. . Poliitökonoomilise lähenemise (massimeediat nähakse kaubandusüksusena) põhilised autorid: 1) Peter Golding ja Murdock - eristavad neli poliitokönoomia keskmes olevat ajalooprotsessi ning näitavad, et kõik meediumid on läb sarnased majandustsüklid. 3) Nicolas Garnham; 4) Dallas Smythe - uuris auditooriumi kaubastumist; 5) Herbert S analüüsis eeskätt ringhäälingu rahvusvahelist kommertsialiseerumist; Neomarksism: 6) Louis Althusser - lähenem ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio
tootmistegurid ja tootmissuhted. Meedia ei luba juurdepääsu alternatiivsetele ideedele, sest meedia töötab ideoloogiiselt ja alternatiivsetele ideede juurdepääs võib viia muutused tööklassis. Meedia on instrument valitseva klassi käes. Marx väitas, et majandusliku omandi ja klassiühiskonna õiguspärsust on tihe side. Tänapäeva käsitlused näitevad, et meediaomandi suurt liitumist kapitalistlike ettevõtjate kätte ja ühtivuseid konservativseid suundmusi meedia sisus. Neomarksism. Marksistliku ümbertöötanud versioon (kontsentreerumine ideedele mitte materiaalsetele struktuuridele). Masimeedia on kodanlaste klassi omand. Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil. Hegemoonia laadi võim, mis oli kirjeldatud 20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega
Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism); Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) Funktsionlistlik teooria Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne
vastu ei olnud. Wilson oli suunatud vaid ühe süsteemi vastu: ... Kus on piir, milleni võib enesemääramist veel kuidagi õigustada? (Ahvenamaa Soomest? Aafrika riigid?) Dilemma! Ka Euroopa lõhenemist ja lagunemist on palju pakutud. Šotimaa eraldumine tundub loogiline, aga Lapimaa? Tänapäevased maailmasüsteemi tõlgendused Aluseks 3 uut mõttevoolu: 1. Realism ja neorealism 2. Liberalism ja neoliberalism 3. Marksism ja neomarksism 1. Realistliku traditsiooni arusaamad olemasolevast maailmasüsteemist Realistliku süsteemi algus: II maailmasõda, mitte Thukidydes Jõudude tasakaal kui Poliitika kui Süsteem Hobbes (17. saj) ja nn hobsiaanlik jõudude tasakaal Grotius (17. sajandi algupoole) – RV õiguse looja!!! ↓ ja grotiaanlik jõudude tasakaal.
staadiumis võtab võimu progressiivseim klass, eelduseks klassipoolne tootmisvahendite omamine (means of production). Marksismile omane ideoloogia mõtestamine religioonile sarnaselt. Euroopas tekkis marksismist mitmeid eri harusid, põhjuseks konkreetsema võimaluse olemasolu: Venemaal arusaam marksismist allikate vähesuse tõttu ühekülgne, Euroopas olemas laiemad tõlgendamisvõimalused. Strukturalism Louis Althusser psühhoanalüüs+marksism Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet Frankfurdi koolkond segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism. Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal
Tulemus: Neo- Marksism Kokkuvõtvalt: On erinevate summade mäng- kas koostöö on hea või halb, kas sõda on normaalne või ei ole, kes on osajeljad, kas inimesed, riigid või klassid? Mis on võti, mis RVS mõjutab? On see jõud, võim, demokraatia, majandus läbi ära kasutamise? Maailma selgitab kõige paremini praegu: kõiki elemente eksisteerib, ei ole selget vastust, miks ja kuidas toimub. Neoteooriad Tuntud ka kui uusteooriad Neorealism, neoliberalism, neomarksism või uusrealism, uusliberalism, uusmarksism Uuemad versioonid vanadest teooriatest (parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel Institutsialistid Erinevad teooriad, mis ühel või teisel kujul on seotud institutsioonidega Reziimi teooria- Institutsiooneon erinevaid Ratsionaalne valiku institutsionalism- Koostööd on vaja koordineerida. Funktsionalism- Kui on vajadus koostööle, tekib ka koostöö vorm Ajalooline institutsionalism
Arheoloogiateoreetik. Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja. `Uue arheoloogia' rajajad 1968: Lewis Roberts Binford (1930-2011) ja David Leonard Clarke (1937-1978) Leidsid, et seni on tegeletud vaid väljakaevatud materjalide kirjeldamisega. Hakkasid neid materjale põhjalikumalt uurima, kaasates teisi teadusharusid. 1970.-1980. aastad. Postprotsessuaalne arheoloogia jt. suundused (neomarksism, strukturalism, poststrukturalism, feministlik- ja geenusarheoloogia jne). 1990. a. keskpaigas toimus eri arheoloogia suundumuste ühendamiskatse `tõlgendava arheoloogia' näol. Muististe uurimisel olulismal kohal nende tõlgendus. Muinaskultuuride uurimine Arheoloogilise uurimustöö metoodika Arheoloogiline uurimustöö Välitööd Arheoloogiline luure (maastiku inspetkeerimine) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine.
