kuulda veel plaksutuse kaja. See eeldab, et ruum oleks ebapraktiline oma mõõtmetelt ning see on suhteliselt vaikne. Väikses ruumis või saalis (mahuga <1000m3), kus heliväli on hajutatud, on keskmine neelduvus vähem kui 0.3. Kaja pikkuse kalkuleerimiseks saab kasutada empiirilist valemit, mida nimetatakse Sabine'i valemiks: RT = 0.16 x V / A T = kaja pikkus, s V = ruumi maht, m3 A = (Σ pindala (S) x α) = ruumi neelduvuse ala, m2. Ruumi neelduvuse ala A on iga pindala S'i ja selle neelduvuse koefitsiendi korrutis. Näiteks, kui soovitud kaja pikkus klassiruumis on 0.8 sekundit ja klassiruumi mõõtmed on 6 x 10 x 3 m ning kavas on kasutada 45 m 2 heli neelavat laematerjali, siis mis oleks vajaminev materjali neelduvustegur? Vastus: A = 0.16 x V/T = 0.16 x 180/0.8 = 36 m2 x α = 36/45 = 0.8 Optimaalne kaja pikkus sõltub ruumi suurusest, materjalist ning tüübist. Kõik objektid, mis on paigutatud ruumi, kaasaarvatud inimesed ja nendega kaasas
0,0008 0,820 0,183 0,001 1,011 0 0,0002 0,0004 0,0006 0,0008 0,0010 1 Kalibreerimislahuste kontsentratsioon, % Uuritavad lahused: Lahuse Lahuse neelduvuse väärtus Lahuse Adsorptsiooni algkontsentratsioon, pärast adsorptsiooni lõppkontsentratsioon suurus, g/g % ,% c0 E ci Г=Δc*V/ma 0,0002 0,090 0,000083 0,000195
selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning selle kütmisel pingeallikast katoodi aine aurustub, atomiseerub ja ergastub, andes antud elemendile iseloomuliku valgusspektri. Lambi poolt väljasaadetud kiirgus läbib leeki, kus määratava elemendi aatomid absorbeerivad antud kiirgust. Absorptsiooni tõttu kiirguse intensiivsus I0, väheneb intensiivsuseni I. Kiirguse intensiivsuse vähenemist mõõdetakse neelduvuse A või valgusläbilaskvuse T kaudu. Neelduvus on võrdeline absorptsiooni põhjustatud elemendi kontsentratsiooniga. Lineaarne sõltuvus saadakse ainult väikestel kontsentratsioonidel. Töö ülesanne: 1. Mg sisalduse määramine kraanivees ja saadud tulemuse võrdlemine joogivee Mg normiga (7- 20 µg/ml). Töövahendid: Keeduklaasid 50- 100 ml Mõõtkolvid 50 ja 100 ml Pipetid 5 ja 10 ml AA- leekspektromeeter Töökäik ja tulemised:
Õppejõud: Kati Helmja Teooria: Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse
nm 464 0,4886 467 3110 435 0,5632 439 2270 414,5 0,4248 415 1550 Katseandmeid analüüsides leidsin, et apelsini koores leidub neoksantiini. Kirjandusallikad kinnitavad katse tulemust. Karotenoidide sisaldude kvantitatiivne analüüs Arvutuste tegemisel kasutan kõige suuremale lainepikkusele vastavat neelduvuse väärtust. Teatmeteosest leidsin lükopeeni ekstinktsioonikoefitsendi (E1cm1%) väärtused K = 0,4886× 23,5× 0,65×103/2270×0,56 = 5,87mg % Lipiidide reaktsioonid 1.Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust
Viimaseid kiirendatakse elektriväljas kuni nad põrkuvad järgmise dünoodiga jne. Tulemuseks võrdlemisi tugev, mürast selgelt eristuv vooluimpulss. 12.Molekulaarse absorptsiooni spektroskoopia põhimõte Meetod põhineb ultraviolett või nähtava elektromagnetkiirguse intensiivsuse muutumisel, kui ta läbib lahust, mis on asetatud läbipaistvasse küvetti. 13.Bouguer-Lambert- Beer´i seadus Uuritava aine kontsentratsioon on lineaarses sõltuvuses neelduvuse või läbilaskvusega. Seadus kehtib lahjades lahustes (C<0,01 M). 14. Neelduvusteguri omadused Neelduvustegur sõltub: ● esialgse valguse lainepikkusest ● uuritavast ainest ● kasutatavast solvendist ja lahuse pH-st ● temperatuurist Neelduvustegur EI SÕLTU aine kontsentratsioonist. 15.UV-Vis elektronüleminekud orgaanilistes molekulides Kõik org. ühendid on võimelised neelama EM kiirgust, sest sisaldavad v alentselektrone,
