müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi)
Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide. Raudtee/lane, vihikud, kasu/lik, rohel/us, us/jas, mõtte/kas, proovima, reisija/lik, petsime, õp/ik, toolijalal, jala/ts, raamat. Tuletusalus
Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum? Areng – sündmus Formaat – Läbi – tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle Uunikum - 9. Mis tüübi järgi käändub sõna lüsi? Mida see sõna tähendab? Lüsi – vikati vars (lüsi, löe, lütt, lüte, lüsi) 10. Kas nimetavaline või omastavaline liitumine? Otsige sõnaraamatust või keeleabi kodulehelt õiged versioonid. taustteave, taustauuring, lõpuklass, tekstsõnum, eksperdihinnang, audiitorifirma, postside, kontserdituur, mobiilmakse, kontrollsüsteem, kokteilikirss 11. Mis tüübi järgi tuleb pöörata sõna öördama? Mida see sõna tähendab? Öördama – peale kaebama, salakaebama, üles andma (`öördada, `öördan; öörata, `öördan) 12
- Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht). - Laiendosaks võib olla ka nimetavaline arvsõna (nt üksmeel, nelinurk, kolmkõla). - Kui laiendosaks on võõrsõna, on see nimetavas (nt kontsertmeister, sportauto, neoonvärv). - Kui laiendosaks on tuletis, oleneb liitmismall tuletustüübist: 1) nimetavas on us-lõpulised 3s, us-lõpulised 2s III-vältelised, ik-lõpulised arvsõnatüvelised + mitmik ja tervik (nt haridusamet, looduskaitse, kolmikhüpe, tervikpilt).
on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku:aegamööda, aegapidi, alailma, alatasa, avasilmi, eeskätt • Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär-või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast õhendist (aegamööda, kahevahel, kõigepealt), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees-või järelosa iseseisva sõnana pole tarvitav:alatasa, umbropsu, ummisjalu). • Kui sisu ja vorm nii selget kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. • Kaassõnade üldreegel:Kaassõna (ees-või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku:mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber. • Märkus:ainult sel korral, kui kssõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga
nimetavalise eeslisandina, ehkki ka pöördmall on võimalik, nt R-klahv (= klahv R), x-telg (= telg x), x-täht (= täht x), olema-verb (= verb olema), C-vitamiin (= vitamiin C), lik-liide (= liide -lik). Tsitaatsõna või sümbol vormistatakse niisugusel juhul järgneva sõnaga sidekriipsu abil kokku. Liitsõnaline mall pole päris välistatud ka nimede korral, nt Vaalgalerii (= Vaala galerii), Star-printer (= Stari printer). Võõrmõjuline ja sellisena taunitav on aga nimetavaline lisand lahku kirjutatuna: Star printer, Balti Paber AS. Väär Õige Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele) Leks kindlustus kindlustus Leks (kindlustusele Leks või kindlustus Leksile) Leks-kindlustus (Leks-kindlustusele) Grundigi teler (Grundigi telerile) Grundig teler teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile) Grundig-teler (Grundig-telerile) NB
b) vähem liitsõnalembestele keeltele, nt eesti c) terminid on püsiva koosseisuga sõnaühendid, nt alla laadima d) sõnade ühendamisel ei teki uued sõnad, vaid terminid · sõnamoodustus - tulemus on uus sõnavaraüksus a) keelendihange = sõnamoodustus + laen + tehisloome; kasutatakse olemasolevaid tüvesid b) sõnade liitmine oskussõnade loomise seisukohalt ammendamatu moodus, tavaline eesti k. Probleemid: kas nimetavaline või omastavaline liitmine? 3-osaliste terminite kokku-lahkukirjutamine, omadus- ja nimisõna liitmine, liitmise jrk. c) sõnade tuletamine tuletusliited võimaldavad moodustada sarju, tuletuspesa ühe verbitüve ümber, üle tuletada ei tohi ega liiteid kuhjata, eesti keeles võõrtüvi+omaliide, nt botaaniline d) pöörd- ehk tagasituletus e) otse- ehk nulltuletus konversiooniga saadakse noomenist lihtsal teel verb (nt kloonima), püütakse
kulla + sepp > kullas/sepp, lugeja > lugejas/kond; tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts; alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10. 12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur
o sancta simplicitas püha lihtsameelsus know-how oskusteave argumentum ad hominem inimesest lähtuv coup d'etat riigipööre Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil. 16.Kokku- ja lahku kirjutamine(õp lk 80+) Mõistereegli põhjal kirjutatakse sõnad kokku siis, kui tegemist on uue mõistega(auto juht--- autojuht) Kinnistüvi, nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku(valitsusvastane, kuigi on samatähenduslik, kui valitsuse vastane) kontekstireegel: a) üldreegli põhjal kokkukirjutatavad sõnad kirjutatakse lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(puuleht---- > suure puu leht) b) üldreegli põhjal lahkukirjutatavad sõnad kirjutatakse kokku, kui on vaja vältida kahemõttelisust.(koguduse liige---- > Iga koguduseliige tundis endal suurt vastutust.)
