Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W.A.Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P.Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W.A.Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R.Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005 aastal sai Annaliisa II koha H.Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt lied kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid
"Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"; 1896) "Don Quijote" (1897) "Kangelase elu" ("Ein Heldenleben"; 1898) "Kodusümfoonia" ("Symphonia domestica"; 1903) "Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Ooperid "Guntram" (1894) "Feuersnot" (1901) "Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16) "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919) "Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938) "Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952) "Capriccio" (1942) Teisi teoseid Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934) Metamorphosen 23 keelpillile (1945)
valitseja merede; Nereid koos Tritons tegi oma grand saatjaskond, kuid Triton, mis oli eraldatud ja vennad elama Kapaidskom järve Boeotia oli loetletud poeg Poseidon ja sai valduse järve Tritonidu Liibüa. Loos Homer nagu Issand merede Poseidon jälgi oma endise turgu valitsevat seisundit, jumal taeva ja maa naine . Poseidon paremal vasakul on tema abikaasa. Amfitrita, Poseidon nägi Amphitrite pritsmete sõpradega off saarel Naxos ja pika imetles teda, kuni taotsustas selgitada ise. Shy mere-neiu võttis sügavamal, ujus, et Atlanta valve sissepääsu ookeani. Long otsinudtagaotsit avaks saatis teda, delfiin, ja otsin üles, tuua tagasi oma isanda juurde. Ja ma hakkasin Amphitritemerejumal sama, Hera Zeusi ja Persephone to Hades .
Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris Vanemuine Nicklausse/La Muse rollis J. Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E. Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W. A. Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W. A. Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P. Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W. A. Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004. a ka jätkuvalt lied kontsertidega. (W. A. Mozart, D. Sostakovits, P. Tsaikovski, F. Liszt, H. Berlioz, G. Mahler, E. Grieg, G. Rossini, M. de Falla, H. Duparc, J. Kokkonen, J. Sibelius, T. Kuula, O. Merikanto, J. Brahms, E. Mägi, T. Kõrvits jt) (Pianistid
"Alpisümfoonia" ("Eine Alpensinfonie; 1915) Teisi teoseid Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934) Metamorphosen 23 keelpillile (1945) Neli viimast laulu (Vier letzte Lieder) (1948) Süit 13 puhkpillile (1884) Soololaulud häälele ja klaverile Ooperid "Guntram" (1894) "Feuersnot" (1901) "Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16) "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919) "Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938) "Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952) "Capriccio" (1942) Ooper ,, Salome" "Salome" on Richad Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud
ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 3 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996)
1966 Muusika mängufilmile "Mäeküla piimamees" Tallinnfilm, rezissöör Leida Laius 1965 Kokkuvõtteks: Arvo Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_Pärt http://www.emic.ee/helilooja/arvopart
Pilte 10 Kokkuvõte Arvo Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 11
..). Sel ajal, kui Balkani
poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid
Page 3 of 12
5/3/2009 10:58:45 AM
Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma
asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias
olid tollal olemas juba kreeka kolooniad (Kyme, Naxos, Tarentum, Sybaris, Kroton,
Regium, Elea, Messana, Sürakusa, Gela, jne); Vahemere lõunarannikul (Aafrika-
poolsel) eksisteerisid foiniikia asulad, mis hiljem Kartaago poolt võimsaks mereriigiks
ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg
(Tartessos linn
