Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas aitab fossiilide uurimine tundma õppida inimese evolutsiooni Annab infot füüsilise vormi, ajuehituse, suuruse, vanuse jms kohta 12.inimlaste evolutsiooni tähtsamad muutused Lõualuude lühenemine, kihvade taandareng, püsti käimine, ajumahu suurenemine, nöokuju lamendumine, lihatoidu osakaalu suurenemine. 13.lihtast toitmise mõjud inimese evolutsioonile Liha söömine pani aju kasvama 14.mis põhjustas neandertaallaste kadumise Inimeste arvukus tõusis kiirelt, nad võtsid neandertaallaste elupaigad lihtsalt üle. 15.reasta inimliikide tekkimine Australopitekk > homo habilis > homo erectus > homo neadertalensis > homo sapiens > homo sapiens sapiens 16. nüüdisaegse inimese evolutsioon Seiseneb aselles,et inimkonna ühtlustumises, kujuneb välja inimtüüp (pole rasse ega rahvustunnuseid)
Uue sajandi väljakutsed Igal ajastul on peetud sõdu, isegi meie esimesed liigikaaslased olid sõjakad. Näiteks on osa teadlasi väitnud, et neandertaallaste salapärane kadumine on selgitatav tänapäeva inimese vägivaldsusega. Nimelt olla viimased meie suurelaubalised sugulased lihtsalt ära hävitanud. Tolle aja kontekstis tähendas see muidugi kivide ja kaigastega loopimist. Aja möödudes võeti kasutusele palju tõhusamad relvad. Alustades mõõkadest ja lõpetades kaugmaaraketidega, mida võib tulistada kas või ümber maakera, seda meetrise täpsusega. Surmavad laengud võivad tulla maa pealt ja maa alt, merelt, õhust või isegi
Tõenäoliselt kujunes sellest välja homo neadertalis. Ta elas umbes 600 000 a tagasi. Esimene leid tuli Saksamaalt Neanderi jõe orust lubjakivimurdmistöödel 1865. aastal. Tegemist oli küllaltki suurte ja jämedate luudega. Tema koljumaht oli kuni 1600 m3. Ta kolju on aga teise kujuga, kuklas pikem, tugevad esileulatuvad kulmud ja madal, lame laup, nina suur, lame ja lai. Leiupaikadest võib leida mitmesuguseid eripärasid, nt Krapinast on leitud neandertaallaste luid laialipillutult ja nende peal on lõikejäljed. Kujutati ette, et neadertaallased olid inimsööjad, st sõid üksteist. Lõiked olid erinevatel luudel ühes kohas ja arvati siis, et ehk olid neil omad rituaalid, mille käigus tehti lõikeid. On leitud mitmeid neandertaallaste matmispaiku, et surnud kaaslase jaoks oli vaja süvendatud auku, kuhu pandi surnu ja ta kaeti mullaga, mõningaid esemeid või looma luid(sarvi) pandi ka kaasa. Kõige huvitavam
Antud teooria kohaslet on looduslik valik selleks, et ellimineerida kahjulikke mutatsioone. Mittekahjulike mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu. Neandertaallased Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm- mehed).Massivsed luud-väga lihaselised(adaptsioon külmale kliimale). Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod ,,tünnikujulised". Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi
ei olnud kõik terved, olid lõikejäljed, mis paiknesid korrapäraselt. Ta võrdles neid teistega ja tuli välja avastusega, et neandertaallased ei söönud kaaslasi nälja pärast, vaid tegu on hoopis rituaalse kehatükeldamisega. Esimene luustik Neanderi orus oli sinna maetud korrapäraselt, mis näitab, et tegu oli matusega. Matuseid on leitud hiljemgi, sest nende levikuala on suur. Enim on leitud neid Euroopas, ka Aasias. Haruldaseim neandertaallaste matusepaik on Shanidani koobas Iraagis. Sinna oli matud kaks naist, üks mees. Avastati, et selses mullas oli palju lilleseemneid, varakevadesi õistaimi, järeldati, kui need neandertaallaste hauda pandi, siis enne mulla pealepanekut puistati nad lilledega üle. See näitab neandertaallasi hoopis teises valguses. On avastatud ka neandertaallaste luustikke, mis näiatavad, et nad on tõsiseid vigastusi saanud, nt sügavaid luumurde, mis on kinni kasvanud. See
