Risto Sulu Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui
Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Huvitav: Markuse isa tegi Neitsitornile aknad ja aknaraamid. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik Legendid
imena näida. Ühe versiooni järgi andis lahke Taani kuningas osa oma maast kasutada all-linnale, mille peale rõõmus linnakodanlus paiga Taani Kuninga aiaks ristis. Pärimuse kohaselt ulatuvad konkreetsed teated alast, mis tuntud Taani Kuninga aiana, aastasse 1310. Millal Tallinna linnale kuulunud kuningaaia-alune territoorium erakätesse siirdus, pole täpselt teada. Arvatavasti sai see teoks 18. sajandil, mil Neitsitorni kahte korrust hakati kasutama elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana, misjärel natsionaliseeriti. Kiek in de Kök Sõjatehnika areng tekitas 15 saj. vajaduse Tallinna kaitseehitiste moderniseerimise järele ja nii rajati Tallinna kõrgeim suurtükitorn oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483. Nimede variante oli mitmeid, 1696. aastal esines aga torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant Kiek in de Kök , mis alamsaksa keeles
aastal. Torni on sajandite vältel mitmeid kordi ringi ehitatud, kuid arhitektuurilise omanäolisuse annab talle endiselt trapetsikujuline põhiplaan. Torni nimi pärineb tolleaegselt tornipealikult Hinse Meghelt, mis hilisemates versioonides mugandus Mädchenthurmiks, eesti keelde tõlgituna Neitsitorniks. Hoone on aegade jooksul olnud kasutuses kaitsetorni, elamu ja kohvikuna, räägitakse, et seal kummitab endiselt! Siin on töötanud kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, kellele on Neitsitorni kõrval asuvas Taani Kuninga aias püstitatud kivist mälestustahvel. Praegusel ajal on torn avatud muuseumkohvikuna, kus saab külastada kolmel korrusel asuvat kohvikut, nautida vanalinna vaadet linnamüüril jalutades ning vaadata vahetuvaid näitusi hoone keldris. 4.6 Paks Margareeta Eesti Meremuuseum Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1529
(saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlge Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. 1577. aastal sai torn Liivi sõja tõttu kannatada. Kuni 1626. aastani kasutati torni vanglana.1842. aastast kasutati seda elamuna ning 1960. aastani asusid tornis kunstnike ateljeed. Seal töötasid Kristjan ja Paul Raud. 1980. aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik
talupojakultuur, mida tollastes oludes ei väärtustatud. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi - asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, suvi 2011. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue
Siin töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärastTeist maailmasõda elas siin mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 19601961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik.
aastakümmet arhitekt Karl Burman. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorn kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 19601961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse
Neitsitorn Neitsitorn on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. 7 Foto nr 4. Neitsitorn Neitsitorni nime ei ole lihtne seletada. Ühe versiooni järgi on seda kunagi valesti tõlgitud ja mugandatud ja nimetusest Mägedevahe sai hoopiski saksakeelne Magd või Mädchen.6 Teine versioon aga seletab torni nime kui narrivat viidet faktile, et mõnda aega kasutati seda torni asutusena, kus hoiti linna tänavail töötanud prostituute kuni nad sündsate eluviiside juurde tagasi pöördusid. 1.3 Väravad Väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest
Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea
Kukk, kauplus Minsk, Kose loomakliinik, Eesti Üliõpilaste Selts, Statistikaamet, Eesti Pank, Eesti Teaduste Akadeemia, Monako Vürstiriik, Kupja-Prits, Suur Tundmatu, Saatus või Surm, Andresed ja Pearud, Karja-Eedi, film ,,Suurlinna tuled", Suure Vankri auhind, maal ,,Tütarlaps allikal", mäng Kull ja kanad, Ita Everi show ,,Igihaljas vaatemäng", Ema Au Orden, Friedebert Tuglase novelli auhind, Punane Reede, Rahvusvaheline konverents. Neitsitorni kohvik Tallinnas, Eesti Kunstimuuseum, Niguliste kirik, artikkel ,,Lastekaitsjad astuvad võitlusse inimäriga", riigikogu kultuurikomisjon, AS Riigi Kinnisvara, teater Vanemuine, Teatri- ja Muusikamuuseum, ooper Carmen, festival ,,Talveöö unenägu", raadiojaam Sky Plus, telesaade Aasta tegija 2007, kirsisort ,,Viljandi kollane", punanesõstar ,,Hollandi punane", Valgetähe medal, ajakiri Eesti Loodus, I üldlaulupidu, ajaloo klassis
Oma lõplikul kujul sisaldas Tallinna linnamüür seega (põhjaküljelt päripäeva liikudes) Suure Rannavärava koos eesvärava ja Paksu Margareetaga, Stoltingi torni, Hattorpe-taguse torni , vana Vene kiriku taguse torni, Väikese Rannavärava, Bremeni torni, Munkadetaguse torni, Hellemani torni, Viru värava koos eesväravaga, Hinke torni, Kuradi (Duveli) torni, Karjavärava koos eesvärava(te)ga, Assauwe torni, Harjuvärava koos kahe eesväravaga, Kitsetorni, Kiek in de Köki, Neitsitorni (Megede torni), Tallitorni, Lühikese jala värava, Pika jala värava, Seegitaguse torni, Saunataguse torni, Nunnavärava koos kahe eesväravaga, Nunnatorni, Saunatorni, Kuldjala torni, Nunnadetaguse torni, Loewenschede torni, Lippe torni, Köismäe torni, Plate torni, Eppingi torni, Grusbeke-taguse torni, Renteni torni ning Wulfardi-taguse torni. All-linna kaitseehitised polnud aga üksikult asetsev kompleks, vaid nad paiknesid lähestikku Toompea
Milliseid puudujääke esile toodi ning millest olid puudujäägid tingitud? Vanemuise teatrimaja ehitus. 1965. aastal polnud maja ikka valmis, kes maksab? Tööjoonistes jäävad asjad selgusetuks, õige aegselt tellitud aparatuur seisab keldris ning rikneb, mööbel hallitab. Tähtajad mööduvad ning ehitus venib. Raha ei ole 3. Mis põhjusel avati mälestustahvel vendadele Raudadele? Kuhu mälestusmärk püstitati? Neil täitus 100 aastat sünnist. Neitsitorni akende all Tallinnas. 4. Mitu osavõtjat osales X ümber Viljandi linna jooksul? Kes oli jooksu võitja? Osales 87 inimest. Võitis Martin Ladeikin 5. Millised uuendused toimusid Eesti televisioonis? Antakse saateid uuest hoonest 6. Mille erilisega said Ikaruse bussijuhid hakkama, et neid tuli autasustada? Milline autasu oli kõige väärtuslikum? Sõideti miljon kilomeetrit kapitaalremondita. Tuusik Ungarisse. 7. Milline üritus toimus Adavere kolhoosis
annaabi.ee 
