Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett. Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Vastsündinu on umbes 80 cm pikk. Kaalub umbes 10kg. Piim, mida pojad ema nisadest (vee all) imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades ja on võimelised jäljendama helisid. Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu.
Põrsad on esimestel elukuudel triibulised. Ohtu märgates jääb pisipere liikumatuks ja nii on röövloomal raske neid ümbritsevast loodusest eristada. Eesti metsikus looduses ohustab metssiga põhiliselt hunt, põrsastele kujutab ohtu ka ilves. Harvem on metssea vaenlaseks karu. Vastsündinud põrsas kaalub kuni kilo. Triibukandjad kosuvad kiiresti ja konkureerivad kõige piimarikkamate nisade pärast, mis on emisel eespool. Seega hakkab hierarhia rolli mängima juba varases eas. Emise nisadest annavad piima üldjuhul vaid kaheksa. Seepärast võivad osad põrsad nälga jääda, kui pisiperet on rohkem kui emisel piimanisasid. Nisade arv varieerub, tavapärase kümne asemel võib mõnel seal olla 8 või ka 12 nisa. Harvematel juhtudel on neid veelgi vähem või ka rohkem.
Tiinus kestab 30 päeva ning seega sünnivad pojad juunis või juulis. Enamasti on pesakonnas 4-5 poega, kuid võib ka juhtuda, et on vähem või koguni 11 poega. Aastas poegitakse vaid üks pesakond, mis võib olla kasetriibiku jaoks nii 4 esimene kui ka viimane pesakond, sest nende eluiga on lihtsalt niivõrd lühike. Pojad on sündides pimedad ning abitud. Kuuajaselt pojad enam ema nisadest piima ei saa ning söövad juba midagi tummisemat. Samal ajal saavad kasehiired ka nägijateks ning kõigest 2 nädalat hiljem, suudavad nad oma eluga ise toime tulla. Niisiis lõheneb pesakond umbes augustis. Järgmisel kevadel on loomad juba suguküpsed, olles umbes aastased. Kasetriibiku keskmine eluiga on umbes poolteist aastat, kuid võib ulatuda isegi kuni kolme aastani. 4. Ohustatus ja kaitse Kasetriibiku põhilisteks ohtudeks on põllumajandus, sobivate elupaikade hävitamine.
liigub üpris käratult (Looduse entsüklopeedia, lk 266-267 Hoolitsus poegade eest Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased. See hoolitsus algab juba sünnitusest, kui karjakaaslased võivad käituda ,,ämmaemandatena''. Pojad imevad emapiima nisadest, mis paiknevad emaslooma esijalgade vahel. Elevandi kehaehitus Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad. Võhad on tegelikult pikenenud ülemised lõikehambad, mida elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui
delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Sigimine Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Piim, mida pojad ema nisadest imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Kajalokasitsioon Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel shoki, seega saab delfiin nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab
- Vasaku käega hoitakse kollektorist ja paremaga asetatakse nisakannud alla. - Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu kollektoriga ühendavad lühikesed voolikud volti murda - susinaga sissetõmmatav õhk tekitab vaakumi kõikumise ning mõjutab halvasti nii udara tervisele kui piima kvaliteedile - nisakannude allaasetamise järjestus peab olema loogiline- alustada tuleks kaugemal asuvatest nisadest - voolikud ei tohi jääda keerdu. Piimavoolu jälgimine ja nisakannude eemaldamine - kui puudub automaatne nisakannude altvõtmine, siis tuleb nisakannud käsitsi eemaldada. Selleks lastaks kollektoriklapi abil õhk nisaalustesse kambritesse ja kollektorist või nisakannudest haarates eemaldamine on lubamatu! - Nisakannud tuleb emmaldada kui piimavool on märgatavalt vähenenud. Vältida tuleb tühilüpsi kuna see kahjustab nisade ja udara kudet, soodustades udarapõletike teket.
