Millised uued moraalipõhimõtted see esile tõstis? Humanismi suurimaks väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd nende päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Tekkis isikuvabadus. Ka kirikud olid üsna leplikud ilmalikkuse avalduste suhtes. 4. Milliseks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Neoplatonism taaselustas ja kinnitas, et mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Neoplatonism aitas lepitada antiig jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist. 5. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 1) 14. sajand- eelrenessanss 2) 15. sajand- vararenessanss 3) 16. sajand- kõrgrenessanss Raina Rahnel 06.06.2009 11e 6
traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika:
Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi.
4. tasakaalu taastamine Liminaalne, lepitaja roll. Struktuur liminaalsetes ühiskondades väga liikuv 8.Kirjandusteadus ja teised teadused-filosoofia ja kirjandusteadus põimuvad omavahel Esteetika- filosoofia haru, teadus meelelisest tunnetusest Alexander Gottlieb Baumgarten "Aesthetica" (2 köidet: 1750, 1758) Esteetika kategooriad (ülev, kaunis, traagiline,koomiline, hirmus,madal) Kunsti olemuse probleem Mõjukamad esteetilised süsteemid: Platon ja neoplatonism Jumalik hierarhia: ideed, elusolendid, asjad (ideede koopiad). Kunst kui koopiate koopia ehk varjude vari Kunst mõjutab meeli ja tundeid, s.o hinge madalamat osa Neoplatonism: Platoni "ülev" ja "kaunis" võrdsustatud esteetilise iluga (Renessansi kultuur, saksa romantikud, F. Schelling) Arthur Schopenhauer (1788-1860) ümbritsev maailm inimese suhtes ükskõikne, elu sunnib inimest pidevalt uusi eesmärke otsima, "Maailm kui tahe ja kujutlus" "Vaba tahe"
Kui Rooma riik hakkas lagunema valitsused korrumpeerusid, viljasaagid ikaldusid, tekkisid majanduslikud probleemid ning barbarid tungisid sisse hakkasid inimesed otsima uut definitsiooni heale elule sellist, mis pakuks lohutust ja lootust ebakindlal ja ohtliku ajal. Oli aeg, mil vaadati abi saamiseks taeva poole. Enne, kui käsitleda kristlikku maailmakäsitlust, tasub lühidalt peatuda ühel teisel suunal, millest sai hiljem osa kristlikust mõttesuunast: Neoplatonism Stoitsismi ja epikuurluse kõrval uuenes Rooma impeeriumis huvi Platoni filosoofia vastu. Paraku rõhutas neoplatonism pigem müstilisi aspekte Platoni teooriates ning pööras vähem tähelepanu selle ratsionaalsetele aspektidele. Üks neoplatonismi suundi kombineeris platoonilist filosoofiat heebrea religiooniga ning tõi seeläbi oma käsitlusse kaks teemat, mis puudusid sel ajal domineerinud
inimese elus. Kuid Epicureanism ei piirdunud ainult füüsiline naudinguga. Sammuti püüti rahuldada inimese vaimu. Skeptikud on Stoigi ja Epicureanismi vahepealne. Skeptitsism väidab, et mitte meelelise, ega mõttelise kohta midagi tõelist ei või öelda. Skeptitsism oli negatiivne. Kuulutadess välja sisemise vaimu rahu, soovivad hoiduda igasugusest kohtuotsuste, positiivsetest ja negatiivsetest, mis sunnisid inimest mis tahes tegudele ja muretsemistele. Neoplatonism väljendab hierarhilise struktuuri olemise. Ilu on saavutatud vaimu võitlemine meeletega. Spetsaalne esteetiline õpetus antiikajast. Kalokagatiya ("Kalos" - ilus, "Agathos" - hea), välise ja sisemise harmoonia, mis on ilu individuaalsuse tingimuseks. Katarsist (puhastust) - märgistas ühte olulisi punkte esteetilise kunsti mõju inimestele. Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted.
inimese elus. Kuid Epicureanism ei piirdunud ainult füüsiline naudinguga. Sammuti püüti rahuldada inimese vaimu. Skeptikud on Stoigi ja Epicureanismi vahepealne. Skeptitsism väidab, et mitte meelelise, ega mõttelise kohta midagi tõelist ei või öelda. Skeptitsism oli negatiivne. Kuulutadess välja sisemise vaimu rahu, soovivad hoiduda igasugusest kohtuotsuste, positiivsetest ja negatiivsetest, mis sunnisid inimest mis tahes tegudele ja muretsemistele. Neoplatonism väljendab hierarhilise struktuuri olemise. Ilu on saavutatud vaimu võitlemine meeletega. Spetsaalne esteetiline õpetus antiikajast. Kalokagatiya ("Kalos" - ilus, "Agathos" - hea), välise ja sisemise harmoonia, mis on ilu individuaalsuse tingimuseks. Katarsist (puhastust) - märgistas ühte olulisi punkte esteetilise kunsti mõju inimestele. Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted.
