Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Erechteion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Varem olid väikesed templid olnud enamalt jaolt aardemajadeks. Nüüd ehitati tempel, mis koosnes nagu mitmest niisugusest miniatuursest aardemajast. Osaliselt oli see põhjendatud, sest tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel.
PARTHENON Referaat Kreeka arhitektuuri kõige täiuslikumaks ehitiseks on Parthenon Ateena akropolil. See Athena Parthenosele (´neitsilikule`) pühendatud tempel väljendab linna kuldaja riigi-, usu- ja kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid. Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti 9 aastaga.
Kreeka V sajandi õitseng. Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava -- Propüleede kaudu. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. Erechtheion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Erechtheioni kompositsioon oli midagi täiesti uut kreeka arhitektuuris. Erechtheion näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena.
Väljendab pidulikku ülevat meeleolu. Parthenon-Juba Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon.
· 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid · Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles · Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris · Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel · Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase · Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal · Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili
Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju. 1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed. Perioodi lõpul valmis Erechteion, kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis. ARHITEKTUUR 2
Leonardole omaselt on siin väga peenelt välja joonistatud riided ja õrn taustamaastik. Nagu paljudes teisteski oma maalides on kunstnik ka siin asetanud inimfiguurid nii, et heledad näod tulevad tumedal taustal selgelt esile. Traditsioone eirates maalis Leonardo inglitele realistlikud linnutiivad. Maalil põlvitav ingel põlvitab ning on ühe käe tõstnud tervituseks. Ingli vasakus käes asetseb lilla liilia, mis viitab Maarja puutumatusele pärispatust, neitsilikule viljastumisele. Ingli tulek on pannud Maarja aga ehmatama, kuid ingli lahkeks tervituseks on tõstnud oma käe, mis väljendab ka üllatust. Tegevus on paigutatud müüriga ümbritsetud aeda, mis on Maarja süütuse iidne sümbol. Maarja istub renessanss-stiilis maja ees ning tema lugemislaual on raamat, mis viitav ta tarkusele. Kuna Maarja kuulutus oli 14. ja 15. sajandi maalikunstis väga populaarne teema, siis võime järeldada, et ka Leonardi toetus maalides
aastatel eKr. See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik. 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid. Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles. Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris. Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel. Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase. Parthenon ,,neitsilik ruum". Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal- Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m. Sambad olid u. 10 m kõrged. Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis. Põhjused olid poliitilised. 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel soda. Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili. Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed
inimesed. Peajumal on Zeus ja Heera (ta naine) ning nad on kõik inimesed. Jumalatele tuuakse ohvreid. Tähtsaks saab inimene, kes on kõikide asjade mõõt. Kreeklased ehitavad nii, et harmoonilisus ja proportsioon on kõige olulisemad. Hästi oluline on siiski veel templite ehitamine. Kreeka arhitektuuri põhiline element on sammas, mille funktsioon on kanda. Ka kreeklased ei kasuta sideainet. Hooned/templid on ehitatud nagu legoklotsidest. Üheks selliseks näiteks on Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Partheroni tempel, mis valmis 447-438 aastat eKr. Templi puhul tekitab imestust selle mõõdutunne ja ehituskunstiline arvestus. Kuigi mõõdud on tagasihoidlikud, siis eriliseks teeb selle see, et sirgejoonelisus, täisnurksus ja mehaaniline kordus on eemale lükatud elastsema terviktunnetuse nimel. Palju on kasutatud optilisust, et jätta huvitavaid muljeid. Samuti on muljetavaldav kullast tehtud Athena kuju.
akropolile Lääne poolt linnusele üles sammudes tuli läbida väravehitis - propüleed Enne väravaid paremal pool, edelas oleval terrassil väike Athena Nike tempel Linnusesse astudes paistis kõigepealt silma Athena Promachose suur pronksist kuju Edasi lõunaküljel Ateena Parthenoni pidutempel Parthenon, põhjaküljel Erechtheion. Parthenon Ateena kaitsejumalannale, neitsilikule Athenale pühendatud tempel Ehitamist alustas Perikles ühe vanema templi asukohale Ehitustöid juhatasid Iktinos ja Kallikrates Põhiplaanilt peripteer 8 x 17 sammast Pikkus 69,51 m ja laius 30,86 m Atika-dooria stiilis Valmis 438.a, mil naosesse asteti jumalanna kuju (Pheidiase meistritöö); pärast seda töötati veel 6 aastat teiste skulptuurkaunistuste kallal
· 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid · Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles · Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris · Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel · Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase · Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal · Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili
Zeusi aupaistet nähes; Ino (Phrixose kasuema, vt. 24) mees läks hulluks ning tappis oma ja Ino poja Melikertese. Ino sööstis merre, surnud laps kätel, kuid jumalad päästsid mõlemad ja tegid Ino merejumalannaks. Ino nimetatakse hiljem ümber Leukotheaks, poeg Palaimoniks. Kolmas tütar Agaue tappis meeltesegaduses oma poja Pentheuse, pidades teda lõviks. Hulluse põhjustas Dionysos. Neljandal tütrel Autonoel oli poeg Aktaion, kes sattus peale alasti kümblevale neitsilikule Artemisele, kes solvunult muutis mehe hirveks, nii et tolle omad jahikoerad ta lõhki rebisid. Noorim laps, poeg Illyros, jõudis maale, kus ta vanemad olid jumalaist hüljatuna surnud, ning hakkas seal valitsema. Seda maad nimetatakse Illüüriaks. Kadmose järeltulija kolmandas põlves oli kuningas Laios, abielus Iokastega. Oraakel ennustas, et Laios sureb oma poja (Oidipus) käe läbi ning abiellub emaga. Laios käskis poja viia mäekurusse, kus imik oleks pidanud hukkuma
ehituskunstis raudtarindeid, sest hoone sees oleva joonia sammastiku arhitraavi ülapinna vagudes on leitud rooste jälgi. Propüleed on ehitatud kallihinnalisest penteelia marmorist, katus aga oli kaetud väga puhtast valgest marmorist kaetud katusekividega. Läbinud propüleed, seisis vaataja silmitsi Pheidiase poolt loodud 12 m kõrguse Athena Promachose pronkskujuga, protsessioonitee aga suundus Akropoli sügavusse, mille keskseks hooneks oli Neitsilikule Athenale pühendatud Athena Parthenoni tempel ( 447-438.a.eKr., arh. Iktinos ja Kallikrates). Oma nime olevat tempel saanud cellast eraldatud läänepoolse ruumi järgi, mida nimetati parthenon ruum tütarlastele. Seal kudusid tütarlapsed rüüd, mis iga nelja aasta järle toimuvatel pidulikel protsessioonidel panatenaiadel - Athenale annetati. Parthenoni puhul äratab imetlust mõõdutunne ja peen ehituskunstiline arvestus. Selle 24
annaabi.ee 
