sekundit.( uutel lüpsiseadmetel on see programm sees). Eel-lüpsi teostamine - sõõrdumise stimulatsiooniks ja kontrolliks - esmase mikroobiderikka piima väljalüpsiks ja piima visuaalseks hindamiseks. - igast nisast tõmmatakse mõni piimajuga eel-lüpsi topsi. Topsi tume alus võimaldab piima välimust hinnata. Mastiidi kahtluse korral teostada kinnituseks testn spetsiaalsel testialusel ja lüpsta piim eraldi kannu. - Haigestunud loom märgistada ja märkida ravivihikusse. Nisakannude allaasetamine - Nisakannud tuleb alla panna 1 minuti jooksul alates ettevalmistusest. - Lehm tuleb tühjaks lüpsta sõõrdumist mõjutava hormooni oksütotsiini toime ajal. Oksütotsiini toime avaldub 30..60 sekundi jooksul alates puhastamise algusest ja selle mõju kestab 5-8 minutit. - Vasaku käega hoitakse kollektorist ja paremaga asetatakse nisakannud alla. - Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu
....................................................................................lk 5 1. 3. Lüpsimasina allapanek................................................................................................lk 5 1. 4. Lüpsiaeg......................................................................................................................lk 6 1. 5. Lüpsi lõpp...................................................................................................................lk 6 1. 6. Nisakannude eemaldamine..........................................................................................lk 6 1. 7. Nisade hooldus.............................................................................................................lk 7 1. 8. Mullikate lüpsmine.......................................................................................................lk 7 1. 9. Pärast lüpsi..........................................................................................................
Silindrilisele nisakujule lisaks sobivad hästi ka koonilised nisad, kuid sobimatuteks peetakse kiiljaid, pirnikujulisi ja astmelisi nisasid. Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. 21. Lüpsmisel tehtavad tööfaasid Lüpsifaasid: 1) udara puhastamine ja massaaz; 2) eellüps; 3) nisakannude allapanek; 4) lüpsi põhifaas; 4) järellüps; 5) lüpsiaparaadi eemaldamine; 6) nisade hooldus. Ettevalmistuse käigus puhastatakse udar. Nisad ja udarapõhi puhastatakse mustusest kas niiske või kuiva lapiga. Udara puhastamine ühtlasi masseerib udarat ja soodustab oksütotsiini eritumist verre, mis käivitab sõõrdumisrefleksi. Eellüpsi faasis kontrollitakse piima väljutamist nisadest, lüpstes käsitsi igast nisast välja umbes neli juga piima
Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Lüpsiseadme töö üldpõhimõte. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS.
Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Lüpsiseadme töö üldpõhimõte. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS.
40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus- Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi e. alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal) . Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsimasinat vaakumvoolik. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Tööpõhimõte: elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja. Pulsaatoriga vaakum vaheldub välisõhu rõhuga, mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Piim liigub vaakumi abil nisakannudest kollektoritesse ja sealt edasi piimanõusse. 41. Lüpsimasin -koosneb neljast nisakannust-koosneb hülsist(metallist või plastikust silindrilise kujuga), nisakummist (painduv toru, mis kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, tuleb välja vahetada iga 6kuu järel) ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust, kollektorist(ühendab lühikesed piima-ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga
kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Udara kuju, nisade kuju, nisade asetus · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk. · Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. · Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge.
40. Lüpsiseadmete üldehitus ja talitlus Kõik töötavad vaakumi põhimõttel. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. 42- Lüpsiplatsid - Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta või siis jagatakse ühte masinat kahe lehmakoha vahel. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel.
piimatanki. Lüpsiseadme töö üldpõhimõte. Elektrimootor käitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning piima- ja vaakumvoolikute kaudu lüpsiämbrist, (torusselüpsi korral piimatorustikust), pulsaatorist, kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks (alarõhk ehk vaakum vaheldub välisõhu rõhuga), mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Edasi liigub piim vaakumi abil nisakannudest kollektorisse, sealt edasi piimanõusse või piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: 1 vaakumpump; 2 elektrimootor; 3 vaakumballoon; 4 vaakum- regulaator; 5 vaakummeeter; 6 vaakumtorustik; 7 lüpsiämber; 8 pulsaator; 9 kollektor; 10 nisakannud; 11 voolikud.
Tööde organiseerimine on võrdlemisi lihtne. Puudused: Väiksem tööviljakus - mehhaniseerimise ja automatiseerimise rakendamine keerukas, halb mõju loomade tervisele liikumise piiratus ja lihaste toonuse langus ning rasked sünnitused ja jalgade hädad jms. Vabapidamisega laudad Eelised: Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. (N: mõeldav on niisugune lüpsifarm, kus käsitsitööd piirduvad udarate ettevalmistamisega ja nisakannude allapanemisega. Sellises laudas juhib kõiki töid arvuti ja peab arvet iga looma kohta eraldi. Arvuti tunneb lehma ära kaela riputatud responderi abil (magnetkood). Jõusööt antakse ette individuaalselt jõusöödaautomaatide abil. Juurviljad ja silo tuuakse sõimedesse spetsiaalsete transportööride abil. Koresöötade söötmisel on võimalik rakendada nn. iseteenenduslikku söötmist - läbi edasinihutatavate võrede.). Puudused:
· Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk. · Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. 29. Udara ehitus ja koeline struktuur · Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge.
43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda automatiseeritud söötmine lüpsi ajal, nisakannude automatiseeritud eemaldamine jms). Seda tüüpi lüpsiplatsil võib kasutada ühte masinat iga sulu kohta või keskel paiknevat lüpsimasinat kahe vastamisi paikneva sulu kohta. Koridorplats (suletud tandem) seisavad lehmad üksteise järel (tandemina) individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel. Avatud tandemplatsi korral ei ole see vajalik, sest
Tööde organiseerimine on võrdlemisi lihtne. Puudused: Väiksem tööviljakus - mehhaniseerimise ja automatiseerimise rakendamine keerukas, halb mõju loomade tervisele liikumise piiratus ja lihaste toonuse langus ning rasked sünnitused ja jalgade hädad jms. Vabapidamisega laudad Eelised: Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. (N: mõeldav on niisugune lüpsifarm, kus käsitsitööd piirduvad udarate ettevalmistamisega ja nisakannude allapanemisega. Sellises laudas juhib kõiki töid arvuti ja peab arvet iga looma kohta eraldi. Arvuti tunneb lehma ära kaela riputatud responderi abil (magnetkood). Jõusööt antakse ette individuaalselt jõusöödaautomaatide abil. Juurviljad ja silo tuuakse sõimedesse spetsiaalsete transportööride abil. Koresöötade söötmisel on võimalik rakendada nn. iseteenenduslikku söötmist - läbi edasinihutatavate võrede.). Puudused:
annaabi.ee 
