaks või keskkonna tingimused liiga vsiis organisatsioonid surevad. Konfiguratsiooni koolkond näeb strateegia kujundamist kui transformatsiooniprotsessi loomise protsess. Toimub transformatsioon ühest seisundist teise. Tekkivad strateegiad võivad olla plaanide või mudelite vormis, seisneda positsioonides või perspektiivides. Kuid igaüks neist sobib omal ajal ja vastavas situatsioonis. 8
· tähendab poolümmargust pärli · kaunistuste ülekuhjamine · renessansi arhidektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, aga barokk on võrreldav tuule või mäsleva merega- · kõik liigub ja lainetab puudub rahu · ehitusplaanid kavandati kõverjoonega, fassaadid muutusid omamoodi kunstielemendiks, kuhu oli kuhjatud kõik kaunistuselemendid · hoonde osad eendusid ja taandusid et valgusvarjud näha oleks · kasutati sambaid ja poolsambaid · nissidesse paigutati skulptuure · ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad
kooriruumis. Võidukaare tipust pisut kõrgemal asus süvend friisielementidele, kus paiknes suurejooneline krutsifiksigrupp. Lääneseinas on kesklöövi põhikujunduselemendiks seitsmest suuregabariidilisest terrakotafiguurist koosnev kompositsioon, mille krooniks on teravtipulises kolmikkaarses nisis Kristuse kuju. Tänapäeval on paljudest originaalskulptuuridest koopiad tehtud ning algupärastesse nissidesse panud. Kahjuks on aga paljud nisid veel tühjad ja algupärasest ligikaudu tuhandest terrakotaskulptuurist on alles vaid ligikaudu 200. Samuti on hävinud ka enamik kiriku võlvidest. Põhjasõjad hävisid kesklöövi ja kooriruumi võlvid, 1952. aastal hävisid põhja-kõrgseina varisemisel põhjalöövi võlvid. Nii on pikihoones keskaegsed roidvõlvid säilinud vaid lõunalöövis , kus neidgi on tugevasti parandatud
(nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris Folklooriprotsess kätkeb endas - informandi ja uurija suhet pärimusse ja teineteisesse, pärimusühiskonna ja teadusühiskonna nägemusi folkloorist, enda ja teiste pürgimustest, folkloori enese siirdumine uutesse nissidesse ja olemisvormidesse, pürgimused säilitada, uurida ja mõista pärimust, teha see tuntuks, kaitsta, elustada seda ja hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 "esimeses elus", 10 "teises elus". I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt,
Kõige puhastavam ja valgustandev element tuli. Templis põles püha leek, preester tohtis leegile lähedale minema maski ja kinnastega (püha tuld ei tohtinud hingeõhuga rüvetada) Lehvikud jaanalinnusulgedest, metallid olid hea jumala loodud. Surnukeha oli ebapuhas, seda ei tohtinud rüvetada, laipa ei tohtinud põletada, ei tohtinud niisama jätta õhu kätte lagunema (rüvetatakse ju õhku!). Äärmisel juhul kõrbeliiva! Kui laip jäeti röövlindudele söögiks.. Laibad viidi nissidesse (joonis tahvlil) ihualasti ning kaarnad nokkisid surnukehad paljaks, siis nisid tühjendati, luud lükati alla (matmistornid - dakma) Kuninga laip kaeti vahaga ja paigutati kivist sarkofaagi, mis suleti õhukindlalt Kõik hauakambrid äratavad teatud seltskonna tähelepanu. *Tähtsaim kohustus oli vale vältimine, oli keelatud ka võlgade tegemine, sest see võis kergesti õhutada ja suunata inimest valetama. Käepigistus tugevam kui allkirjastatud leping - parsid (tulekummardajad).
skulptor J. Goujon`iga Louvre´i lääne ja idatiiva. Nende meistrite poolt teostatu paistab silma harmoonilise masside jaotuse ja rafineeritud maitsega teostatud dekoratsiooni poolest. Läänefassaadi kaks alumist korrust on kaunistatud sammaste ja pilastritega. Esimese korruse sammaste vahel on kaaraknad, teise korruse akende kohal vahelduvad kolmnurkviilud kaarviiludega. Kolmanda (pool)korruse aknaid raamivad reljeefsed kaunistused. Fassaadi ilmestavad veel rikkalikult teostatud friis, nissidesse paigutatud skulptuurid, dekoratiivsed plaadid ja medaljonid. Lescot` kõige suuremaks teeneks oli see, et ta leidis esinduslossile iseloomuliku arhitektoonilise ja dekoratiivse vormikõne, mille peen mõõdutunne sai eeskujuks ka hilisematele Louvre`i ehitanud arhitektidele. Kõrgrenessansi teine tuntud meister Philibert Delorme (1512-70) sai tuntuks ka teoreetikuna. Tema praktilistest töödest on säilinud suhteliselt vähe. Anet` lossi (1552-54, säil. Osaliselt)
suur, väljaspool nissi piire aga nõrgeneb tunduvalt või kaob üldse. Erinevate liikide kohastumine oma nissidega on kestnud miljoneid aastaid ja on kulgenud erinevates ökosüsteemides erinevalt. Sissetoodud liigid võivad põhjustada kohalike liikide väljasuremise seetõttu, et nad on selles konkreetses nisis olevate tingimustega paremini kohastunud. Taimed ökonissides Kuna abiootilised tingimused on paikkonniti erinevad, siis on ka taimed jaotunud oma väljakujunenud nissidesse. Osad eelistavad niisket, teised aga kuivemat mulda; osad kasvavad paremini varjus ja jahedas, teised jällegi otsese päikesevalguse käes. Nagu loomadel, nii on ka taimede konkurentsivõime kõrge ainult kindlates tingimustes, milledest väljaspool hakkab tugevnema stress. Liik ja indiviid (organism) ökosüsteemis Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne