(Kolga-Jaani, 1904) Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa. Naine üelnud: «Sa sööksid mu söögitagavara-natukese kõik ära, kellega ma siis ise heina teeksin!» Kalevipoeg üelnud: «Anna aga julgeste, selle eest tahan sulle ka kõhutäie-väärilist tööd teha!» Lesknaine annud, ja Kalevipoeg pannud kõik ta söögimoona nahka. Siis läinud heinamaale. Pole aga mitte üksi kõik heina natukese ajaga maha niitnud, vaid ka kõik puud, põesad, kannud ja mättad siledaks teinud. (Kuremäe, 1896) Kalevipoja kalm Folklorist prof. Eduard Laugaste kommentaaride kohaselt on Kalevipoja haua paigaks enamasti Kuremäe ümbrus. Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub Kivinõmme metsas. Ühe legendivariandi järgi raiunud vaenlased lahingust väsinud Kalevipoja jalad põlvist saadik maha, kui vägilane maganud. Kalevipoeg ajanud veel põlvenukkidelgi vaenlasi kuni
Campell ja Kate Moss. Ja seda muidugi tasuta! Kuigi ka ennemalt polnud Stella nimi kollasele ajakirjandusele ja brittidele võõras, asendus Stella jaoks kuulsa mehe lapse roll sel aastal ühtäkki kuulsa moedisaineri omaga. Pärast üliedukat debüüti polnud moeilmas enam inimest, kes Stella McCartney nime poleks teadnud, tema kollektsioon oli Tokio-nimelise butiigi favoriidiks ning kõiksuguseid pakkumisi tuli sõna otseses mõttes ustest ja akendest. Ometi ei niitnud üleöö saabunud edu naist jalust ning Stella jäi oma tulevikku ja ametit puudutavates otsustes väga ratsionaalseks. Ja täna võib öelda, et see on ennast kuhjaga tasunud. Kahe aasta pärast - 1997. aastal - nimetati kõigest 25aastane Stella Chloè moemaja peadisaineriks. Kuid toreda uudisega koos hakkasid levima ka jutud, et noore naise määramine sellele auväärsele kohale oli vaid meedia- ja müügitrikk – viis, kuidas suruda
panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamist toimetati poolsalaja, ainult tähtsamate pulmaliste juuresolekul. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. Hiljem on ase tehtud lakka või aita. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Aseme tegi peig heintest, mida ta ise oli niitnud. Asemeriided tõi noorik. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimekirst toodi koos vakarahvaga või käidi eraldi kirstu toomas. Veimede jagamise algatas saajarahvas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. Veimed olid veimevaka sees
Põlle lapitakse rahaga. Esimese mündi heidab peig, järgnevad peiupoisid ja teised pulmalised. Pruudi vend näitab piitsavarrega: siin on auk! Peiu poisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle lappima, vastu hakkajad ka vägisi (kogutud raha jääb mõrsjale). Teine pulmapäev lõpeb noorpaari rituaalse magamaviimisega. Noorpaar läheb esimeseks ööks magama lambalauta (ase on lakas või aidas). Aseme teeb peig heintest mille ta on ise niitnud. Noorpaari juhivad aseme juurde peiu ema ja kaasanaine. Asemele jätab noorik vöö ( või sukad või kingad ). Hommikul äratatakse noorpaar laulu, pillimängu või huikamisega. Pesuvee toomine on peiupoisi või pruuttüdruku ülesanne. Pesuvette viskab noorpaar raha, mis jäi vee välja viiale. Kolmas pulmapäev. Kolmandal pulmapäeval on veimevaka jagamine. Veimekirst tuuakse koos vakarahvaga. Kirstu lahti laulmise algatab saaja rahvas. Vakarahvas nõuab kirstu launastamist. Isamees või
kiideti ja peeti lugu. Erandlik on teade Tõstamaalt, mille järgi nooriku tantsitamisega ,,tantsiti pulm katki", s.o. lõpetati pulmapidu. Esimene pulmapäev peiukodus lõppes noorpaari tseremoniaalse, vastavate kommete ja laulude saatel magamaviimisega. Väga levinud oli komme panna noorpaar esimeseks ööks magama lauta (eriti just lambalauta). Nõudeks oli, et magamisase oleks heintest ning nimelt mitut liiki heintest, mida peig oli niitnud. Asemeriided toodi pruudi poolt. Aseme tegi üles kaasanaine, harva ka ämm või pruuttüdrukud. Võõras ei tohtinud asemele istuda või aset katsuda, et mitte viia ära noorpaari õnne või tuua noorpaari vahele tüli. Noorpaar viidi magama tähtsamatest pulmategelastest kaaskonna saatel. Esimesel ööl magas noorpaar riietatult, sealjuures pidi mõrsja avama kõik riietusesemete haagid, nööbid jne. Üldiseks tavaks oli, et peig läks enne voodisse ja noorik visati peiu kõrvale.