kolju on suur kuklast pikk, laup madal (emotsioonide kontrollkeskus = tülitsesid sageli). Lai nina aju jääb kaugele külmast sissehingatavast õhust? · Krapia neandertaallased üle 10 purustatud neandertaallase luu ehk kannibalism. Üks arheoloog võttis kätte, sõitis kõik Euroopa muuseumid läbi, kus neid lõigatud luid hoiti ning avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine? Surnute söömine?) · Shanidar (Iraak) neandertaallaste matmispaik 2 naist ja 1 mees lohukeses. Proove võeti Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) ka matmispaiga mullast sealt avastati tohutult õietolmu ja lilleseemneid. Ilmselt kaeti surnud enne augu kinniajamist lilledega. Samuti avastati kokku kasvanud luumurrud mitmete ja mitmete luumurdudega neandertaallane, kes poleks suutnud endale ise toitu hankida ega midagi haigete eest hoolitsemine näitab kokkuhoidvust
Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke, hippopotanaamuste väljasuremine, rohevetikate teke, neandertaallaste laialdane esinemine maakeral, sinivetikate teke, mammutite väljasuremine, kahepaiksete (selgroogsete klass) teke 3. viiruste võimalik esmane teke 1. esimeste kõige lihtsamate rakkude teke 5. hingavad organismid 8. esimesed ürgsed imetajad 7. üheidulehelised taimed 9. hippopotanaamuste väljasuremine 4. rohevetikate teke 10 neandertaallaste laialdane esinemine maakeral 2. sinivetikate teke 11. mammutite väljasuremine 13 000 a tagasi 6. kahepaiksete teke 360 milj a tagasi 29
teooria pooldajate hulk kahanema kuna saadi Aafrikast küllaltki vanu HE leide (ennem neid ei leitud) Nariokotome poiss (1,6 milj). Lisaks on Aafrikast leitud veel vanemaid, kuid mitte päris HE-d vaid kuna nende ajavahe on küllalt suur siis neid kutsuti HOMO ERGASTER-ks (1,9-1,4 milj) HOMO ERGASTER oli siis (pandi vahelüliks) HH ja HE vahepealne. Euroopas on kõige vanemad HE leiud Hispaanias dateeritud 8000 aastat HOMO HEIDELBERGENSIS Euroopas moodustab vaheastme HE ja NEANDERTAALLASTE vahel. NEANDERTAALLASED on olnud ääretult suure tähelepanu all esimesed luud leiti 1856 NEANDERi jõe orust. Elasid Euraasias u (200 000 30 000 a). Tähelepanu pälvisid nad sellepärast et olid otsesed kaasaegse inimese eelkäilad Euroopas. Välimuselt omalaadsed - suure koljuga (maht 1900 cm3), kolju kuju teistsugune, jässakas keha, tugevate luudega. Puudub lõua ots on järeldatud et korralikult rääkida ei osanud. KRAPINA koobas leitud palju purust
38. Kui suur on inimese genoom? Umbes 20 000 geeni, millest 5% kodeeriv, 3,2 miljardit aluspaari, 23 kromosoomi paari. 39. Kui suur on neardertaallase genoom ja kui palju see inimese omast erineb? 99,7% on identne meie omaga. Erinesid sellised geenid nagu RPTN (kaltsiumi siduv geen epidermis), SPAG17, CAN15, TTF1, FOXP2 (geen, mis vastutab kõnevõime arengu eest, samas neandertallastel leiti mingeid mutatsioone sellest) ja PCD16. N. mtDNA erineb meie omast 202 bp. 40. Kes juhtis neandertaallaste genoomi sekveneerimise projekti? Rootsi teadlane Svante Pääbo. 41. Kui kaua kestis inimese genoomi sekveneerimise projekt ning kes olid selles osalised? Kirjelda asjaolusid ja osalisi täpselt. 2006-2009, algatas 454 Life Sciences (Conneticut), rahvusvaheline tiim. Max Plancki Instituut (Leipzig, nemad rahastasid), mida juhtis Pääbo, veel olid Johannes Krause, Adrian Briggs, Richard E. Green. Koostöö Life Sciences’iga (presidendiks oli tollal Michael Egholm)