lainepikkus , nm neelduvus I lainepikkus, nm 447 0,4518 446 473 0,6298 474 3450 504,5 0,5306 506 LÜKOPEEN Katseandmeid analüüsides leidsin, et TOMATIS LEIDUB LÜKOPEENI. Kirjandusallikad kinnitavad katse tulemust. Karotenoidide sisaldude kvantitatiivne analüüs Arvutuste tegemisel kasutan kõige suuremale lainepikkusele vastavat neelduvuse väärtust. Teatmeteosest leidsin lükopeeni ekstinktsioonikoefitsendi (E1cm1%) väärtused K = 0,6298× 17,5× 0,703x103/3450×1,0036 = 5,87mg % Järeldused Kirjanduse andmetel sisaldab tomat 0,88-4,2 mg% lükopeeni, minu saadud vastus mahub antud vahemikku, seega võib katse õnnestunuks lugeda. 1.3. Lipiidide reaktsioonid 1.Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida
pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest.[3] Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0,90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse
esimene aine maksimaalse kontsentratsiooniga Maksimaalne lähedane kolonni mahule ning maht, mille juures viimane aine väljub maksimaalse kontsentratsiooniga. 7. Mis on liikuvustegur Rf ja kuidas seda geelkromatograafia meetodi puhul arvutatakse? Millised on Rf piirväärtused? Liikuvustegur näitab aine liikumist kolonnis võrreldes teiste ainete liikumiskiirustega. Piirväärtused 0 ja 1. Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin 8. Mida mõistetakse neelduvuse ehk optilise tiheduse (A ehk D) all? Optiline tihedus näitab lahuse kontsentratsiooni, sest võrdleb proovile suunatava valguse intensiivust proovi läbiva valguse intensiivsusega. Mida kontsentreeritum on uuritav lahus, seda enam valgus seal neeldub. 9. Millistest teguritest sõltub teatava lainepikkuse juures mõõdetud optilise tiheduse väärtus (avaldis vastavalt Beer'i seadusele)? A = l c (küveti pikkus, lahuse kontsentratsioon, uuritava aine ekstinktsioonitegur antud lainepikkusel)
- - Detektorid ja nende tööpõhimõtted (vähemalt 4) - tihti kasutatakse UV või UV-VIS neelduvusdetektorit. Sellisel juhul toimib osa kapillaarist detektsioonikohana (ilma polüimiidita "aken") ning mõõdetakse kiirguse neelduvust vastavalt Lambert-Beeri seadusele. Teisena kasutatakse fluorestsentsdetektoreid proovide puhul, mis kas ise fluorestseeruvad või sisaldavad fluorestsentseid markereid (valkude ja DNA puhul, nt), mis puhul mõõdetakse neelduvuse asemel kiirgumist. Massispektromeetried kasutatakse samuti, mispuhul kapillaarist väljuvad ained juhitakse ioonisatsiooniallikasse, mis kasutab ESI-ionisatsiooni. SERS (Surface Enhanced Raman Spectroscopy). - - - Töövahendid: Hitachi spektrofluorimeeter F-7000 Kapillaarelektroforees LED-detektoriga Eri sorti kanepitaimede leotised Analüüdid ekstraktides: THC, CBD, klorofüll jm taimsed polüfenoolid THC standard – 10 ppm
Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist,
