PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud
Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik. Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut. Looniidud-kuivadel paepealsetel, mis ei metsastu selle pärast,et mullakiht on seal puude ja põõsaste jaoks liiga õhuke ja kuiv. Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniidud.Aruniidul kasvab liigrikas taimestik.Sellelt niidult saadev hein on kõrge väärtusega loomasööt. ---------------------------------------------------------------- Rohustu maapinna läehedane osa on kamar.Niidu taimede maapealseks osaks kutsutakse rohustuks.Inimesed niidavad v kariloomad söövad taimed tavaliselt enne, kui taimede seemned jõuavad valmis saada. Niidul pole valguse puudust. Niidutaimede maapinna lähedast osa, mis jääb pärast niitmist alles ja mis talub hästi karilooma tallamist, nimetatakse kamaraks.Seepärast on
Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2 CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm ca 300 - 350 id.tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg KAER Heino Kiige järgi Kaer on viimastel aastakümnetel muutunud ebapopulaarseks. Ajaloos on kaeral teraviljade hulgas oma kindel koht. Algselt jõudis kaer Euroopasse umbrohuna. Kuid kaer võitis omale koha vastupidavusega. Selle aastatuhande algul oli kaerapudrul tähtis koht odrapudru kõrval. Kuni 16
Peamine rõhk on asetatud taimede raviomadustele ning taimede otsesele kasutamisele haiguste raviks või haiguslikest protsessidest tingitud terisehäirete kõrvaldamiseks. Ravimtaimi rühmitatakse põhitoimeainete keemilise olemuse järgi, kuid neid võidakse käsitleda ka taimede botaanilise jaotuse alusel või liigitamisega droogi tüübi järgi. (Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega 2014:13). 1.1 Ravimtaimede kogumine Kui koguda ravimtaimi looduses, kui olla täpsem siis niidult või metsas, peab olema kindel , et ei korjata looduskaitse all olevaid taimi. Kui tekivad kahtlused mõne liigi suhtes, parem jätta see korjamata või hiljem pöörduda teadja inimese poole. ("Eesti taimed" 2008). Keemiline koostis vaheldub olenevalt kogutavast taimeosast, taime kasvu- ja arengufaasist ning kogumise kellaajast üsna suurtes piirides. Seetõttu lähtutakse droogide kogumisel kahest põhiprintsiibist. (Farmakognoosia 2010:22) 1.2 Ravimtaimede kuivatamine
Juba vanal ajal, tuhandeid aastaid tagasi kasutasid meie esiisad niite kui karjamaadena. Ka tänapäeval on vaja loomasid karjatada, aga peale selle on kindlasti on niit oluline, sest sealt saame me heina ja eks sealt tulebki nimetus heinamaa. Tegelikult ei mõtle me sellele üldse aga, mis juhtuks siis kui kõik meie niidud ära kaoksid. Olen kindel, et siis oleks kõigil elu halvem, sest talupidajad peavad karjatama loomi ja söötma neid ja just niidult leiavadki loomad endale toidu aga probleem oleks ka siis selles, et inimesed ei saaks enam käia vaiksetel lagedatel aladel puhkamas, värsket õhku hingamas. Kasutatud kirjandus Raamatud: 1. Loodusõpetus 6. Klassile I osa Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia kuresoo Interneti leheküljed: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Niit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kahelehine_k%C3%A4okeel 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit#Ajalugu 4. http://www.keskkonnaamet
juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm. 25-45%-lise niiskusesisaldusega hein kogutakse niidult lahtiselt, tervena, või pika (15 cm) hekslina. Võimalikke koristusviise on 3: 1) Vaalud lükatakse lohistiga kokku ja sealt tõstetakse veokile 2) kogutakse kogurhaagistega ja veetakse nendega hoiukohta 3) Pannakse käsitsi rõuku või kolmjalgadele ja veetakse säilituskuivana küüni Rõugus kuivatamisel paigaldatakse redelid teljega põhja-lõuna suunas, et päike soojendaks rõugu mõlemat poolt võrdselt . Esimesed hangutäied pannakse horisontaallati servadesse ja
Aedades hakkavad õitsema krookused, tulbid ja nartsissid. Roosas õievahus on õunapuud. Aprillikuine ilm on üpris tujukas ja kevaderõõmu päevad vahelduvad aegadega, mil talv tagasi tiksub. Kui aga päike uuesti särama lööb, toob iga päev metsa uusi lauljaid. Kevadekuulutaja kuldnokk on musta , metalse läikega sulestikuga, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Rändlinnuna saabub ta meile juba märtsi lõpus, kui põlde katab veel lumi. (K. Põldmaa "Nurmelt ja niidult" Valgus, Tallinn 1976). Rästaste saabumist märkab kohe metslindude koori on ilmunud tõeliselt musikaalsed solistid. Metsakontsertide korralduses valitseb teatav kord pärast päikese tõusu ja enne loojangut hõiskab igaüks nii, kuis nokk jaksab. Mingil aimataval, kuid raskesti seletataval põhjusel on ao ja eha ajal vait need linnud, kes laulavad kõvasti ja valesti ning lauluõiguse saavad need, kel selleks enam annet. Laulurästas on kahtlemata meie metsade peasolist.
