3) DNA reparatsioonivalke 4) Polüsahhariidide sünteesiga seotud ensüüme Mimiviirust eristab parasiitsetest rakusisestest mikroobidest vaid ribosoomide puudumine Mimiviirus on oma suuruselt võrreldav bakterirakuga Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Hemaglutiniin – seostumise raku retseptoritega ja viiruse rakku sisenemine Gripiviiruse genoom koosneb 8-st Neuraminidaas – viiruse nakatunud erinevast RNA segmendist, mis pakitakse rakust vabanemine ja edasikandumine valkkesta viiruse assambleerimisel
H-hemaglutiniin Väliskeskkonnas- alumisi -Kinnitumine raku vähevastupidajad hingamis teid. pinnale ja Kuumutamisel- *Lastel- sisenemine kergesti alumiste N- neuraminidaas--> inaktiveeruvad. hing.teede viiruse rakust Läbipõdemisel infekts. Tekitaja vabanemine ja tüübispets.immuu *täiskasvanutel edasikandumine nsus - ülemiste hing.teede
pääse veel rakust välja. Rakk sureb või jääb ellu - nakkusvõimeliste viirusosakeste vabanemine keskkonda (viiruse poolt reguleeritud). 5. Miks mõningate viirusinfektsioonide puhul tekib ühekordse läbipõdemise järgselt edaspidise nakkuse saamise osas immuunsus ja teiste osas mitte? Osad viiruste vastased antikehad jäävad organismi ja kaitsevad seda järgneva infektsiooni eest (leetrid). 6. Gripiviiruse olulised virulentsusfaktorid. Nende lühendid. Hemaglutiniin ja neuraminidaas. (H ja N). 7. Millised on gripiviirus A peamised subtüübid, mis nakatavad inimest? Milliseid tüvesid sisaldavad gripiviiruse hooajalised vaktsiinid? Olemas on gripiviirus A3 hemaglutiniini subtüüp (H1, H2 ja H3) ja 2 neuraminidaasi sübtüüpi (N1, N2), mis nakatavad inimest. Vaktsiinid sisaldavad tüvesid H1N1 ja H3N2 koos B gripiga. 8. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi anda gripiviiruse esinemisel?
Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala. Inimestel põhjustab nahapõletikku (erüsipeloid) – nt värske liha kaudu. Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit Lammastel – polüartriit, pneumoonia, endokardiit Kalkunitel – septiseemia, artriit, endokardiit Virulentsusfaktorid * kapsel – kaitseb organismi fagotsütoosi eest (makrofaagide ja neutrofiilide vastu) – saab toimuda rakusisene replikatsioon * ensüüm – neuraminidaas – vaja kinnitumiseks endoteelile, toimub inasioon rakkudesse, kahjustab epiteeli, kinnituvad monotsüütidele. * ensüüm – hüaluronidaas – hõlmustab bakteri levimist kudedes. * pinnaproteiinid – aitavad kinnituda kudedele ja moodustada biofilmi. spaA proteiin on põhiline antigeen, mida kasutatakse vakstiini arendamisel – võimendab neutrofiilide opsoniseerimisvõimet. 2. Sigade punataudi laboratoorne diagoos Sigadel esinevad teemantkujulised punetavad nahakahjustused, oluline
Sesoonsust ei esine. Virulentsus. • Paks peptidoglükaanikiht võimaldab ellujäämist kuivadel pindadel. • Kapsli (capsular) polüsahhariidid takistavad komplement-vahendatud fagotsütoosi. Kihn võimaldab ka adhesiooni, ellujäämist seerumis. Ja kihnu vastu tekivad antikehad – kaitsvad sellised -, mistõttu vastsündindu on ohustatud… • Hüdrolüütilised ensüümid võivad vahendada koe hävingut, bakteri süsteemset levikut. Hüaluronidaas – levikuks. Nuleaas. Neuraminidaas – levikuks. • Pinnaproteiinid suguteede ja seedekulgla epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. • β-hemolüsiinid. • Murray mingi kokkuvõtlik tabel: sisuliselt sama nagu Strep pyogenes, aga ilma kihnuta. ?. Haigused. • Varase algusega (early onset) neonataalne haigus: 7 päeva jooksul sünnist, infitseeritud vastsündinul pneumoonia, meningiidi, sepsise sümptomid. • Hilise algusega neonataalne haigus: hiljem kui nädal pärast sündi, bakterieemia ja meningiidi sümptomid.
Genoom segmenteerumata. Perekonniti erineb valku kodeerivate regioonide järjekord genoomis. Nukleokapsiidis –RNA koos nukleoproteiiniga, polümeraas-fosfoproteiin (P), ja suur (L) proteiin. L on RNA polümeraas, P võimaldab RNA sünteesi, NP aitab säilitada genoomset struktuuri. Virioni ümbrise sisemuses M-proteiin, millega nukleokapsiid seostub. Ümbrises kaks glükoproteiini – F fusiooniks ja HN (paragripp, mumps), H (leetrid) või G (RSV) (hemaglutiniin-neuraminidaas, hemaglutiniin või G-proteiin) seostumiseks. Replikatsiooni algatavad viimaste seostumine rakupinna glükolipiidide siaalhapetega, leetrid seostuvad CD46-ga. RNA polümeraas nukleokapsiidis rakku. Transkriptsioon, valgusüntees ja genoomi replikatsioon tsütoplasmas. Genoom transkribeeritakse üksikuteks mRNA-deks ja täispikkuses +RNA-ks. Nukleokapsiidide moodustumiseks uus genoom seostub L, N, NP-proteiinidega,
erütrotsüüdid, trombotsüüdid, leukotsüüdid ja endoteeli rakud. Seetõttu võivad C. perfringens'it sisaldavas haige mädas leukotsüüdid puududa. See toksiin põhjustab massiivset hemolüüsi, veresoonte suurenenud läblaskvust ja veritsust, kudede destruktsiooni (lihasnekroos) ning omab toksilist toimet maksale ja südamelihasele (bradükardia, hüpotensioon) · C. perfringens moodustab veel ensüüme (hüaluronidaas, DNA-aas ja neuraminidaas). Neil toksiinidel on enamasti proteolüütiline toime; nad lõhustavad kas vere vormelemente või sidekudet 35.C. perfringensi poolt põhjustatud haigused ja nende patogenees. · Klostridiaalne müonekroos algab sellest, et traumeeritud kude saab kontamineeritud C. perfringens'i eoseid sisaldava rooja või mullaga. Samuti abordi ja sünnituse komplikatsioonina ebasteriilsete vahendite kasutamisel. Klostriidide infektsioonile
transpordipalavik) Gripiviirus Põhjustab grippi – äge viiruslik haigus. Tekib palavik, nohu, köha, lihase- ja liigesevalud. Satub hingamisteedesse, tekitab ülemiste hingamisteede haigusi. Gripiviirusi on 3 perekonda (A, B, C): A – kõrgeim tõvestusvõime - nakatavad loomi, linde, inimesi. Muutub kiirelt, muteerub, eri gripitüved vahetavad gen. materjali, tekitab pandeemiaid. Valgulised struktuurid: hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku). neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valm. Gripiviirused on RNA viirused – ehk kiirelt muteeruvad. Genoom (RNA) esineb segmentidena. Toimub antigeenne driiv – hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulid muutuvad. Kui organism on nakatunud korraga 2 eri tüüpi viirustega ja virioni satub vale genoomisegment > pandeemiad. Hobuste gripp – köhivad, palavik, nõre ninast. Veiste pneumoonia – shipping fever