7. Mis on liikuvustegur Rf ja kuidas seda geelkromatograafia meetodi puhul arvutatakse? Millised on Rf piirväärtused? Neid aineid, mille molekulid suudavad difundeeruda kasutatava geeli pooridesse ja mille elueerimismaht Vx vaadeldavas kolonnis on kindlaks määratud, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile: Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1). 8. Mida mõistetakse neelduvuse ehk optilise tiheduse (A ehk D) all? Spektroskoopia meetodeid, mis baseeruvad elektromagnetilise kiirguse neeldumisele ehk absorptsioonile uuritavas aines tuntakse absorptsioonspektroskoopia nime all. Mõõdetavaks parameetriks on absorptsioonspektroskoopia puhul aines absorbeerunud energia intensiivsus (= tugevus). (Väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse) absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval
2. Selgitage geelkromatograafia meetodi põhimõtet. 3. Milline ühine omadus iseloomustab kõiki geelkromatograafia kolonnide täidisena kasutatavaid materjale? 4. Miks ei tohi kolonnist eluaati koguda liiga kiiresti? 5. Kirjeldage, kuidas määratakse aine x elueerumismaht Vx. 6. Mida näitavad kolonni minimaalne ja maksimaalne elueerumismaht? 7. Mis on liikuvustegur Rf ja kuidas seda geelkromatograafia meetodi puhul arvutatakse? Millised on Rf piirväärtused? 8. Mida mõistetakse neelduvuse ehk optilise tiheduse (A ehk D) all? 9. Millistest teguritest sõltub teatava lainepikkuse juures mõõdetud optilise tiheduse väärtus (avaldis vastavalt Beer'i seadusele)? 10. Mis on kromatogramm ja millist informatsiooni see annab uuritava segu koostise kohta? 57 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria
I don't want to know the answers, I don't need to understand Elektrijuhtivuse/ takistuse määramisel mõõdetakse eritakistust (M*cm) ja erijuhtivust (S/cm). Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus. Erijuhtivus näitab soolade sisaldust, samas ei näita neutraalsete orgaaniliste ainete sisaldust. Orgaaniliste ainete sisalduse määramiseks kasutatakse nt TOC-meetodit (total organic carbon), ülipuhtas vees 2-5 ppb. UV-neelduvuse mõõtmine on kasulik, kui TOC-mõõturit pole, mõõdetakse neelduvust (mida väiksem seda parem) ja läbilaskvust % (mida suurem seda parem). UV-neelduvus näitab orgaanilisi lisandeid, osalt ka soolasid. Mõttekas on mõõtmisi teostada väikestel lainepikkustel. Kindlasti tuleb kasutada kvartsist, mitte klaasist küvetti. 27. Vee puhastamise meetodid. Anda ülevaade erinevatest meetoditest ja võrrelda neid.
seostes samad omadused, mis vastavatel lausearvutuse tehetel. o 1. Nagu lausearvutuses disjunktsiooni ja konjunktsiooni vahel, kehtivad ühendi ja ühisosa vahel kaks distributiivsuse seadust. Aga ühisosa võtmine jaotub ka hulkade vahele ja sümmeetrilisele vahele. A∩ (B∪ C) = (A∩ B)∪ (A∩ C), A∪ (B∩ C) = (A ∪ B)∩ (A∪ C), A ∩ (BC) = (A ∩B) (A∩ C), A∩ (BΔ C ) = (A∩ B) Δ (A∩ C ). o 2. Neelduvuse seadused A∪ (A∩ B) = A, A∩ (A∪ B) = A. o 3. De Morgani seadused (A ∩ B)’ = A’∪ B’, (A ∪ B)’ = A’∩ B’ o 4. Vahe ja sümmeetriline vahe avalduvad ühisosa, ühendi ja täiendi kaudu: AB = A∩ B’, AΔB = A∩ B’ ∪ B∩ A’ o 5. Vahe seosed teiste tehetega: AB = A (A∩ B), A∪ B = A∪ (B A), (AB)C = A(B∪ C). o 6. Sümmeetriline vahe avaldub sümmeetriliselt A ja B suhtes:
neelamis- ja kiirgamisvõimest. [3] Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0.90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures