moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid
sünteesiks Tsütoplasma ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid valkude süntees Gaasivakuoolid aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks
kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid – valkude süntees Gaasivakuoolid – aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise – niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus – soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks
59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid) · Pacini kehakesed (Vater-Pacini ehk lamellkehakesed) · kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed) 60) Lihastöö liigid kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline töö - Kontsentriline lihastöö Lihase peamine funktsionaalne omadus kokkutõmme ehk lühenemine. Lihase kokkutõmme põhineb "libisevate niidikeste" teoorial, kus aktiinifilamendid liiguvad teineteisele lähemale ning toimub sarkomeeri kokkutõmme. Kontsentrilist lihastööd võib iseloomustada kui dünaamilist tööd. Staatiline lihastöö Lihased võivad rakendada pinget ehk sooritada tööd ka ilma liikumata. Muutub küll lihaspinge, kuid lihase pikkus seejuures ei muutu (isomeetriline kokkutõmme). Staatilise/isomeetrilise lihastöö korral toimub ristsillakeste t
Mitokonder- rakkude varustamine energiaga Golgi kompleks- koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, ülesandeks on valkude kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine Rakutuum- Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise memb-raaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome.. Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot. Ribosoom- koosneb rRnast ja valgu molekulidest, ülesandeks valkude süntees Tsütoskelett- valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik, ülesandeks on raku kuju ja vormi hoidmine Vakuool- membraanne põieke, mille ülesandeks on ainete varu säilitamine, jääkainete eritamine ja raku siserõhu reguleerimine PROKARÜOODID e eeltuumsed (baterid) EUKARÜOODID e päristuumsed(taimed, loomad, seened, protistid) tuumamembraan puudub tuumamembraan olemas
Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. 15. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. 16. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks.
Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks
Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Bakteriraku ehitus Raku sein ümbritseb rakku ja kaitseb rakku lõhkemise eest. See koosneb süsinikuhüdraadi ja aminohappe segust. Plasma membraan kontrollib materjalide liikumist rakust sisse ja välja. Mõned ained pumbatakse sisse ja välja aktiivse transpordi abil.
Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks
võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid, 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid. Golgi aparaat koosneb lähestikku asetsevatest kaksiklamellidest, nende otste kohal asetsevatest mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga. Desmosoomideks nim
mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia kuuluvad: 1) mitokondrid, 2) ergasmoplasma ehk tsütoplasma basofiilne substants, 3) tsütoplasma membraanide süsteem, mis haarab rakumembraani kõrval endoplasmalist reliitikumi ja Golgi aparaati ehk Golgi kompleksi, 4) tsentrosoom ja 5) tsütoplasma sisesed fibrillid koos rakke isekeskis siduvate desmosoomidega. Mitokondrid esinevad tsütoplasmas hajutatud niidikeste, kepikeste või terakeste kujul. Ergastoplasma on tsütoplasma sisene aines, mille osadeks on elektroonmikroskoobis nähtavad ribonukleiinhappe sõmerad ribosoomid. Golgi aparaat koosneb lähestikku asetsevatest kaksiklamellidest, nende otste kohal asetsevatest mikropõiekestest ja üksikutest suurematest vakuoolidest. Valgusmikroskoobi varal nähtavas pildis eristatakse tsentrosoomis kahte tsentriooliks nimetatavat täpikest koos neid ümbritseva erilaadse tsütoplasmaga
Valkude süntees ja ainete transport. * lüsosoom – ensüüme sisaldav põieke, mis lagundab aineid või rakustruktuure. * Golgi kompleks – lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Valkude kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine. Membraanita organellid * ribosoom – moodustub rRNA-st ja valkudest. Valgusüntees. * tsütoskelett – valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Raku toes, mis hoiab tema kuju ja vormi. *tsentrosoom – koosneb 2 tsentrioolist (need omakorda mikrotuubulitest). Jaotab kromosoome rakujagunemisel. * peroksüsoom – leidub mitmeid oksüdatiivseid ensüüme * lisaks on rakus erinevaid rakusisaldisi. Taimede iseärasused: rakukest katab rakumembraani, esinevad plastiidid (kloro, leuko, kromo) – sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke,
Vatsakestel on paksem kiht- pumpavad südamest verd välja. Vasaku vatsakese lihaskiht on paremast veel suurem, sest tema pumpab südamest verd rohkem välja (suurema rõhu vastu). Kodade ja vatsakeste vahel on klapid, neid nim. atrioventrikulaarklappideks. Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel on kahehõlmaline klapp ja sellel on spetsiifiline nimetus mitraalklapp. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmaline klapp. Klappide hõlmad kinnituvad tugevate niidikeste abil vatsakeste seinte vastu. Tänu klappide olemasolule, vatsakestest kodadesse veri tagasi ei pääse, aga kui on tegemist patoloogiaga(klappide rike), siis pääseb, mida suurem on tagasipääs, seda halvem. Südames on veel teine paar klappe need on poolkuu klapid e. semilunaar klapid. Ühed pookuu klapid paiknevad vasaku vatsakese ja aordi vahel ja teised poolkuu klapid paiknevad kopsu arteri ja parema vatsakese vahel
annaabi.ee 