Aga Ollega abiellun ma niikuinii! /8/ 11 Kasutatud kirjandus 1. http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php 2. http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/rk/jaan.htm 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/jaanipaev/eesti.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/jaanipaev/jaanipaevast.htm 5. http://www.folklore.ee/Berta/jaanilaulud.php 6. Kustas Põldmaa. Nurmelt ja niidult. - Tallinn: Valgus, 1976. - Lk. 74 - 76. 7. Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 78-79 8. Astrid Lindgren. Bullerby lapsed. - Tallinn: Eesti Raamat, 1970. - Lk. 200 - 205 12
1) heina niitmise ja koristamise mõju niidule paranevad valgustingimused, soodustub valgusnõudlike liikide kasv väheneb oluliselt suurekasvuliste taimede lehepind ja biomass niidetud aladel on rohkem seemneliselt paljunevaid liike niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu) tulemus: saavad üheaegselt kasvada koos väikese- ja suurekasvulised taimeliigid, kujuneb pool-looduslikele elupaikade iseloomulik liigirikkus oluline loomapidajale: mida rohkem on niidul erinevaid taimeliike, seda mitmekesisema koostisega on hein ja seda väärtuslikum see on ! 2) heina mahajätmise mõju niidule
Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad
Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg Kamajahu Tutvustus: Kamajahu koostises on segu jämejahvatatud ja pruunistatud teraviljadest ja kaunviljast. Teravilju esindavad rukis (30%), nisu (30%) ja oder. Kaunviljadest kuulub kama koostisse jahvatatud hernes (20%). Tera- ja kaunviljade sisaldus annab organismile rikkalikult kiudaineid, taimseid valke ja süsivesikuid, samuti B-rühma vitamiine. Inimorganismile on parim kiudainete mitmekesisus
,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E. ja Tali T., Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 49 Teesalu S. Seedimine, toitumine, dieedid: 2001 Vaask, S. jt Eesti Toidusoovitused. Tln. 1998 Visnapuu, M., Aas, K. Teeme ise kuivlilleseaded. 1996 Zilmer M. jt. Normaalne söömine. Trt. 2004 Zilmer M. Rukkileib tervislik rahvustoit. // Tervis. 2000 nr 8 Zirkel A. (koostaja) Rukkileib meie laual on tervis
Alutaguse metsades. Matkamälestusi. Tartu: Loodus. Piik, Jüri 1958. Matsalu roostikus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Piiper, Johannes 1935. Pilte ja hääli kodumaa loodusest. Loodusesõbra muljeid maalt ja merelt. Tartu: Noor-Eesti. Põldmaa, Kustas 1973. Koduvetel. Veekogude elustikust. Tallinn: Valgus. 270 Kadri Tüür, Timo Maran Põldmaa, Kustas 1975. Kodumets. Tallinn: Valgus. Põldmaa, Kustas 1976. Nurmelt ja niidult. Tallinn: Valgus. Põldmann, Gustav 1933. Minu kodutiik. Tallinn: Kooperatiiv. Rebassoo, Haide-Ene 1972. Laidude raamat. Tallinn: Valgus. Rebassoo, Haide-Ene 1975. Botaanilisi kilde 17 Hiiumaa suvest. Tallinn: Valgus. Relve, Hendrik 1981. Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus. Ridala, Villem 1921. Ringi mööda kodumaad. Tallinn: Maa. Silla, Vasso 1924. Rändur Eestis. 50 marschruuti läbi Eesti. Tallinn: E.S.S. "Kale- vi" Turist-osakond. Sirge, Rudolf 1979. Rabamännid
juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm. 25-45%-lise niiskusesisaldusega hein kogutakse niidult lahtiselt, tervena, või pika (15 cm) hekslina. Võimalikke koristusviise on 3: 1) Vaalud lükatakse lohistiga kokku ja sealt tõstetakse veokile 2) kogutakse kogurhaagistega ja veetakse nendega hoiukohta 3) Pannakse käsitsi rõuku või kolmjalgadele ja veetakse säilituskuivana küüni Rõugus kuivatamisel paigaldatakse redelid teljega põhja-lõuna suunas, et päike soojendaks rõugu mõlemat poolt võrdselt . Esimesed hangutäied pannakse horisontaallati servadesse ja
annaabi.ee 