Mirtides või loorberitest pruudipärg mängiti maha, selle uuest omanikust sai järgmine pruut. Kõrvu pruudipärjaga on siin-seal maha mängitud ka peiu müts. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. Hiljem on ase tehtud lakka või aita. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Aseme tegi peig heintest, mida ta ise oli niitnud. Asemeriided tõi noorik. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Hommikul äratati noorpaar laulu või pillimänguga. Asemele jättis noorik vöö. Esemed sai see, kes aseme üles tegi. Pesuvee toomine oli peiupoisi või pruuttüdruku ülesanne. Pesuvette viskas noorpaar raha, mis jäi vee väljaviijale. Valitses uskumus: kes noorpaari pesuveega silmi peseb, on järgmine abielluja.
lapsed Juku ja Kata. Pere suurenedes leidis mees, et vaja on uusi ümberehitusi teha. Näide: Jälle kulus Vargamäe Andresel üks talv, kus polnud öö ega päeva vahet: ta Vedas materjali, et uut rehetuba ja rehealust ehitada. Paarikümne aasta järel olid põldudele tekkinud pikad kiviaiad ja suured kivivared, kuid puhtaks polnud põldusid ikka veel saadud. Heinamaid oli Andres paljude aastate jooksul korrastanud, neid mätastest puhastanud ja võsa niitnud, kuid ikkagi polnud sellega päris ühelepoole jõutud.Näide: Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikkagi veel pidas ta võitlust võseriku ja mätastega; ikka veel pidi ta korraliku niitmise asemel vikatiga aina rapsima, nagu peksaks ta ussi mätaste ja küngaste vahel. Suur kraavide kaevamise töö oli samuti peaaegu seisma jäänud. Näide: Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kuigi seda tehti, siis jäi mõni
ööbimise eest (H). Kuid ta ei saa maksta ei ühe ega teise eest. See pole dilemma, vaid modus tollens: (T S & H) & ¬(S & H) ¬T Järelikult ei saa ta turismireisile sõita. ¬(S & H) = ¬S v ¬H : pole tõsi, et ta saab maksta hotelli eest või sõidu eest või mõlema eest. Variant: [(T S) & (T H)] & ¬S & ¬H) ¬T 8.18. Kui sel talumehel oleks olnud vikat (V), siis ta oleks rukki niitnud (N), ja kui tal oleks olnud sirp (S), siis ta oleks lõiganud selle (L). Kuid ta kas ei ole rukist ei niitnud või ei ole lõiganud. Dilemma: [(V N) & (S L)] & (¬N v ¬L) ¬V v ¬S 8.19. Kui sel talumehel oleks olnud vikat (V), siis ta oleks rukki niitnud (N), ja kui tal oleks olnud sirp (S), siis ta oleks lõiganud selle (L). Kuid ta ei ole rukist ei niitnud ega lõiganud. MT: [(V N) & (S L)] & (¬N & ¬L) ¬V & ¬S 8.20
tal oli maad vaid ca 2 hektarit. Marta Port oli energiline ja ettevõtlik. Ta oskas teha raha kõigest, käis kolhoosirahvaga Leningradi turul liha, aedvilja ja lilli müümas, viis piima meiereisse ja pani ka suvitajad tööle. Ta ema mäletas pooleldi õudusega, pooleldi naeruga, kuidas perenaine kord ära sõites andis talle hulga instruktsioone: lehm tuli lüpsa ja mullikatele vikki ette niita. Ema ei olnud elus palju niitnud ega lehma lüpsnud, aga nagu sellisel puhkudel ikka, sai ta selle kõigega kuidagi hakkama. Saime nemdki Mart Kanguriga rasked piimanõud meiereisse veetud ja heinaajal koormatega küüni sõidetud. Korra küll kukkus J.K. koorma otsast alla, õnneks oluliselt haiget saamata. Mõtles, et oleksin Koplimärdil rohkem olnud, oleks maatööd paremini selgeks saand. Mart Kanguriga ja Portide noorema poja Jaaniga käis küll hoolega Ammejões kalal. Ammejõgi oli siis, 1950
