Nematoda -Secernentea Brit Truuts 160882MLBB.LT Tallinna Ülikool 2017 Nematoda • Nimi tuleneb kreeka keelest, kus nemas tähendab niiti • Üle 80 000 liiki, kellest 15 000 parasiteerivad • Väga laialt levinud (ookeani- ja magevees, mullas, loomades ja taimedes) • Jaotatakse kaheks alamklassiks: fasmiidituteks ja fasmiidseteks • Mõõtmed 0,08 mm kuni 8 m • Keha niitjas, ristlõige ümar Nematoda • Liiguvad nagu maod (lebavad küllili) • Keha on kaetud kutiikulaga • Osadel liikidel on arenenud ka silmad
Leitud helmindid.............................................................................13 3.1.1. Sügisesed proovid.....................................................................13 3.1.2. Kevadised proovid....................................................................16 3.1.3. Sügiseste ja kevadiste proovide võrdlus.................................20 3.2. Leitud helmintide üldiseloomustus................................................22 3.2.1. Klass Nematoda ....................................................................... 22 3.2.1.1. Dichelyne (Cucullanellus) minutus (Rudolphi, 1819) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae)................................................................22 3.2.1.2. Cucullanus heterochrous (Rudolphi, 1802) (Nematoda, Ascaridida, Seuratodea, Cucullanidae)...................................................................................24 3.2.1.3
hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid) hk Nematomorpha hk Tardigrada hk Onychophora (küüsikloomad) (jõhvussid) (loimurid) hk Arthropoda (lülijalgsed) alamhk Chelicerata (lõugtundlased) kl hiidjalgsed kl odasabalised kl ämblikulaadsed
Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases
), kummagi näiteid. 17. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): mis rühmades esineb, näiteid. 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid. 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 20. Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees, näiteid. 21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 23. Magevee ümarussid (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad. 24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26
ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176. Inimese haigust askaridoosi põhjustav Ascaris lumbricoides liimuksolgekuulub Hk NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID., Kl. Cl. Nematoda 177. Liimuksolkme pikkus20-40 cm pikk, valkjas ümaruss 178. Liimuksolkme areng toimub a) peremeeste vahetusega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 179. Ascaris lumbricoides kinnitub peremehe soole seinale a) õige ; b) vale -ÕIGE 180. Liimuksolkme vastsed elavad a) kalas ; b) magevee teos ; c) sõudikus ; d) inimese kopsus -ÕIGE 181. Askaridoosi võib inimene nakatuda a) süües väheküpsetatud magevee kala ; b) pesemata juurviljadest ; c) mullastest kätest
ÕIGE. 172. Ümarusside seedimata toidujäänused heidetakse välja läbi a) suu ; b) läbi päraku -ÕIGE 173. Ümarussid on eranditult parasiidid a) õige ; b) vale -ÕIGE. 174. Kõige pikem ümaruss parasiteeribkaselotis Tema pikkus 8 MEETRIT 175. Ümarussidel puuduvad ringe - ja hingamiselundkond 176. Inimese haigust askaridoosi põhjustav Ascaris lumbricoides liimuksolgekuulub Hk NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID., Kl. Cl. Nematoda 177. Liimuksolkme pikkus20-40 cm pikk, valkjas ümaruss 178. Liimuksolkme areng toimub a) peremeeste vahetusega ; b) ühes peremehes -ÕIGE. 179. Ascaris lumbricoides kinnitub peremehe soole seinale a) õige ; b) vale -ÕIGE 180. Liimuksolkme vastsed elavad a) kalas ; b) magevee teos ; c) sõudikus ; d) inimese kopsus -ÕIGE 181. Askaridoosi võib inimene nakatuda a) süües väheküpsetatud magevee kala ; b) pesemata juurviljadest ; c) mullastest kätest
Peapiirkond Iminapad ees ja Kehapind sile või nõrgalt eristunud taga näsaline Liivatõlv Harilik vihmauss Apteegikaan 26 6 TAKSONOOMIA Ecdysozoa PH siilussid kinorchyncha PH keraskärssussid priapulida PH rüüloomad loricifera PH ümarussid nematoda PH jõhvussid nematomorpha PH loimurid tardigrada PH küüsikloomad onychophora PH lülijalgsed arthropoda SubPH lõugtundlased chelicerata CL hiidjalgsed pycnogonida CL odasabalised Xiphosura CL ämblikulaadsed Arachnida SubPH hulkjalgsed myriapoda CL sadajalgsed chilopoda CL tuhatjalgsed diplopoda
