ENERGIALIIGID 1. Mehaaniline energia Potensiaalne energia Kineetiline energia 2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. · Alustas kokkutõmbumist udukogu. · Pilve kokkutõmbumine suurendas sisemuses asuvate osakeste kiirust (suureneb gravitatsioonijõud, omandab lapiku kuju) · Gravitatsioonijõu tulemusena surutakse aines järjest rohkem kokku -> temperatuur
III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks ==>keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2
·Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. diameeter ~30 kpc (90 000 120 000LY) tähtede arv ~200*109 (200 miljardit) mass 600 miljardit Päikese massi (M =1,989*1030) Päikese kaugus tsentrist ~8 kpc (25 000 30 000LY) paksus Päikese kohal ~600 pc (~2000 LY) Päikese pöörlemisperiood ümber Linnutee tsentri ~225 miljonit aastat (220 km/s) 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) Päikesesüsteem - Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga 1,9*1013m Nebulaarhüpotees a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes
(galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist
kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss
1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid P oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ja hõredast gaasipilvest mis enda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini põõrlevaks lapikuliseks kettaks. (Nebulaarhüpotees). Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse P tuumas ümber heeliumiks. P energiaallikad P saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval P sisemuses. Päikese laigud on
süsteeme? Miks moodustab Päike ca 99,9% süsteemi massist, kuid süsteemi liikumishulgast ca 98% langeb planeetide arvele Miks jagunevad planeedid oma suuruse ja tiheduse järgi kahte gruppi – Maa- sarnased (esimesed 4) ja hiidplaneedid (kaugeimad 4)? Kuna Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldust ei ole võimalik katseliselt kontrollida, siis peab tema tekkimist kirjeldav hüpotees rahuldavalt vastama vähemalt neile küsimustele. Kanti nebulaarhüpotees Saksa filosoof Immanuel Kant esitas 1755 aastal hüpoteesi, et Päikesesüsteem tekkis algselt suure ja hõreda gaasipilvena (ladina keeles nebula), mis iseenda gravitatsiooni mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ja üha kiiremini pöörlevaks kettaks. Ketta keskele tekkis Päike, tsentrist kaugemal kontsentreerusid planeedid. Laplace’i nebulaarhüpotees Prantsuse õpetlane Simon de Laplace esitas oma hüpoteesi 1796 aastal, selle kohaselt: tekkis Päike gaasipilve kokku tõmbumisel
väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars
V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat 3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga nagu kunagi usuti. 4. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. V: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Liigitus: Maa tüüpi e
perioodiks. - Enamus kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme. - Vaadete aluseks on Newtoni füüsika. See on talle täisteaduse musternäidiseks. - "Üldine taeva teooria ja looduslugu" - Taevakehade tiirlemine on külgetõmbejõu ja tangensiaalselt toimiva jõu tulemus. - Kui Newton arvas, et Looja ise on taevakehadele sellise liikumise andnud, siis I.Kant püüdis seda põhjendada. - Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele mõned aastakümned hiljem. - "Füüsiline monadoloogia" - Kant kasutab siin Leibnitzi monaadi mõistet. Ta defineerib monaadi "ruumitäitva jõuna". Niisiis moodustab mateeria olemuse jõud. - Ei ole olemas mingit ainet, on vaid jõud (energia)! - Me leiame siit kaasaegse tuumafüüsika eelkäija. Mateeria on vaid energia ilmumise vorm. - "Rassidest" - Ta vastandab siin puht klassifitseerivale kirjeldusele loodusloolise arengu idee.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahelised pilved, milles aines (80% H, 15%He, mõni % Si, Fe, Al, Ca jt. raskeid elemente) on veidikene tihedamalt paiknenud. Sellise pilve tihedus ei ole küllaldane et temas võiks alata iseeneslik pilve kokkutõmbumine pilvesiseste gravitatsioonijõudude mõjul. Pilve
1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. On täiesti erinevad Maa kivimitest nii välimuselt kui tiheduselt. ● laboruuringud, probleem on aja ja Maa modeleerimisega ● geofüüsikalised uuringud, uuritakse kaudsid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli. Sellest on saadud põhiosa infost Maa siseehituse kohta. Maa tekkimine Nebulaarhüpotees: selle kohaselt arvatakse, et kõik Päikesesüsteemi planeedid on tekkinud ainekogumist, mis sisaldas 80% H, 15% He ning mõned protsendid raskemaid elemente. Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum)
Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) o Nebulaarhüpoteesid (ladina k. nebula pilv, udukogu) Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju.
sellise liikumise andnud, siis I.Kant püüdis seda · See on maailmakirjanduse raskemaid ja põhjendada. sisukamaid teoseid. · Nii sündis Kant - Laplace (1749-1827) · PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA nebulaarhüpotees. Laplace tuli samale kujutlusele Jaotus mõned aastakümned hiljem. · Transtsendentaalne elementaarõpetus · Loodusteaduslikud teosed · Transtsendentaalne aisteetika meelelisuse · "Füüsiline monadoloogia" võimalused.
Teda huvitasid loodusteadused; kirjutas tulest, vulkaanidest, tuulteteooriast, maavärinast Lissabonis. Vaadete aluseks Newtoni füüsika - täisteaduste musternäidis. "Üldine taevateooria ja looduslugu" - esitab oma pildi maailmast/universumist, kuidas planeedid liiguvad. Newton oli deist, jättis päikesesüsteemi otsad lahti. Tiheduselt erinevad, suuremad tõmbavad enda külge; kaootiline liikumine, mis pikkamööda muutub ringikujuliseks. See asi: Kant-Laplace'i nebulaarhüpotees. Füüsiline monadoloogia (monaat - Leibnitz). Püüab määratleda väiksemaid osakesi, mille liikumisest maailmaruum tekib - ruumi täitev jõud. On olemas energia jõud. Viskab välja idee, et mateeria on energia eriline ilming. Rassidest. Kant vastandab klassifitseerimisele loodusloolise arenguidee (evolutsiooniteooria eelkäija) - kõik on arenenud. Kriitilise probleemi väljakujunemine. Filosoofiline süsteem, mille Kant omandas, on tegelikult Leibnitz-Wolfi oma (ratsionalistlik-deistlik)
annaabi.ee 