Üks tema töödest on ,,Kristuse ristimine". 15 saj teise poole kõige kuulsam kunstnik Firenzes oli BOTLICELL. Firenze linna rikaste poolt tuli talle palju tellimusi. Meditsite õukonnas suhtles ta haritud inimestega, mis avaldasid tema silmavaadet ja ta sai tuttavaks antiikkultuuriga ja hakkas selle vastu huvi tundma ja see kajastus ka tema loomingus. Tema esimesi teoseid on ,,Veenuse sünd" ehk armastusjumalanna sünd merevahust. Kuna sel perioodil levisid filosoofilised(uued) suunad (nt neoplatonism), siis see teos kajastab ka juba Neitsi Maarjat. 17. saj enamus kunstnike suundus Rooma. 15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod 16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole. Et kõik osad oleksid võrdsed ja üks ei tõuseks teisest esile. Jätkuvalt on antiikarhitektuuri eeskujud. Bramank Väikest kabelit nn. Tempiettot (väike kabel) nimetati tema kõrgrenessanssi esikteoseks. See on täiesti tüüpiline tsentraal K.R ehitis. (kupliga).
väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu. Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja kunstis. Sel viisil aitas neoplatonism kokku tuua ristiusu ja antiigi jäljendamise ning soodustada paganlike motiivide kasutamist isegi kiriklikus kunstis. KÕRGRENESSANSS Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise vä l i sva a te ku j u n d a mi n e sa mma ste g a , kre e ka a n ti i g i mo ti i vi d ).
See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu. Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja kunstis. Sel viisil aitas neoplatonism kokku tuua ristiusu ja antiigi jäljendamise ning soodustada paganlike motiivide kasutamist isegi kiriklikus kunstis. 2 Kuldlõige (sectio aurea (ld.) e. section d'or (pr.)), geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon. Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema
4) ,,Hõbedane" ajajärk (14117) 5) Hilise keisririigi ajajärk (117476) 89. Keda nimetati philhellen'iks? Philhellen oli kreeka kultuuri armastaja, näiteks luuletaja Horatius väitis, et ajal, mil roomlased vallutasid Kreeka, põgenesid kreeklased Rooma ja lõid seal kreekaliku kultuuri. Kreekaarmastajatest imperaatoreist on tuntud ka Nero, Hadrianus ja Marcus Aurelius. 90. Mis on uusplatonism ja mis on patristika? Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis ,,ainuline" (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati
68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi
Käib arutlus, et kumb on tähtsam - subjekt või objekt? Subjekt tunnetab objekti. Ütlevad, et kui subjekt saab üheks objektiga, siis sünnib tõde. Tõde on tunnetatav, kui on ühtsuse taju. Kui kõik on üks, siis pole teadust vaja - sellepärast Indias oli/on palju filosoofiat, kuid vähe teadust. Uusplatonism on antiikse filosoofia lõpp. VARAKRISTLIK SUHTUMINE FILOSOOFIAASE, VÕRDLUS UUSPLATONISMIGA Kristlusel ja uusplatonismil on 2 ühisjoont: neoplatonism on tugevalt monoteistlik (hen), uusplatonism on tugevalt individualistlik (rõhutas askeesi ja ekstaasi). Erinevusi on rohkem: 1)uusplatonism tunneb vaid jumaliku hääle kutse silmapilke, kristlus rõhutas elupikkust protsessi (jüngerlus); 2)Plotinos nägi looduses jumaluse viimset ja madalaimat emanatsiooni (väljavool, kiirgus), kristluse järgi oli kogu loodu hea; 3)kristlane võib saada Jumala lapseks pattude andestuse läbi (kristliku filosoofia tipp)
looduslikule seadusele. Riik toimib vastavalt looduses seatud normidele. 10 Selline väide on oma lihtsuses ja konkreetsuses loomulikult ka problemaatiline. Loomulikult tuleb keskaja läänemaailma poliitilisest mõtlemisest rääkida kui kristlikust poliitikafilosoofiast, kuid selle komponendid (käsitlus kahest riigist, inimese kaks kuuluvust, eemaldumine kunagisest kuldajast, valitsus peab ohjeldama inimese kurja loomust, neoplatonism, müsteeriumreligioonid, paganlikud usupühade hooned, kalendrid ja ülempreestrid jne) ja peamised seisukohad pärinevad varasemast ajast ja mittekristlikest vooludest. Ka nt õigusmõistmises oli kristluse mõju väga piiratud. Kristlus võttis üle Rooma õiguse, kuid vastupidine mõju - kristluse mõju Rooma õigusele endale - oli väga piiratud. Kristusest tulenesid vaid seadused, mis puudutasid spetsiifilisi küsimusi nagu: pärand testamendi kaudu,
rezhiimi kaitsjad ja teotajad. Religioon täitis suures osas praktilisi eesmärke pidi hoidma rahvast lojaalsena. 3. sajandi lõpuks olid hüljatud riigikorrast viimasedki vabariiklikud elemendid, keiser oli sisuliselt despoot, keda ümbritsesid usulised tseremooniaid nagu idamaade monarhe. Neoplatonismis püüti jõuda tõeni mitte enam filosoofilise arutluse, vaid üleloomuliku meetodi teel. Mida halvemaks muutus ümbritsev maailm, seda paremat maailma kogeti vaimselt. Neoplatonism oli sisuliselt religioonifilosoofia, sest püüdis saada kontakti üleloomuliku reaalsusega, filosoofia oli selle poolest, et tõlgendas uuesti ümber Platoni metafüüsikat. Plotinos (204-207) õpetas: reaalsus on väljaspool teadmist ja olemist, tõde on võimalik müstilisel teel kogeda, Jumal on Esimene, Hea, Absoluutne, Lõpmatu. Maailma aluseks on ürgolemus, millest lõhtuvast voolust (emenatsioon), on maailm tekkinud. Mõistuse abil on tunnetatav jumalik
annaabi.ee 
