Kuressaare Ametikool Majutuse ja iluteeninduse õppesuund Cärol Maas ARTIKLI ANALÜÜS Tunnitöö Juhendaja: õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2011 Valisin kommenteerimiseks N.Niitra artikli ,,Üksikemad saavad Euroopa Liidult lapsehoidja". Peamine teema keskendub üksikemadele ja nende lastele. Autori sõnutsi ,, ...võib kella kümneni õhtul töötav ema viia võsukese pärast lasteaia sulgemist perekeskusesse, kus tema eest hiliste õhtutundideni hoolt kantakse" ( Niitra 2009 : 4 ). Tekstist selgub, et üksikemadel on võimalus tööl olles lapsed päevakeskusesse viia ( Niitra 2009 ).
Leonid Ovtsinnikov haldusteenistuse majandustalituse ehitus- ja remonditööline; Andres Emmo haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Natalja Karjakina haldusteenistuse majandustalituse päevaperenaine. 2. Ohuolukorras Riigikogu hoonetesse jäävate teenistujate asendajad on: Argo Koppel haldusteenistuse majandustalituse juhataja; Andres Niitra haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Vahur Kell haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener; Safik Vafin majandustalituse insener; Tarmo Ilves haldusteenistuse majandustalituse ehitus- ja remonditööline. Vajadusel koguneb ohuolukorra kommunikatsioonigrupp Toompea 1 ruumidesse 202 ja 203. Isikud, kes tagavad ohuolukorras Päästeameti vastavate struktuuride töötajate
kiiruga söömine probleemide kasv kodus võimetus pingest vabaneda huvi kadumine seksi vastu töövõime alanemine ebaratsionaalne aja kasutamine enese eest mittehoolitsemine rahutus suurenenud suitsetamine või alkoholi tarbimine töö koju kaasa viimine või kodus tööasjadele mõtlemine hääle värisemine toetavatest suhetest tagasitõmbumine Stress (II osa) Inglise stressiuurija Taylor on välja toonud stressi kolm astet (Niitra, 2004): Esimese ehk sotsiaalse pinge puhul ei märka inimene ise muutusi, aga teised märkavad, et tema töövõime on langenud. Ta teeb rohkem vigu, ärritub kergesti, mõistus pole enam nii terav kui varem. Teises astmes tekib juba neuropsühholoogiline pinge: inimene võib ootamatult nutma või naerma puhkeda, silmalaug tõmblema hakata ja kohvitassi hoidev käsi väriseda. Tavaliselt ei saa ta ise aru, miks ta nii kummaliselt käitub, ega saa sinna ka midagi parata.
Reisimises ja kodumaalt vahepeal eemal olekus pole mitte midagi halba. Halb on see, kui ei tulda tagasi. Kui noor inimene saab näiteks Eestis tasuta kõrghariduse ning kolib seejärel välismaale, siis ei too see meie riigile tulu. ,,89 protsenti praegu pikemat aega välismaal elavaid või töötavaid noori sooviksid Eestisse tagasi tulla, kui siin saaks head elatustaset võimaldava töötasu ja sobiliku töökeskkonna." (Niitra 2010) Sellest võib järeldada, et meie riik ei suuda tagada kõrgharidusega noortele haridusele vastavat palka. Mina arvan, et Eesti riigijuhid peaksid selle peale sügavalt mõtlema, sest noortes peitub riigi tulevik. Välismaal elavatel noortel on ilus unistus, et nad tahaksid umbes viieteistkümne aasta pärast Eestisse tulla või alles siis, kui oleks aeg pensionipõlve pidama hakata. (Sander 2010) Mõnes mõttes peaksime rahul olema, sest nad vähemalt
Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi valmistatakse kahjulikest gaasidest, nagu metaan, süsihappegaas jt, mis muidu atmosfääri paiskuksid ja põhjustaksid osooniauke. Nõnda taaskasutatakse neid gaase energia saamise eesmärgil. Kasutatud kirjandus: Niitra, N. 2006. Imelaut teeb lehmakoogi haisust elektrit. Postimees 07.03., lk 10 http://www.scribd.com/doc/13416009/ajakiri3 http://forte.delfi.ee/news/varia/eesti-jaab-biogaasi-tootmises-latist-maha.d?id=25330917 Määrits, M. 2007. Teadurid soovitasid mõistlikku energeetilist isemajandamist. Koit 03.02., lk 1. Aastavakk = Aastavakk. Maarahva teatmik-kalender. 2006. Tallinn: Kirilille Kirjastus.