kasutusse kokkuleppe alusel, algab omand siis, kui sellest, mis kuulub kõigile, võetakse mingi osa ja tuuakse see välja olekust, milles ta oli looduses. Ilma sellise võimaluseta poleks ühises kasutuses olevate asjadega midagi peale hakata. Ühe või teise osa endale võtmine ei sõltu kõigi teiste ühismaa kasutajate avalikust nõusolekust. Samal viisil saavad ilma kohtuotsuse või kellegi teise nõusolekuta minu omandiks rohi, mida mu hobune on söönud, hein, mida mu sulane on niitnud, ja maak, mida ma olen kaevandanud, kõikjal, kusmul on samasugune õigus kõigile nendele asjadele nagu kõigil teistelgi inimestel. Minu töö tõi need asjad välja ühiskasutuse olekust, milles nad varem olid, ning kinnistas nad minu omandiks. 29. Kui iga ühismaa kasutaja otsene nõusolek oleks eeltingimuseksmis tahes osa omandamisele sellest,mis inimestele on antud ühiseks kasutamiseks, siis ei saaks lapsed või sulased lõigata liha, mis nende isa või peremees oli neile ühiseks
istutatud ojakaldale. Inimene, kes aukartusel elu ees põhineva eetika omaks võtab, saab nõudmiste kaudu, mida too eetika talle esitab, peagi tunda nende elutute sõnade taga hõõguvat tuld. Oma raamatus" Aukartu elu ees" on Albert Schweitzer kirjutanud -Mingit elu kahjustades pean ma enne selgusele jõudma, kas see on tõesti hädavajalik.Vältimatuse piiri ei tohi ma ületada, ka mitte asjus , mis näivad tühised. Maamees, kes on heinamaal tuhat lille lehmadele toiduks maha niitnud, peab koduteel hoiduma maantee ääres kasvaval lillel mõtetuks ajaviiteks õit otsast löömast, sest muidu teeks ta kuriteo elu vastu ilma paratamatuse sunnita Metsaökoloogia raskuspunktid bioloogi ja metsamajandaja pilgu läbi. Nägemus konfliktidest ja kompromissidest. Anneli Palo EPMÜ KKI Mis on metsaökoloogia? (Masing,1992): metsaökoloogia=metsabioloogia Metsabioloogia tegeleb: Organismide ja puude koosmõju uurimime Abiootilise keskkonna ja puude suhete uurimine
Kui ma sellest kõnelen, siis paistab see teile muidugi ilmatu kauge olevat, aga mulle on see alles nagu eile. Oh, noil aegadel oli rahvas 1 9 4 hoopis kenam. Inimesi seisis isegi Saint-Antoine'i värava sakkide otsas. Kuninga taga istus samal hobusel kuninganna ja nende kõrgustele järgnesid õuedaamid, kõik samuti härrade selja taga. Mäletan, et naerdi õige palju, kui nähti lühikese Amanyon de Garlande'i kõrval hiiglakasvuga rüütlit, härra Matefeloni, kes inglasi maha oli niitnud kui loogu. Suurepärane vaatepilt! Kõik Prantsusmaa aadlikud lippudega, mis silmade ees kiren-dasid. Mõnedel giid piigi otsas kolmnurksed lipukesed, mõnedel suuremad lipud. Härra de Calan näiteks kandis kolmnurkset lipukest, Jean de Chäteaumorant suurt lippu, härra de Coucy ka suurt lippu ja see oli rikkalikum kui ühelgi teisel, välja arvatud vahest Bourboni hertsog.,. Ah, kui kurb on mõelda, et see kõik kord olemas oli, nüüd aga mitte enam.»