Paramyxoviridae -> Alamsugukond – Avulavirus -> Newcastle’i haiguse viirus (lindude paramüksoviirus-1) -> Newcastle’i haigus ehk lindude Aasia katk Newcastle´i haigus ehk lindude aasia katk on ägedalt kulgev nakkav lindude viirushaigus, mis iseloomustub kopsupõletiku, entsefaliidi, hemoraagiline diatees (soodumus veritsuseks), veritsuse ja suure suremusega. Viirusel on 9 serotüüpi. Üheahelaline RNA-viirus. Ümbrise proteiinid: hemaglutiniin, neuraminidaas, fusiooniproteiin (raku membraanid lagunevad, tekib polünukleitiidne hiidrakk ehk süntsüütium). Jaguneb patogeensuse astme järgi: velogeensed tüved ehk kõige viruletsemad – mao- sooletraktivorm: kesknärvisüsteemi kahjustused, levivad kiiresti, isutus, depressioon, kõhulahtisus, tursed peapiirkonnas, hele ja rohekas väljaheide, kurnatus, lamama jäämine, hiljem tekivad närvinähud, kõrge suremus; - neurotroopne vorm: respiratoorne haigestumine,
Suukaudselt väikese aktiivsusega, kuid toiduga paraneb. Võetakse suures koguses, kuna seostub hästi plasmavalkudega. Trecovirsen on antisens ravim, koosneb 25 nukleotiidist ja hübridiseerub mRNA-ga, mis on pärit HIV gag-geenist. Seeläbi pärsitakse HIV valgusünteesi, kuid toksilisuse tõttu ei kasutata. Gripiviiruse sisenemine rakku Gripiviiruse nukleokapsiidis on ssRNA ja RNA polümeraas, ning membraanümbrises on kaks viiruse glükoproteiidi neuraminidaas (NA) e sialidaas ja hemaglutiniin (HA). C viirused ei muteeru, B-d muteeruvad aeglaselt ja A-d iga aasta. Viirusel tuleb läbida rakke ümbritsev lima, mis koosneb siaalhapet sisaldavatest glükoproteiinidest ja -lipiididest. NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale. 3
fosfolüreerimata kuid on fosfolüreeritud C- terminusest. Sugukond Paramyxoviridae Genoom on segmenteerimata (-)ssRNA; virionides RNP-na. Virion Sfäärilised ja ümbrisega virionid Membraani all paiknevad maatriks-valgud ja ribonukleokapsiid ning membraani sees on viiruse glükoproteiin. Membraan pärineb rakatunud raku plasmamembraanist Kõigil Paramyxoviirustel on olema: o HN (hemaglutiniin-neuraminidaas) o F (fusion valk) mis põhjustab pH-st sõltumatut viiruse ja raku membraanide liitumist. Nukleokapsiid on spiaraalse konformatsiooniga ning koosneb genoomsest RNA-st ja kolmest valgust: N- valk, L-valk ja P- valgust. Nukleokapsiid on oma struktuurilt stabiilne, kuid transkriptsiooniliselt aktiivne. Genoom 15- 19 kb Genoomse 3’- otsas asub mittekodeeriv liider- järjestus (50b) ja 5’-
hv sööt, stress jne. Virion võib olla nii kerakujuline kui ka moodustada filamente LINNUGRIPP Põhjustaja: Orthomyxoviridae Influentsa-A Lindudelt on isoleeritud kõiki hemaglutiniin- (16) ja neuraminidaas-(9)antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Juhul, kui rakk on nakatunud samaaegselt mitme viirusega, võib üheks genoomse segmentatsiooni tagajärjeks olla uus viiruste põlvkond, mis on moodustunud erinevate viiruste vanemgeenide sünteesi tulemusena. · Gripi levikus ja pandeemiate tekkes on olulised kaks uue antigeense struktuuriga gripiviiruse tekkemehhanismi: 1.Triiv 2. Antigeenne
1. Geneetiline regulatsioon Viirustel Prokarüootidel Eukarüootidel 2. Rekombinatsioon Krosiingover (homoloogiline rekombinatsioon) Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus
niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn
annaabi.ee 