mehed tegelevad kalapüügiga. (Kihnu saar) Lisaks laulule ja tantsule, mida teeb kogu rahvas ja millega esinetakse hea meelega ka külalistele, on võimalik tellida saarel sõitmiseks lahtise kastiga veoauto, värskelt suitsetatud kala, kohalikku leiba ja muud traditsioonilist. Kihnu naiste garderoob on väga originaalne: naised kannavad körti ehk rahvariideseelikut igapäevaselt, abielunaise tunnuseks on lilleline põll. (Niitra: 2011) Kõige paremini annab Kihnu kultuurit ülevaate Kihnu pulm, mida korraldatakse ka turistidele. Pulmapidu on sündmus, mis toob kogu kihnu rahva erinevatest põlvkondadest kokku tantsima sellist tantsu, mida mujal ei näe. Muuhulgas järgitakse pulmas vahvaid traditsioone, näiteks vana kombe kohaselt võtavad pruut ja peigmes altari ees kohad sisse mahalaotatud valgel linal ning kelle jalg esimesena lina puudutab, saab perekonnapeaks. (Kihnu saarel...)
Oleme harjunud olema edukas reformiriik, keda teistele eeskujuks seatakse. Nüüd on "viiemees" paar kolme välja teeninud ja see võib olla päris ehmatav. Õnneks ei ole veel hilja, et taas hakata tegema häid otsuseid ja neist teavitama viisil, mis usaldust suurendab. Loo autor on Rootsi börsifirma East Capital Explorer tegevjuht, Tallinna Börsi endine juhataja. Ta väljendab artiklis oma isiklikke seisukohti. Leev Kuum: aastavahetusel peaks majandusolukord muutuma Sirje Niitra Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma hinnangul piisab Eesti majandusel käimasolevast aastast jõu kogumiseks ja aastavahetusel peaks kaalukauss teise asendisse kalduma ehk majanduskasvu langus pidurduma. Olukorras, kus tingimused majanduse arenguks on kümne protsendi võrra kehvemad kui aasta eest, on ka nullkasv Kuuma sõnul hea tulemus. «Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta.
[7,8] Kokkuvõtteks Mitte keegi ei kiida meid pärast surma selle eest, et oma tervise hinnaga tööd rabasime. Kuni elame, tasub rõõmu tunda igast pisiasjast, mida elu meile pakub. Kui kõik tundub nii troostitu ja üksluine, mõelgem sellel, et homme on uus päev, talvele järgneb kevad ja väsitav töönädal päädib kosutavate puhkepäevadega, mil saame end vabalt tunda meile armsate inimeste seltsis. [1] Kasutatud kirjandus: 1. Niitra, S., Stress. Räägivad juhid ja hingetohtrid. 2004, Äripäeva Kirjastuse AS 2. http://www.pekonsult.ee/uudis.htm 3. http://www.avalikteenistus.ee/public/PJ_koost_/Inga_Stress_ja_toimetulek.pdf 4. http://www.rmp.ee/too/ohutus/7939?P=1 5. Jürisoo, M., Burnout läbipõlemine. Tõlge eesti keelde, Fontese Kirjastus, Tartu 6. http://www.pekonsult.ee/digi/stress.htm 7. staff.ttu.ee/~vsiirak/terase.ppt 8. staff.ttu.ee/~vsiirak/Parts.doc
Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 10) 18. detsembril 1926. a. sündinud Eesti Ringhääling lülitas 1934. a sügisel oma saatekavasse hommikuvõimlemise. Seda asus juhatama Ernst Idla, klaveril saatis Leida Idla. Algul oli võimlemist kolm korda nädalas a la 15 minutit. Tookord lindistamist veel ei tuntud ja alati tuli endal kohale minna. See aga muutus koormavaks ja nii hakkasid ajapikku hommikuvõimlemist andma ka Sandra Kanter-Üksine, Vaike Paduri, Herta Niitra ja Kaarel Üksine. Hommikuvõimlemise algaastail läbiti mitu katseperioodi. Anti tunde eraldi algajaile ja edasijõudnuile, naistele ja meestele. Katsetuste tulemusel jõuti lõpuks hommikuvõimlemiseni, mis sobis kõigile. Selle kohta on Ernst Idla ise kirjutanud "Eesti Võimlejas"(1938, ntr.1): "Kõik tunnid on koostatud anatoomilis-füsioloogilise tunniplaani alusel. Iga tund algab organismi alustavate harjutustega, millele järgnevalt