21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid Ehitus: Mikroskoopilised, töntsaka kehaga; epidermis tihti paksu ja jäiga rüüna. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Neel: lihaseline mastaks, jäikade kitiinist hammastega. Eluviis/tähtsus: Filtreerijad või röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Ümarusside ehitus: Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtmoodi. Pulkjas teravate otstega keha. Paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad. Sirge sool, pärakuga tagaotsa ligidal. Eluviis: Meres, magevees, mullas; ka palju taimede ja loomade parasiite. Vabaltelavad on enamasti mikroskoopilised. Näited: Apelenchoides composticola, varbuss (Rhabditis anomala), sireuss
Selts: Kiililised (Odonata) Selts: Mardikalised (Coleoptera)* Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera)* Selts: Kahetiivalised (Diptera) 10. Hõimkond: Sammalloomad (Ectoprocta) 11. Hõimkond: Ripskõhtsed ehk gastrotrihhid (Gastrotricha) 12. Hõimkond: Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) 13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16
Eluvormid:Hõimkond kõrveraksed (Cnidaria) esineb kahe eluvormina: kinnitunud polüüp (sageli nende koloonia) ja vabalt ujuv meduus. Tihti vahelduvad mõlemad sama liigi elutsüklis. Sümmeetria võib olla nelja, kuue, kaheksakiireline või enamgi. Kõrverakud kehaseinas. Kõva toest eritavate polüüpide kolooniad on korallid. 94. Alamad ussid: kes need on (põhilised hõimkonnad!), ja kas eluvorm või takson? lameussid (Platyhelminthes) kärssussid (Nemertea) ümarussid (Nematoda) ripsussid (Turbellaria) Mingitest ripsussidest põlvnevad parasiitsed ainupõlvsed (Monogenea), imiussid (Trematoda) ja paelussid (Cestoda). 95. Kõrgemad ussid: kes need on, ja miks neid nimetatakse kõrgemateks? Keha on nii seestkui väljastpoolt selgesti lülistunud – ka hästiarenenud tsöloomi jagavad osadeks lülivaheseinad ja pikupidine mesenteer. Kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad
Eubacteria, Archeae nende hulgas leitakse praegu järjest enam taksoneid. Teadaolevaid liike, mis vastavad enam-vähem liigi tasemele on u 30 000. [Ennustatakse, et neid on tegelikult u 300 000 3 mln] Protistid - 80 000. Maismaataimed (plantae) - 270 000, (Eestis u 1500) [300 000] Seemnetaimed (spermatophyta) - 240 000 paljasseemne ja katteseemnetaimed Seened (Fungi) - 80 000 [200 000 270 mln] Loomad (Animalia) - 1,32 mln. Nt ümarloomad (Nematoda). Neid on teada u 25 000 liiki [1 mln] Putukad (Insecta) 950 000 [10-100 mln] moodustavad valdava osa lülijalgsetest. Suurim liigirühm! Mardikad moodustavad u 40 % putukatest. Chordata Siia kuuluvad nt kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad jv 45 000 [50 000 55 000] Oletades, et troopilisi puuliike on u 150 000 ning igaühel neist on 600 liiki putukat, st arvatakse, et liike on 150 000 * 600. 31.Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad
Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad. Meeleelunditest arenenud kompimis- ja kemoretseptorid. Ringesüsteem ja hingamiselundkond puuduvad. Esineb anaeroobne hingamine.
väikesed karpkalalased, tuleb suurendada röövkalade (haug, koha) arvukust. Vaja on hävitada ja hirmutada kala toidulisi linde. Tiigimajandeis tuleb kalade ümberpaigutamisel (tiikidest väljapüüdmisel) liguloosi kahtluse korral kalad kliiniliselt üle vaadata ja valikuliselt lahata. Liguloosi profülaktika tiigimajandeis seisneb kalatoiduliste lindude eemale peletamises ja hävitamises ning tiigipõhjade süstemaatilises töötlemises kloor või kustutamata lubjaga. Ümarussidest( Nematoda) põhjustatud haigused-nematodoosid. · Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas.
-Rotifera(keriloomad) -Echiura(kidavaglad) Deuterostomia(teissugused) -Acanthocephala Sipuncula(koduvaglad) -Echinodermata(okasnahksed) -Cycliophora Ecdysozoa -Hemichordata(ürgkeelikloomad) -Gastrotricha(ripskõhtsed) -Nematoda(ümarussid) -Chordata(keelikloomad) -Protostomia(algsuused) -Nematomorpha(jõhvussid) Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt
annaabi.ee 