taustal kuigivõrd silma. Paljunemine: Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Piim, mida pojad ema nisadest imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. 11 Hülged Elukoht,toitumine ja välimus:
Lüpsifaasid: 1) udara puhastamine ja massaaz; 2) eellüps; 3) nisakannude allapanek; 4) lüpsi põhifaas; 4) järellüps; 5) lüpsiaparaadi eemaldamine; 6) nisade hooldus. Ettevalmistuse käigus puhastatakse udar. Nisad ja udarapõhi puhastatakse mustusest kas niiske või kuiva lapiga. Udara puhastamine ühtlasi masseerib udarat ja soodustab oksütotsiini eritumist verre, mis käivitab sõõrdumisrefleksi. Eellüpsi faasis kontrollitakse piima väljutamist nisadest, lüpstes käsitsi igast nisast välja umbes neli juga piima. Nisast väljuv esmane piim sisaldab rohkesti nisakanalisse või piimaurkesse sattunud ja seal paljunenud mikroobe. Seetõttu on eellüpsi teiseks eesmärgiks üldpiima mikroobide üldarvu vähendamine. Kui sõõrdumisrefleksi tulemusena on piim laskunud udarasse, siis paigaldatakse nisakannud. Nende
erinevad olulisel määral. Kui robotlüps välja arvata, siis kasutatakse neis kõigis suhteliselt sarnast lüpsiaparaati. Lüpsiaparaadi kolm põhisõlme on nisakann, pulsaator ja kollektor. Üks aparaat sisaldab nelja nisakannu, ühte pulsaatorit ja ühte kollektorit. Nisakannu koos kollektori ja piimavoolikutega nimetatakse erialases kirjanduses ka lüpsiriistaks. Nisakannud töötavad vaheldumisi: kui kaks neist on imemisfaasis (toimub piima imemine nisadest), siis ülejäänud kaks on massaazifaasis (nisakanal ja imemiskamber on kokku surutud). Nisakannud on ühendatud muude lüpsiaparaadi osadega voolikute abil, mille kaudu juhitakse neisse vaakum ja eemaldatakse piim. Piima väljutus udarast nisakannudesse toimub pulseeriva vaakumi toimel. Selleks vajaliku pulsatsiooni tekitab püsiva rõhuga lüpsivaakumist pulsaator, mille klappide abil kandub alarõhk imemisfaasi ajaks läbi vahelduvvaakumi kambri ja lühikeste
piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse.Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki udaraveerandeid b) surutakse ühe käega kollektorile ja teise käega masseeritakse udaraveerandeid (ca 10 sek.) c) kõik nisakannud surutakse kordamööda allapoole ja jälgitakse, et igast nisast oleks piimavool lakanud. Enamasti lõpeb piimavool enne esimestest nisadest. Järellüps kestab 20-30 sekundit. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud
Lüpstakse tühjaks esiti esimesed, (s.o. kõhualusepoolsed) nisad, siis tagumised. Samuti on võimalik ka nn ,,ristilüps", kusjuures lüpstakse vasakpoolne esimene ja parempoolne tagumine, siis vasakpoolne tagumine ja parempoolne esimene nisa. Üldiselt pole aga soovitav lüpsta korraga ühest esimesest ja teisest tagumisest nisast, sest sageli ei ole esimese ja tagumise udarapoole näärmete piimatekitamisvõime ühtlane ja tagumisest nisadest tuleb vähem piima kui esimestest. Seetõttu peaks üks käsi seisma sel ajal, kui teine käsi jätkab veel lüpsi. ,,Ristilüpsmist" on küll oma ajal soovitatud: see soodustavat eriti piima valgumist nisadesse. Venituslüps Venituslüpsi puhul võetakse nisa kas pöidla ja nimetissõrme ja pikasõrme vahele, milliseid kokku pigistades eraldatakse nisas olev piim udarast ja neid sõrmi kokku pigistatult nisa mööda allapoole
