põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20.sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused, mis ei allu mõistuse kontrollile ning loovad eeldused peatsele kriisile. Nietsche paljastas valgustusaja usu inimese enesemääramisse kui kõigest võimutahte sünnitise. Viimaseks seadis Freud kahtluse alla inimese võime valitsed mõistusega omaenda sisemise mina, oma emotsioonide ja tungide üle, kirjdeldades neid kõikehõlmava sugutungi vormidena. Kõik need väited muutsid mõistuse võimu läbinisti küsitavaks, sest tuli välja, et inimese enesekäsituse põhialadel ei ole juhtohjad mitte enese teadliku subjekti, vaid pimedate jõudude käes
Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi väljendatud liikumist. 1) Mask Still Life III 2)The last supper 3) Dance Around the Golden Calf Ernst Ludwig Kirchner
marksismi vahel; 4)anarhistid diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa vastu, probleemid põrkusid Balkanil. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 1882, hiljem liituvad Rumeenia, Bulgaaria. 1893 lähenemisleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel
Ta väitis, et kõik unenäod täidavad meie soove. Tema arvates on unenägu tõrjutud soovide maskeeritud täitumine. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 302-386) 24 Meie aeg Eksistentsialism Eksistentsialism on ühine termin mitmete filosoofiavoolude kohta, mis kõik lähtuvad inimese eksistentsiaalsest situatsioonist. Nietzsche (vt Lisa 34) Nietzsche tahtis läbi viia kõikide väärtuste ümberhindamise. Nietsche arvates olid nii kristlus kui ka filosoofiatraditsioon pööranud selja tõelisele maailmale ja keskendunud taevale või ideede maailmale. Sartre (vt Lisa 35) Sartre ütles, et eksistentsialism on humanism. Sellega mõtles ta, et eksistentsialistid ei lähtu millestki muust kui inimesest. Tema filosoofia võtmesõnaks on eksistents. Tema sõnul on füüsilised asjad olemas iseenesest, kuid inimene on ka iseenesele. Ta väidab, et inimese eksistents eelneb kõikidele arvamustele selle kohta
Ludwig Gleim, Christian Fürchtegott Gellert jt), ja saksa romantikute teostes (Heinrich von Kleist). (Kon, 2002: 212) Kõige tuntum ja avameelsem romantismiaegne saksa homoerootiline luuletaja oli krahv August von Platen (1796-1835). Tema luule on eranditult karske ja käsitleb peaasjalikult autori vastuarmastuseta armastust noormeeste vastu. Nüüdseks on Ziegenis loodud von Plateni- nimeline memoriaalraamatukogu, maailma suurim saksa homoerootilise kirjanduse kogu. Palju tuntud on Friedrich Nietsche (1844-1900). Teda valdasid homoerootilised tunded ja need avaldusid tema loomingus. Friedrich lähtus Antiik-Kreekast, leidis Luna-Itaalias tõelised jumalad, alasti suplevate Sitsiilia noorukite näol, kes kehastasid tema unistust. Nietzche vaated avaldasid suurt mõju XIX sajandi lõpu filosoofiale ja esteetikale, sealhulgas suhtumisele alastusse. (Ibd: 213) XX sajandi alguses see traditsioon jätkus. Kuigi homoseksuaalsus jäi kriminaalkuriteoks, oli
Pet Shop Boys Võltsingule keskendatud. Andy Warhol ,,massikunst .... 16.12.10 armastus oma loomult massohistlik, vastandub rahudluse mõistele. Armastus pole seotud rahuldusega. Võib olla suunatud ka elutu objekti vastu (suunatud sellele, kes ei vasta). Naise vallutamine, omandamine. 70ndatest Roxy Music üks vähem kehalisi bände rokkmuusikas. Naine koosneb kogu välisest ilust. Kujunduslikud aksessuaarid. Arvestus 1. pikem küsimus, loogiline seletamine, 1. nietsche ideed seoses popkultuuriga, üleinimese konseptsioon jne. 2. afroameerika kultuuri tähendus lääne kultuuriruumis. primitiivsuse kategooria, 3. mässaja arhetüübi seos rahulduse konseptsiooniga 4. masinlik agressivsus ja enesedisipliin kui kaitse kehalise nõrkuse vastu. liikumine, intensiivus, sõda 5. eneseneutraliseerimine inimlikkusest loobumise strateegia (spinosa, küberneetika) 6. elutu armastuse mudel popkultuuris. lacan jt. viimased loengud. kellegi armudiskursus
novellikogu ,,Sic transit". Varasemast loomingust uued trükid, tõlgib ikka. Seltskondlikust elust hoiab kõrvale (ehk abikaasa pärast). Põhiliselt Tallinnas, puhkusereisid Eestis, Pärnus mitte (siin puhkavad võim ja raha). Filosoofiline ja esteetiline ilmavaade on veendunud, et looming peab lähtuma tegelikkusest. Samas arvab, et inimene oma meelte ja mõistusega ei suuda maailma lõplikult mõtestada. Suur huvi filosoofia vastu Freud, Nietsche, idamaade filosoofia, ei tähtsusta üle ühte suunda. Kirjutab palju lääne tsivilisatsiooni hukutavast mõjust ja tarbijalikkusest. On veendunud, et tehakse karuteene viletsamat sorti kirjanduse ja kolmanda järgu filmide toomisega Eestisse. Huvitub inimpsüühikast, samas praktilises tegevuses järgib harva mõistuse häält (arvab seda). Isiksus peaks tema arust eelkõige tahtma vabatahtlikult töötada. Huvitavad rahvuslikud iseloomujooned, suur Dostojevski austaja
