mujal maailmas on veel vähe või ei eksisteeri üldse. On olemas arvamus, et infoühiskonna areng soodustab demokraatia arengut. Kas sa nõustud selle väitega? Miks? Milliseid vastuargumente võib esitada? (infoühiskond) Nõustun, sest inimesed saavad tänu sellele rohkem informatsiooni, rohkem vabadust, rohkem õigust asjades kaasa rääkida. Nimeta põhjuseid, miks lõhe arenenud ja arengumaade vahel aina süveneb. (riikide erinevused) Ka tänapäeva neoliberaalne majanduspoliitika ei soodusta vaesemate maade arengut, tõrjudes arengumaid maailmaturult ja sellega veel süvendades ebavõrdsust mitte ainult erinevate riikide vahel, kui ka riigisiseselt. Rikkamad saavad veel rikkamaks, vaesemad muutuvad veel vaesemaks. Millega tegeleb Fair Trade (www.fairtrade.ee ) (riikide erinevused) Õiglase kaubanduse märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused arengumaade talunikule ja töölisele
Rahapoliitika o Vahendid Intressimäärad Reservid Tegutsemine turul o Trilemma o Uued 'rahad' (bitcoin) riikidel puudub kontroll nende üle, aga samas käibed on nii väikesed, et ei mängi rolli Maailmamajanduse valitsemine Mida valitsemine teeb: o Avalik teenus (reeglid, sanktsioonid) o Turu läbikukkumisega tegelemine Lähenemised: o Neoliberaalne institutsionalism o Uus 'keskaegsus' o Transgovernmentalism Neoliberaalne institutsionalism Rahvusvahelised reziimid Probleemid: o Järgimine o Demokraatia defitsiit Salajasus Läbipaistvus Vastutamine Võim ja otsustamine Keskaeg Pigem hulk mõtteid kui ühtne lähenemine o Suveräänsuse kaud o Võrgustikud o Valitsus vs valitsemine
ülesandeks leida see ,,oma impeerium", mille üheks ilmutuseks võib olla keegi isevalitseja... /Ekskurss: kas impeeriumid on kadunud? Ilmselt mitte, sest on tekkinud ja on tekkimas uut tüüpi sellised: esiteks, neoliberaalsed üleilmsed 3 impeeriumid, mida juhtivad ,,rikkad ja ilusad" ehk üleilmsed suurettevõtted ja korporatsioonid ja mis pakuvad oma impeeriumi rahvastele poliitilist stabiilsust ja rahu, kuid mitte alati 3 Wallerstein, Immanuel. Neoliberaalne üleilmastumine läheb hingusele. Postimees. AK., nr 48. 08. märts 2008., lk 2 3 majanduslikku edu; teiseks, just-just jälle taastekkima hakkavad protektsionistlikud (majandus)impeeriumid; kolmandaks, esimesest kahest üle jäävad struktuurituse ja kaose impeeriumid; neljandaks, religioossed misjoniimpeeriumid (mis ju tänini ühel või teisel määral tegutsevad ja praktiseerivad)/.
Kolmas tee kui valitsemispraktika: Europe: The Third Way – Die Neue Mitte, 1999 Blairi ja G.Schröderi ühisdeklaratsioon. Ühisjooni: Kommunitaarsus (community, Positiivne heaolu, st investeeringud inimkapitali, A modern form of welfare that believes in empowerment, not dependency. Kohustused õiguste eest (Welfare to Work), Ettevõtlikkus (“managerial strategies to social problems”, J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks) Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- säilitada konservatiivide- aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi” Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus) Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (Best Value): Performance indicators (KOV; koolid, haiglad),
· Maailmamajanduse tsüklilised muutused, kasvu- ja kahanemisperioodide vaheldumine (Kondratieffi lained), erinevad riigid võivad olla erinevas arengutsüklis. 15. Globaliseerumise lained. 1. laine Koloniaalne globaliseerumine (c..1500--1945) Merkantilistlik periood (c..1500--c..1800) Industriaalne periood (c..1800--c..1945) 2. laine Neokoloniaalne globaliseerumine (c..1945 ) Modernistlik periood (c..1945--c..1980) Neoliberaalne periood (c..1980 ) Põhjused: Tööstusrevolutsioon (industrialiseerimise ajastu) Suur depressioon Teine Maailmasõda Nafta kriis Laenukriis (Dept Crisis/Credit crunch) Nii nafta kui laenukriisi mõlemaid peetakse neoliberalistliku ajastu nähtusteks Ettevõtte paigutus. Klastrid 16. Ettevõtete tüübid organisatsiooni ülesehituse järgi. · Lihtsad ehk väikeettevõtted · Funktsionaalsed
Liberalism Kantiaanlik liberalism Demokraatlik rahu Kaubandus Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone Läbipaistvus, usaldus Odavus Konstruktivism Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon Kontekst Identiteet Normid Keel Kopenhaageni koolkond Copenhagen Peace Research Institute Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde People, States and Fear (1983, 1991) Security: A New Framework for Analysis (1998)
üldise struktuuri ümberkorraldamine, 04-12 efektiivsuse otsingud, majanduskriis, ühtse valitsuse esilekerkimine, 12-.. Suurriik tähistab riike, kelle majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid paratamatult arvestama nende riikide huvide, ambitsioonide ja poliitikaga. Milliseid ülesandeid täidab ideaaltüübiline euroopalik ja skandinaavialik heaoluriik? Milliseid nendest ülesannetest täidab ideaaltüübiline neoliberaalne minimaalne riik? 4. Loeng: ideoloogiad, Eesti erakondade nägemus avalikust haldusest Tutvu Riigikogus esindatud erakondade programmidega (vt erakondade veebilehed) ning analüüsi millised on erakondade vaadete sarnasused ja erinevused avaliku halduse põhiküsimustes (nt riigi rolli lahtimõtestamine era ja kolmanda sektori kõrval, riigi ülesannete ulatus, riigi roll ühiskonnaelu reguleerimisel/suunamisel jne.) 5. Loeng: bürokraatia
võitlema) Liberalism ● Kantiaanlik liberalism - Demokraatlik rahu ● Kaubandus - Vastastikkune sõltuvus -> kui riigis midagi toimub, siis see mõjutab sama valdkonda teises riigis ja vastupidi; kui riigid on sellises sõltuvuses, kaob ära mõte ja tahtmine pidada sõda, sest see oleks kulukas ja tüütu jne ** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub ● Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone - Läbipaistvus, usaldus - Odavus Konstruktivism ● Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon ● Kontekst ● Identiteet ● Normid ● Keel Kopenhaageni koolkond ● Copenhagen Peace Research Institute ● Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde - People, States and Fear (1983, 1991) - Security: A New Framework for Analysis (1998)
Majandus kasvas välislaenude toel, mida oli dollari inflatsiooni tingimustes kasulik võtta. 80ndate alguses hakkas aga dollari väärtus tõusma – Ladina-Ameerika riikidesse enam laenu ei antud, tõusvad tagasimaksed tingisid kokkuhoiuvajaduse. Samuti valitsesid mitmes riigis sotsiaalsed pinged ja korrumpeerunud valitsused. Tekkinud kriisi kasutasid ära IMF ja Maailmapank, pakkudes riikidele rahalist abi tingimusel, et selle abil ehitatakse üles neoliberaalne majandussüsteem ja -poliitika. Pealesurutud liberaalne poliitika hakkas küll välisinvesteeringuid tõmbama, kuid kohalikes ühiskondades tunnetatakse seda kui võõrast võimu – levinud on sotsialitlikud ja USA-vastased vaated. Ida-Euroopas oli NL kokkuvarisemise järel majanduse liberaliseerimine väga järsk (endistest kommunistidest said tulihingelised kapitalistid). Nõukogude Liidus lõhkus Gorba käsumajanduse, kuid uut süsteemi ei ehitatud. Jeltsin lõi turumajanduse
Majanduslik võimusüsteem ja poliitiline demokraatlik võim kasvavad üha enam lahku. Samas peab kriisidest tulenevaid riski kandma rahvas, kel puudub majandusvõimu üle demokraatlik kontroll. Neoliberalistliku kapitalismi kujunemine. Tootmise allutamine investeeringute vahendamisele (finantsfunktsioonile). Intressid ja finantsspekulatsiooni kui uued peamised rikastumise allikad. Neoliberaalne ebavõrdsus Vaesumine töötava elanikkonna hulgas, sh alumises keskklassis. Ühiste solidaarsusel põhinevate hüvede kadumine (maksudest rahastatud tasuta tervishoid, haridus jne kaob) Juurdepääs rikkusele rajatud uutele alustele, kus võlguolek ja laenamine mängivad olulist osa. Rikastumise intensiivistumine väga väikese ühiskonna sektori hulgas. John & Jean Comaroff. Milennial capitalism. (2000) Uued marginaliseerumise viisid
lisaks, et neofunktsionalism näeb rohkem rahvuslikku jõukust kui ühist kasu (siin ala see maksuteema ja eelarve küsimus). Ühtlasi nähakse ka seda, et rahvuslust ei peaks ära kaotama, aga ühises võrgustikuruumis peaks see olema ümbermõeldud ja teisalt tõlgendatud, olemusena selgitatud. Supranational community (rahvusülesuse võrgustik) koosneb ideaalist iseenesest, mis on kõrgemal kui föderatsioon. Neoliberaalne imperialism – Siin nähakse vabatahtliku panuse asemel iga riigi poolt rohkem koostööd kõigi poolt rangete meetmete elluviimisel, mis muudab ühtlasemaks kogu tegevusjaotuse. Samuti peab võrdsena toetama kõiki nii kesk kui ka ääremaid. Näide, et kuidas Ida-Euroopa (vaesemad riigid) võeti oma sekka (Lääne-Euroopasse), et koos ühiselt olla veelgi tugevam Aasia jt suurte majanduspiirkondade vastu. Samas on see laienemine Idasse ka EL-le
Oma üliõpilastele oli ta guru, Bour-dieu (jumal), või kohutav näide terrorist maskeerituna sotsioloogia taha. 1990ndate keskel osales Bourdieu paljudes tegevustes, mis polnud seotud ülikooli ja teadustööga. Ta toetas streikivaid raudteetöölisi, rääkis kodutute kaitseks, oli külaline TV-programmides ning 1996 asutas kirjastuskompanii Liber/Raisons d'agir. Bourdieu's viimane töö tegeles selliste teemadega nagu mehelik domineerimine, neoliberaalne uuendused, Edouard Manet` kunst ja Beethoven. Bourdieu suri 24.jaanuaril 2002 vähki Saint-Antoine hospidalis Pariisis. 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) · Prantsuse filosoof · Collège de France juhataja · Tema tööd on mõjutanud arusaamu nii rakenduslikult kui teaduslikult nii inimloomusest kui sotsiaalteadustest · Võtmefiguur 20.sajandi prantsuse filosoofias · http://en.wikipedia.org/wiki/Michel_Foucault Michel Foucault M
annaabi.ee 