kihelkond. Setu traditsioonis on kirjeldusi ka passiivses seisukorras puugi kohta, kus puuk lihtsalt kükitab enda koha peal. Kui varavedaja lendab, siis on võimalik ka teda alla lasta ning seega saada endale selle varanduse, mida puuk tassib. (lõigata pastlapaelad katki, vaadata puuki reite vahelt, lasta hõbekuuliga, lugeda tagurpidi issameie palvet) Lääne-Eestis on täiesti eriline tegelane – para –, kes on kärnkonnakujuline ning käib võõraste talude lehmade nisadest piima imemas ning viib selle piima enda perenaise koju. Teisteks uskumusolendid on näiteks tuulispead, mis keerutavad tolmu ja prahti üles. Selline tuulispea tõlgendus on see, et kellegi hing käib tuulispeana kehast väljas kurja tegemas. Inimene ise magab ja kui tal keerata ta ümber, siis hing ei saa kehasse tagasi tulla ning kui magajat tagasi ei keerata, siis sureb ta lõpuks ära. Libahunt on inimene, kes moondab end hundiks ja hundikujul käib öösiti murdmas karjaloomi
olümpiamänge; teine kultuskoht Kreeta saar müüdi järgi sündis Zeus Kreeta saarel, teda varjati, tema isa Kronos otsustas, et tema lapsed ei hakkaks tema vastu mässama, tuleb alla neelata. Zeusi ema sokutas Zeusi Kreeta saarele, kus Zeusi ema hoidis teda. Seal elas ka kits, kelle nisadest Zeus piima jõi, kui Zeus suureks kasvas, hakkas ta mässama isa vastu ja päästis ka õed- vennad... (Mingi määral ka Olympose mägi Põhja-Kreekas) IX loeng 02.04.2012 Etruskid Apenniini poolsaar Vana-Rooma kultuuri häll Etruskid 8.saj Etruskid polnud indo-euroopa rahvas, tulid väike-aasiast, siis kui sinna jõudsid hetiidid. Etruskid kasutasid foiniikia tähestikku, neid tuntakse seinamaalingutega hauakambrid, skulptuurid jms.
vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse.Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki udaraveerandeid b) surutakse ühe käega kollektorile ja teise käega masseeritakse udaraveerandeid (ca 10 sek.) c) kõik nisakannud surutakse kordamööda allapoole ja jälgitakse, et igast nisast oleks piimavool lakanud. Enamasti lõpeb piimavool enne esimestest nisadest. Järellüps kestab 20-30 sekundit. Lehmade viisi on see individuaalne. Mõnedel lehmadel lüpsavad tagumised veerandid tunduvalt kauem kui esimesed veerandid. Kui piimavool on udarast täielikult lakanud, siis tuleb sulgeda kollektori piimakraan ja nisakannud alt ära võtta. Uuematel lüpsiseadmetel teeb masin ise järellüpsi ja võtab nisakannud alt ära. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks
üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse.Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki udaraveerandeid b) surutakse ühe käega kollektorile ja teise käega masseeritakse udaraveerandeid (ca 10 sek.) c) kõik nisakannud surutakse kordamööda allapoole ja jälgitakse, et igast nisast oleks piimavool lakanud. Enamasti lõpeb piimavool enne esimestest nisadest. Järellüps kestab 20-30 sekundit. Lehmade viisi on see individuaalne. Mõnedel lehmadel lüpsavad tagumised veerandid tunduvalt kauem kui esimesed veerandid. Kui piimavool on udarast täielikult lakanud, siis tuleb sulgeda kollektori piimakraan ja nisakannud alt ära võtta. Uuematel lüpsiseadmetel teeb masin ise järellüpsi ja võtab nisakannud alt ära. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud
väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse. Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki udaraveerandeid b) surutakse ühe käega kollektorile ja teise käega masseeritakse udaraveerandeid (ca 10 sek.) c) kõik nisakannud surutakse kordamööda allapoole ja jälgitakse, et igast nisast oleks piimavool lakanud. Enamasti lõpeb piimavool enne esimestest nisadest. Järellüps kestab 20-30 sekundit. Lehmade viisi on see individuaalne. Mõnedel lehmadel lüpsavad tagumised veerandid tunduvalt kauem kui esimesed veerandid. Kui piimavool on udarast täielikult lakanud, siis tuleb sulgeda kollektori piimakraan ja nisakannud alt ära võtta. Uuematel lüpsiseadmetel teeb masin ise järellüpsi ja võtab nisakannud alt ära. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse
annaabi.ee 