kasutavad ära neid kes on halvemas sesisus e.kolmandat maailma. Rahvusvahelise suhetes osalejad on KLASS, osalaetakse läbi konfliktide ehk koostöö on ärakasutamine. Tegemist on ,, null-summa mänguga" ja loomus on KONFLIKT, sõda on normaalne( kuna klassivõitlus on normaalne ühiskonna osa). Peale külma sõda arvati, et milleks meile marksism ja sellest kujunes välja Neo-Marksism. Neo-neo-neo Neoteooriad e. uusteooriad: neorealism ( uusrealism), neoliberalism (uusliberalism), neomarksism (uusmarksism). Uuemad versioonid vanadest teooriatest- parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel. NB! EKSAMIS nt küsimus- Seleta NATO tegevust läbi liberealismi. Institutsionalism, Konstruktivism- kui täiesti uus lähenemine Kriitilised-hindavad teooriad-Kriitiline teooria, Feminism, Post-teooriad Institutsionalismid erinevad teooriad, mis on kõik ühel või teisel kujul seotud institutsioonidega. Reziimi teooria institutsioone on erinevaid
eas, ning Marxi tõlgendustel (Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse revolutsiooni, ideoloogia ja diktatuuri mõisted). Lenin ja Mao- nende tõlgendused ja vägivald. Oma võimu kehtestamine vägivallaga. Lenini sidumine jakobiinidega. o Marksism 20. saj. Euroopas: - Strukturalism (Louis Althusser) – psühhoanalüüsi toomine marksismi, mitte ainult majandus, vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi, - Neomarksism (Max Weber) – toetub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele (Marxi 1844.a.-eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932), - 1960ndatest alates Lääne-Euroopas (va Itaalias) selge kommunistlike parteide marginaliseerumine - poliitiline praktika seotuna kommunismiga: IMS järgne Saksamaa (1920ndad- kõrgperiood); 1930ndate lõpp/1940ndate lõpp Itaalias ja Prantsusmaal (a la carte kommunism- igale maitsele; eri radikaalsusega parteisid)
proletaarse evolutsiooni , ideoloogia ja diktatuuri mõisted. )Vägivallakasut riigipöördeks on tavapärane praktika.Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi 11 - Neomarksism ( Max Weber) toeub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele( Marxi 1844a eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932) - Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.)
neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus,
Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian Hodder, Michael Shanks, Christopher Tilley, Mark Leone. Arvatakse, et arheoloogia on 9 alati muutuv, sõltub sellest ajast, mil uurimust tehakse. Rohkem tähelepanu ühiskonna ideoloogilistele ja sümbolistlikele aspektidele. Materiaalne kultuur on suure tähtsusega jõud ühiskonna toimimisel, see tuleneb inimeste teadlikust tegevusest. Esemetel on lisaks praktilisele ka vaimne tähendus. Mitmed suunad (neomarksism, kognitiivne arheoloogia jne). Inimese kujunemine ehk antropogenees Maailmaruumi vanus on u 20 miljardit aastat, see siiski vaieldav; välja on pakutud mitmeid dateeringuid ajavahemikus 720 miljardit aastat. Maakera vanus u 4,6 miljardit a, elu vanus 3,5 miljardit a. Selgroogsed u 500 miljonit. Imetajate vanus 270 miljonit a. Inimkonna vanuseks u 2,6 miljonit a. Vanaaegkonna lõpuks oli tekkinud suur algmander Pangaea. Keskaegkonnas see hakkas
annaabi.ee 
