Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Natuke informaatikat viiendatele klassidele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bait, unit, viiendale, bitt, kirjavahemärk, tühik, megabait, personaal, arvutihiir, klaviatuur, monitor, põhiplokk, emaplaat, trükkplaat, pistikud, ühendamiseks, protsessor, processing, loogika, motorola, operatiivmälu, random, access, memory, niikaua, kingston, videokaart, graafikakaart, helikaart, helisignaal, creative, labs, võrgukaart, networkNatuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit)
Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kon
Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid.
Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ning emaplaadi kiibistik peavad toetama CPU seeriat ning kiirust. Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem. Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks:
Digitaaltehnikas kasutatakse kahendsüsteemi nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina. Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse
süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4
viimane suudab sellele ka kirjutada; mahutab 800 MB infot; päris värskelt on siia lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed; magnetoptilised kettad sarnanevad diskettidega, kuid mahutavad sadu kordi rohkem infot; striimerid (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Mäluühikud Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti. Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks
või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait, gibibait) ning 1 kB=1000 B, 1 MB=1000 kB, 1 GB=1000 MB (kilobait, megabait, gigabait) 9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks. Salvestus- seadmed on ette nähtud info säilitamiseks ajal, kui arvuti infot ei töötle. 1.4.1 Arvutikorpus ja toiteplokk Lauaarvuti korpusi liigitatakse kuju järgi järgmiselt. slim desktop desktop minitower miditower fulltower Joonis 12
Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja lisaks 12V ja 5V veel 3,3V toitepinget (RAM mälude jms. toitmiseks). Samuti erineb ATX emaplaat AT-st oma toitepistiku kuju suhtes. AT ja ATX pistikud ole omalahel asendatavad. Vool otse emaplaadile. Arvuti lülitub ise välja. 12. BIOS ja selle erinevad versioonid BIOS- Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Üks lihtsamaid kasutatavaid BIOSe on AMI BIOS (American Megatrends toode) Talle järgnevad Award, MR ja Phoenix 13. Blade serverid Blade (labaserver(est) Multiprotsessor-arvutisüsteem, mis kujutab endast ühele trükkplaadile paigutatud üht või mitut keskprotsessorit ja mälu ning mis on ette nähtud ühe kindla ülesande täitmiseks, näit. veebilehtede serveerimiseks
Kui palju arvutis muutmälu peab olema sõltub kasutajast ja rakendustest, mida igapäevatöös kasutatakse. Minimaalne soovitatav mälumaht tänapäeva arvutile on 128MB. Kui suurendada arvuti muutmälu 256MB-ni siis keskmine kontorikasutaja võidab arvuti jõudluses umbes 10%, disainer 30% ja arvutimängur vaid paar protsenti. 3. Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98-es või Win2000-es. Arvutimälu mõõtühik on bait (byte), mis omakorda koosneb kaheksast elementaarühikust- bitist. Bait on niipalju mälu, et selles saab säilitada ühe sümboli 256 võimalikust. Baidid on järjest nummerdatud, kusjuures järjekorranumbrit nimetatakse aadressiks. Suurte mälukoguste jaoks on kasutusele võetud 3
Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus.
teha, ning seda esitletakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHz). Tavaliselt on nii, et mida suurem number, seda kiirem ja võimsam on protsessor. RAM muutmälu (RAM) on jõudluse üldnäitaja, mida mõõdetakse kas megabaitides (MB) või gigabaitides (GB): mida suurem number, seda kiiremini hakkab programm töötama. Graafikaprotsessor ja mälu graafikatöötlusüksus (graphics processing unit GPU), on sarnane arvuti protsessorile (CPU). GPU on kavandatud nimelt teostama keerulisi matemaatilisi ja geomeetrilisi arvutusi, mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. Tehnoloogia arengu tõttu ei pea videokaardil tingimata olema üks GPU moodsamatel kaartidel võib GPU'sid olla kaks või enam. Graafikaprotsessor vähendab oma tööga arvuti keskprotsessori töökoormust. Kui graafikaprotsessor loob kujutise, siis ta vajab kohta, kus hoida infot lõpetatud piltide kohta
Seega baidis võivad esineda järgmised bitikombinatsioonid: 00000000 "0" 00000001 "1" 00000010 "2" 00000011 "3" ... 11111010 "A" 28=256 erinevat 11111011 "B" kombinatsiooni ... 10011010 "a" ... 11111111 Kuna üks bait on väike andmeüksus, siis kasutatakse veel järgmisi andmeüksusi, nagu: 1K (kilobait)= 210b = 1024b 1M(megabait) =210K = 1024K=1048576b 1G(gigabait) = 210M = 1024K = 1048576K= 1073741824b 1T(terabait) = 210G = 1024G=1048576M=1073741824K Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi:
Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn ``arutlemise aritmeetika'’ (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A
annaabi.ee 