Trükitekstis kaldkirja abil,käsitsi on kõige tavalisem lainelise joontega allajoonitult. *Tüvevokaal,käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaasõnast ülakoma abil.(nt.rock´i suurkuju, külastas tax-free´d, esines talk-show´s, exclusive) 6.Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõnad: KLK Üldreeglid: *Mõistereegli põhjal kirjut. sõnad kokku siis,kui tegemist on uue mõistega. (nt.autojuht-elukutse esind. auto juht- kindla auto juht) *vormireegel:Kinnistüvi,nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjut. järgneva sõnaga kokku. (nt.põldmari,korvmööbel,inimvaenulik,purilennuk) Alati tähtsam kui mõistereegel! KLK Erireeglid: *1.Üldreegli põhjal kokkukirjut.vad sõnad kirjut. lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(nt. puuleht,- suure puu leht) 2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust. *Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek, metsaminek,
Sõnade liitmine võimaldab sõna tähendust kitsendada ja täpsustada. Liitsõnamoodustus osad on tõved, mis üksteisele liidetakse. Näide: kool + vorm koolivorm, pikk + poiss pikkpoiss. KULD (täiendsõna, mis kitsendab ja täpsustab tähendust) + SÕRMUS (põhisõna, mis määrab liitsõna liigi ja annab põhitähenduse). Liitsõna mallid: Tüveline liitmine. Näide: leid|ma leidlaps, täna (määrsõna, liitub otse, sest pole lõppu) + päev tänapäev. Nimetavaline liitmine. Näide: jalg (nimetavas käändes) + ratas jalgratas. Omastavaline liitmine. Näide: jala (omastavas käändes) + matt jalamatt. Lühitüveline liitmine. Näide: inim|ene + ohver inimohver, naine + arst naisarst. Liitsõna ja sõnaühend: Võrdle : pikk poiss (sõnaühend) / pikkpoiss (liitsõna) Liitsõna väljendab üht terviklikku mõtet/mõistet. Sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel
sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär- või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees- või järelosa samas funktsioonis iseseisva sõnana pole tarvitatav: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa). Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui
järgi ei ole mingit alust otsustada nende ortograafilisuse üle. Peamine sõnade liitmise juures ettetulevate lahkarvamuste allikas on täiendosa kääne. Praegu populaarses dominantkeeles sõnade liitmi- sel genitiivi ei kasutata, mis vähendab selle populaarsust meilgi. Keelte arengu pikas perspektiivis käänded küll kaovad ja tekivad taas üsna loomulikult, aga palju lühema mõjuga terminivalikute juures tasuks vähemalt kaaluda eesti keele senise traditsiooni järgimist. Nimetavaline liitumine Nimetavalise liitumise korral on liitsõna täiendosa nimetavas käändes, näiteks plast+aken, ketas+lõikur, kuul+laager, detektor+vastuvõtja, tu- letis+väärtpaber. Sellise liitsõna täiendosa tähistab tavaliselt vahendit, tööpõhimõtet, materjali või koostist, aga tõesti ainult tavaliselt. See on üks neist paljudest kohtadest, kus paistab vastuolu traditsiooni ja süsteemsuse vahel, näiteks on süsteemne ja omal alal ka tradit-
annaabi.ee 