32k - 30k a. tagasi. 2008. aastal leiti Hohle Felsi koopast Saksamaal u. 35k a. vana kaeluskotka luust 21,8 cm pikkune flööt. Arvatavasti kromanjoonlaste kätetöö. Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Viimane jääaeg algas u. 110k a. tagasi ning lõppes u. 12k a. tagasi. Jääkilp saavutas oma maksimaalse ulatuse u. 22k a. tagasi. Lääne-Soomes asuvast Susiloa koopast leiti arvatavalt 120k - 130k a. vanused märgid inimasustusest. Tõenäoliselt on tegu neandertaallaste endise elukohaga. See on senimaani ainuke koht Põhja-Euroopas, mis viitab nii vanale asustusele regioonis. Balti jääpaisjärv kujunes jääkilbi taandumisel u. 10 500 e.m.a. U. 9600 e.m.a. toimus Billingeni katastroof. Taani väinade kohal purunes jää ning Balti jääpaisjärve veetase vähenes drastiliselt (u. 25m). Kujunes Joldia meri. Eesti pindala suurenes märgatavalt, siinne kliima hakkas soojenema. Hakkasid levima kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad jt
Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku. Kirik mattis sealt leitud luustikud surnuaeda. Koopas oli päris paks kultuurikiht Aurignaci kultuur. Esimeste leitud kromanjoonlaste ajumaht oli suur 1600-1900cm3. Neandertaallaste juurest leiti 3-4 erinevat tööriista, kromanjoonlaste juurest 10. Neandertaallased surid Euroopas välja üsna pea pärast kromanjoonlaste tulekut. Arvatakse, et homo sapiens kujunes välja Põhja-Aafrikas ja rändas sealt välja. Euroopas olid nad 40k aastat tagasi, Ameerikas 15-35k aastat tagasi. Geneetikaga tegeleval Svante Pääbol õnnestus 1985 aastal 2400 aastasest egiptuse muumiast DNA kätte saada. Eurooplaste geenides olevat teatud marker, mis on iseloomulik neandertaallastele.
McDonald-Kreitmani test mõõdab kas mittesünonüümsete ja sünonüümsete fikseerunud mutatsioonide jagatis erineb mittesünonüümsete ja sünonüümsete polümorfismide suhtest. HARs – human accelerated regions – otsitakse genoomipiirkondi, mis on selgroogsete evolutsioonis olnud konserveerunud, kuid inimesel ulatuslikult muutunud. 85. Mida on välja loetud anatoomiliselt moodsa inimese ja arhailiste inimeste (neandertaallaste ja Denisova inimese) genoomijärjestuste võrdlusest? Neantertallase ja viie kaasaegse inimese genoomijärjestuste võrdlemisel tuvastati 78 fikseerunud mittesünonüümset mutatsiooni, millest suur osa on ekspresseeritud nahas. Denisova inimese ja kaasaegsete inimeste genoomijärjestuste võrdlemisel tuvastati 129 fikseerunud mittesünonüümset mutatsiooni evolutsiooniliselt uute alleelidega inimesel. 10 geeni,
Nt. Surnu nime ei tohi enam kasutada. Mõnel pool ei tohi enam kunagi neid sõnu kasutada, mis on kellegi nimes. Mõnes kultuuris asendatakse isegi sarnase kõlaga sõnad. -) Mõnel pool ei ole üldse mingit kartust surnute suhtes, mõnel pool aga algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. -) Surma kartust esineb rohkem lõuna pool. -) 1. Kõige vanem matuse variant on laibamatus, kus laip peidetakse maa sisse. Vahemikus 40'000-100'000 olid esimesed matmised neandertaallaste seas. 2. Suhteliselt hiline on põletusmatus - pärineb nooremkiviajast. Siirdehing - suitsu abil teispoolsusesse. Põletusmatus kaitseb laipa metsloomade eest. 3. Balsameerimine suhteliselt vana, kuid levinud on vaid piiratud hulga rahvaste hulgas. Samas osades kohtades pannakse laibad tornidesse, kus linnud nokivad nad ära. Osades kohtades jäetakse inimsed üksi surema (kui inimene saab liiga vanaks, siis saadetakse inimene ära surema, et ta ei oleks koormaks teistele)
annaabi.ee 
