etendusi väljas.Klassitsism – Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus.Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine.Sotsialistlik realism – ainus lubatud kunstivool, mis liikus Lenini ja Stalini ajal Nõukogude Liidus.Sümbolism – sarnane põhimõte naturalistlikule realismile, kuid mõtte kättesaamiseks tuleb ülekantud tähendustest aru saada.Ekspressionism – kunstivool, mis liikus Prantsusmaal ja mida iseloomustab väga sügav inimeste mõtete maailm, süngus ja reaalsusest eemaldumine.Repliik- tegelase kõne osa
põhjuse ja säält maailma alluse juurde". Teisal kirjutab Enno : ,,Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · ..tee nii pikk ja tolmune (,,Kojuigatsus") elutee on vaevaline, mälestetee · ..ja läks siis oma teed (,,Ta tuli") arvamused lähevad lahku · ..ma läksin oma teed (,,Ta tuli") arvamuste lahkuminek · .
väljas. Klassitsism Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus. Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine. Sotsialistlik realism ainus lubatud kunstivool, mis liikus Lenini ja Stalini ajal Nõukogude Liidus. Sümbolism sarnane põhimõte naturalistlikule realismile, kuid mõtte kättesaamiseks tuleb ülekantud tähendustest aru saada. Ekspressionism kunstivool, mis liikus Prantsusmaal ja mida iseloomustab väga sügav inimeste mõtete maailm, süngus ja reaalsusest eemaldumine.
modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistlik- naturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta,
kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud
Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutati ka meelega poriseks ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimeste näod maaliti tihti jõhkra ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus niihästi naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik- sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938). Siia kuulusid veel Erich Heckel(1883- 1970) ja Karl Schmidt-Rottluff(1884-1976), hiljem liitusid ka Max Pechstein ja lühiajaliselt Emil Nolde. Nad elasid ja töötasid mõnda aega koos, jagades isegi
3)Hollandis omandas barokk lihtsama realistlikuma ühtse ehk realistlik barokk Kirjelda barokk kiriku läänefasaadi See hakkas meenutama veidi antiiktemplit, oli hästi liigendatud... Püha Peetri kiriku fassaad ja kolonnaad Mis juurde ehitused tehti peetri kirikule,kes olid autoriteks? Peetri väljak(LORENZO BERNINI) Kõrge fasaadiga pikkihoone millega omandas kirik ladinaristi kujulise põhiplaani(CARLO MADERNA) Mis on iseloomulik naturalistlikule maalikunstile? Kohati liialdatult tõetruu Detailitäpne (esindajaks oli Caravaggio ja üks tema töö "Peetruse ristilöömine" Mis oli iseloomulik idealistlikule ehk akadeemilisele maalikunstile? esindaja ja töö Sellele pani aluse ANNIBALE CARRACCI koos oma venna ja nõoga (PALAZZO FARNESE LAEMAALID ROOMAS) Selle kunstnike eesmärgiks oli luua kunst, mis pakuks ebatavalist indu. Iseloomusta barokk-
tolle aegse suurlinna elust. Tema teos on nt. "Vana kuningas" Ekspressionism Eksperssionismiks nimetatakse üldiselt foovidega tekkinud uut suunda Lääne- Euroopa kunstis, kuid enamasti kasutatakse seda terminit saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks kujunesid Ferdinand Hodler ja Edvard Munch. Saksa eksperssionism järgis romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule maalikunstis. Esimese põlvkonna saksa eksperssioniste moodustas 1905.aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke". Rühma loomise idee püsitas Ernst Ludwig ja sinna kuulusid Erich Heckel, Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechestein ja mõnda aega ka Emil Nolde. Selle rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid lito ja puulõige, millele andsid nad ilmeka ja üldistatud joone.
Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912
Enamasti kasutataksegi terminit „ekspressionism“ just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit „ekspressionism“ (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912
paari ja üksainus" pimedast mõisakantnikkude urkast - see võistles juba meie külanaturalismi ehtsamate saavutustega. ,,Kahes paaris ja ühesainsas" on selle omatee otsija aje nii siis pöördunud meil alles uudsesse naturalismi. See ilmub teose pisiasjus ja tervikulises kokkupanekus. Armetu tõsielu paljastamistahe ei jaga siin kaasaegse E. Petersoniga mitte ainult satikamotiivide moodsust. Motiivide ja sõnaleidude aksessuaarid viitavad üheskoos naturalistlikule põhivaatele. ,,Kahe paari ja üheainsa" pahased tegelased võrdlevad üksteist ,,putukatega", kooselu ,,hundipesaga", vihastavad ,,tolavasika" ja ,,vaskussi" nimeandmistega. Pisut, paremas tujus võrdleb Kaasi naisepeletis Tiina vana Taidi-Laidit sigadega seletades: ,,Ootab ja ootab ning kögiseb, ei lähe magama enne kui suutäie saab." Selle loomulik-loomaliku elust arusaamisega on ka Laia eit heatahtlikult nõus: ,,Jah, mis see inimenegi targem on, ühte moodi tahab igaüks süüa saada.
1929 avas oma kooli. Reinhardti elu ja töö on põimunud ja moodustavad terviku: ta elas teatrile. Otto Brahm nägi teda 21-aastase noore näitlejana Viinis ja kutsus oma truppi Deutsches Theater'isse. Siin tutvus ta Brahmi tööstiiliga. Oluline oli kirjaniku tekst, mille järgimine oli ülitähtis. Ka loomulikkus, tõepärasus. Reinhardt oli ka vaimustuses realistliku inimkujutuse tähtsusest ja tõsidusest, aga talle sai juba alguses selgeks, et niisugune keskendumine ainult naturalistlikule inimpildile tähendas lõpuks näitekunsti võimaluste piiratust. Brahmi juures mängis ta paljusid väikeseid rolle, enamastu vanu mehi. Kokku 94 osa. Reinhardti teatrimõistmist kujutanud klassikaline näitekunst Viini teatris, mis mängis Brahmi stiilile vastantlikult. Ta leidis, et näitleja potentsiaal läheb kaduma, kui Brahm keskendub ainult kirjaniku sõna truudusele. Brahmi realismi-mõiste oli Reinhardtile liiga kitsas. Brahmil jäi tema arvates puudu ka ilust ja ülevusest
Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912
Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912
annaabi.ee 