See peaks hõlmama erinevate erialaarstide, toitumisspetsialistide, psühhiaatrite ja psühholoogide nõuandeid ning koostööd. Peamine eesmärk on toitumiskäitumise ja kehakaalu järk- järguline leebe muutmine, mis peaks tõstma söömishäirega inimese enesehinnangut ja andma usku endasse. Vaatamata söömishäirete komplekssusele on kannatajatel võimalus paraneda (1: 41). Käesoleva aasta veebruaris ilmus Postimehes Sirje Niitra artikkel Murdeiga pole vaja murda, milles oli välja toodud Tartu Ülikooli psühholoogiadoktori Kirsti Akkermanni 14 doktoritöö uurimise tulemused. Küsitluste järgi on pooled Eesti keskkoolitüdrukutest alakaalulised. Oma kaaluga on rahul vaid 31 protsenti tüdrukutest, kaalust soovib alla võtta 35 protsenti alakaalulistest ning koguni 82 protsenti normaalkaalulistest tüdrukutest. Häire
kõrgem. Kuigi IKT sektori osakaal Eesti majanduses on suhteliselt väike, moodustavad IKT sektori teadus- ja arenduskulud kogu Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arenduskuludest aastal 2007 44,4% (Jürgenson et al: 10). See tähendab, et IKT sektoris on teadus- ja arendustegevus palju tähtsamal kohal, kui mistahes teises sektoris. IKT sektori lisandväärtus moodustas kogu Eesti ettevõtluses loodud lisandväärtusest 9% (Statistikaamet 2009, viidatud Niitra järgi 2009). See näitab, et IKT sektoris suudetakse luua keskmiselt rohkem lisandväärtust ühe inimese kohta. See aga tähendab, et on võimalik maksta kõrgemaid palku. Niisiis IKT sektor on Eestis veel üpris väike, kuid loob kõrgema lisandväärtusega töökohti, mis on ka paremini tasustatud. Töötajaid Ettevõtete Töötajaid Müügitulu Kulutusi kuus ühe
midagi", 10.11.17) 7. "Valsitaktis sooritatud tegevus toimub niisiis kergelt ja muretult, aga marsitaktis, vastupidi, käsu all ja veremaitsega suus" (Postmees, Geda Paulsen, "EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis?", 29.09.17) 8. "Eestit kui tervikut tuleb hoida, muidu meil pole, mida Euroopaga ühendada" (Postimees, Neeme Korv, "Kui puudub tahe küsida", 24.09.17) 9. "Kogu meie elu on internetti kolinud või kolimas" (Postimees, Sirje Niitra, "Kui internetti pole", 08.10.17) 10. "Muinasjutud on vahel koledad" (Postimees, Heili Sibrits, "Mees, kes tegi Eesti filmid paremaks", 02.12.17)
liikumise jaluleseadmist. · *Tallinnast. Raske torm on mineval nädalal Läänemeres , iseäranis aga Põhjameres ja Kanalis möllanud, mille tagajärjel väga palju laevasi udus kokku on põrganud. · *Pärnust. Viimane sulailm on Pärnu lahe äärest jõe jää ära viinud ja ka rohkesti kalapüüniseid. Kalameeste kahju on suur. · 1957. aasta detsember oli Tartus sooja- ja kuivapoolne (2,2 ºC, 36 mm). Kilekotist saab sangadega saatan 23.01.2008 00:01 Nils Niitra, Tartu Postimees Sellal kui nii hiinlased kui ka londonlased piiravad või lausa keelavad kilekottide kasutamist, ei ole kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid. Ainuüksi Tartu Tarbijate Kooperatiiv müüs läinud aastal oma klientidele üle 1,2 miljoni plastkilekoti. Kui lisada sellele kõigi teiste siin tegutsevate kaubanduskettide omad ja tasuta jagatavad õhukesed kilekotid, tarbivad tartumaalased igal aastal kümneid miljoneid kilekotte.
annaabi.ee 