Colonial Period. 9 Self-Portrait by Thomas Smith (c. 1690) Pau de Wandelaer by Gansevoort Limner (c. 1730) The Bermuda Group by John Smibert (1729) Boy with Squirrel by John S. Copley (c. 1765) Watson and the Shark by John S. Copley (1778) Death of Wolfe by Benjamin West (1770) Republican Period. The Staircase Group by Charles W. Peale (1795) George Washington by Gilbert Stuart (1796) Ariadne Asleep on the Island of Naxos by John Vanderlyn (1812) 10 Winter Scene in Brooklyn by Francis Guy (c. 1820) Mid-C19. Ruins in a Landscape by Thomas Doughty (1828) The Beeches by Asher B. Durand (1845) Approaching Storm by Martin J. Heade (c. 1860) Merced River, Yosemite Valley by Albert Bierstadt (1866) The Lackawanna Valley by George Inness (1855) Jolly Flatboatmen by George C. Bingham (1846) Blue-Winged Teal by John J
Colonial Period. 9 Self-Portrait by Thomas Smith (c. 1690) Pau de Wandelaer by Gansevoort Limner (c. 1730) The Bermuda Group by John Smibert (1729) Boy with Squirrel by John S. Copley (c. 1765) Watson and the Shark by John S. Copley (1778) Death of Wolfe by Benjamin West (1770) Republican Period. The Staircase Group by Charles W. Peale (1795) George Washington by Gilbert Stuart (1796) Ariadne Asleep on the Island of Naxos by John Vanderlyn (1812) 10 Winter Scene in Brooklyn by Francis Guy (c. 1820) Mid-C19. Ruins in a Landscape by Thomas Doughty (1828) The Beeches by Asher B. Durand (1845) Approaching Storm by Martin J. Heade (c. 1860) Merced River, Yosemite Valley by Albert Bierstadt (1866) The Lackawanna Valley by George Inness (1855) Jolly Flatboatmen by George C. Bingham (1846) Blue-Winged Teal by John J
Hilisema pärimuse järgi algasid 776 regulaarsed pidustused Olümpias. Kolonisatsioon Vahemerel Varaseim teadaolev kreeklaste kaubapunkt võõrsil oli Al Mina asula Süüria rannikul rajati XI sajandil jäi selles piirkonnas ainsaks olulisemaks. Itaalia läänerannikul rannikul olid kreeklased tegevad hiljemalt VIII sajandi algusest alates. Sajandi keskpaiku tekkis siin suur asula Pithekussai (Ischia) saarel, ja peagi ka Kyme linn mandril. Sitsiilias rajati esimene koloonia (Naxos) euboialaste poolt aastal 734. Aasta hiljem (733) rajasid korintoslased Sürakuusa. Sajandi lõpuks oli saare idarannik kreeklastega asustatud. Põhja- ja lõunarannik asustatu VII VI sajandil (tähtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse põhjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere väinad asustati kreekklastega
foiniikia linnade õitsemisaeg jne. Nad tahtsid kaubelda idamaadega, kuna agressioon oli võimatu. Rajasid Levadi rannikule kauplemisasulaid. Al Mina asula loodi nt selleks. Pithekoussai saarest kujunes mitme tuhande elanikuga kaubanduskoloonia. Sinna kogunes kreeklasi üle kogu maa, see oli tugipunkt ja peatuspunkt idaga kauplemisel. 7-8 saj kolonisatsioon Järgnes massiline kolonisatsioon, mis oli ka seotud rahvastiku kasvuga. Esialgu läänesuunas Sitsiiliasse (kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt.) Lõuna-Itaaliasse (Taras, Kronot, Sybaris, Region). Suur-Kreeka ehk Megahellias. Alates 8. saj koloniseeriti ka itta ja põhja. Egeuse mere põhjarannik muutus Kreeka alaks ja 7. saj ka Musta mere väinad, kuhu rajati ka Bytzatsium. Musta mere ääred olid Milentose kolooniad, nt Olia, Sinope, Pantikapaion.
käsitöö, tekkis kaupmeeste ja laevnike kiht. Sugukondlikud, trad. ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid. Linnad kujunesid orjapidamise keskusteks. Kaubanduslikud kontaktid tõid kaasa edusamme kultuurielus. 17 Vanim kreeka koloonia praeguse Itaalia terr-l Kyme (läänerannikul).Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27
arheoloogia andmetega Delphi tähtsuse tõusust just 8. sajandi teisel poolel. Esialgu said kolonisatsiooni peamiseks lähtekohaks Itaalia ja Sitsiilia ning initsiaatoritena paistsid taas silma Euboia elanikud. Ischia saare euboialastest asukad rajasid Kyme linna maismaal, tänapäeva Naapolist mõnikümmend kilomeetrit lääne pool. Ka esimene koloonia Sitsiilias u. 734. a. rajatud (kõiki kolooniate asutamisdaatumeid tuleb võtta ligikaudsetena) Naxos Etna jalamil oli euboialaste asundus. Veidi hiljem rajasid euboialased ka Rhegioni Itaalia edelatipus (Sitsiilia vastaskaldal) ja Katane, Messina ning teisigi kolooniaid Sitsiilias. Kuid Sitsiilia suurima kreeka linna Sürakuusa rajasid u. 733. a. väljarändajad Korintosest. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka 7. ja 6. sajandil: saare lõunaranniku suurima linna Akragase asutasid Rhodose ja Kreeta elanikud 580. a. paiku
annaabi.ee 