Naisliikumine naised pole rahul, et 3K lapsed, kirik ja köök, naised tahavad rohkem ühiskonnaelust osa võtta. 5. Urbaniseerumine linnas on anonüümsuse kasv, maal teavad kõik kõiki. 6. Võõrandumine üksildlus, läbipaistmatud inimsuhted. 7. Pealiskaudsus ja ebakindlus inimsuhetes üldine meeleolu on aga võistluslik ja võitluslik. Sest hinnas on tugevam ja jõudsam. Kas või kinokunstis, esimene Tarzan oli ujumise olümpiavõitja. Nietsche üliinimlikkuse teooria kantakse üle inimsuhetesse. Populaarsust kogubki sotsiaaldarwinism. 8. Väga laialdlased levib antisemitism juudivaenulikkus. Juutidele hakatakse pahaks panema, et nad moodustavad väga paljudes maades liiga suure osa vaimu- ja rahanduseliidist. Samas unustatakse, et väga pikki aegu ongi Euroopa riikides selline poliitika olnud, juutidele lubati ainult kindlaid tegevusalasid. See taastootnud nende
(vaimu) üks arenguetappe, periood, mil vaim saavutab harmoonilise ühtsuse oma materiaalse vormiga (nt klassikalisel ajastul); kunsti ilu on kõrgem kui looduse ilu, sest kunst on võimeline meelelis-kaunil moel näitlikustama absoluutset ideed. · Modernismiajastul on ilu mõiste kriisis, sest esteetika kategooriana kerkib esile inetu · Ilu mõiste lahutatakse järk-järgult moraali ja religiooni mõistetest · Nietsche kritiseerib ilu mõistet, nõuab senise apolliinliku ilu kõrvale ka dinüüsoslikku ilu · 20. Sajandil tegeldakse ilufenomeniga 1) loodusteaduses · S.Freud sõnastatud psühhoanalüüs: ilu on seksuaalenergia sublimatsioon, mis tagab meile õnne- ja rahuldustunde; kuigi ilul konkreetne pragmaatiline eesmärk puudub, ei kujutas me iluta kultuuri siiski ette · Tajupsühholoogia: inimese loomingulisus ei pea keskenduma ilu tekitamisele. · 2) kunstiteostes ja vooludes
kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. Rousseau'l arvatavasti mõju Tolstoile ja Kierkegaardile. Rousseau' mõju: võrsuva revolutsiooni ideoloog. Suhe valgustusse. Kriitik koos Kantiga. Rousseau' teosed on esimene kõrgetasemeline rünnak valgustuse väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Vaen mõistuspärase tsivilisatsiooni vastu peegeldub hiljem edasi, rajatakse kõik tunnetele (N: Nietsche, Freud). Rousseau annab tõuke romantismile. Romantismi ja rahvusluse tõus. Rousseau paneb Lääne-Euroopas aluse liikumisele, mida iseloomustab soov heita endalt mõistuse ahelad, anda voli tunnetele ja instinktidele. IMMANUEL KANT (1724-1804) Valgustusaja tipp ja lõpp. Harmooniline filosoofia. Sündis Köningsbergis Preisimaal (Kaliningrad) sadulameistri pojana. Üks esiisa oli välja rännanud Sotimaalt. Kokkupuude pietismiga (ema kaudu) -
4. Naisliikumine naised pole rahul, et 3K lapsed, kirik ja köök, naised tahavad rohkem ühiskonnaelust osa võtta. 5. Urbaniseerumine linnas on anonüümsuse kasv, maal teavad kõik kõiki. 6. Võõrandumine üksildlus, läbipaistmatud inimsuhted. 7. Pealiskaudsus ja ebakindlus inimsuhetes üldine meeleolu on aga võistluslik ja võitluslik. Sest hinnas on tugevam ja jõudsam. Kas või kinokunstis, esimene Tarzan oli ujumise olümpiavõitja. Nietsche üliinimlikkuse teooria kantakse üle inimsuhetesse. Populaarsust kogubki sotsiaaldarwinism. 8. Väga laialdlased levib antisemitism juudivaenulikkus. Juutidele hakatakse pahaks panema, et nad moodustavad väga paljudes maades liiga suure osa vaimu- ja rahanduseliidist. Samas unustatakse, et väga pikki aegu ongi Euroopa riikides selline poliitika olnud, juutidele lubati ainult kindlaid tegevusalasid. See taastootnud nende
Veel pooldab ta unenägude analüüsi, tõlgendamist. Adler võtab üle veel mõned vähemolulised asjad. Nietzsche Temalt võtab ta palju üle. Nietzschel on näiteks üks põhimõiste "võimutahe" ja Adler kasutab mõistet "püüdlus üleolekule". Neid on peetud väga sarnasteks mõisteteks, kuid tegelikult sisuliselt Nietzsche on tugeva üksikisiku pooldaja, siis Adler rõhutab just ühiskondlikku koostööd ja ühtsust. Selles mõttes ei saa neid ühte patta panna. Siiski on Nietsche teda mõjutanud. Smuts Filosoof, kes oli ka tähtis riigimees ja poliitik. Tema filosoofiat nimetatakse holistlikuks (terviklikuks). Adleril oli Smutsiga väga tihe kirjavahetus ning ta tõlkis ja propageeris Smutsi teoseid. Ta oli nagu tema vahendaja Euroopas. Terviklikkuse filosoofia põhineb sellel ideel, et tervik omab teatud omadusi, mida tema üksikkomponentidel ei ole. Adleri puhul on tervik kui isiksus ja üks tema põhimõiste on see,
annaabi.ee 
