Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri kehtastamisest ning vägivaldsest võimu haaramisest. Saksamaa kukkusid küll seda sorti katsed esialgu läbi, kuid Itaalias tuli võimul fasistlik liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Saksamaal hakkas aga vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionalistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Aastal üritas Hitler võimu haarata Münchenis, kuid mässukatse suruti kiiresti maha. Pärast seda mõisteti Hitler koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose" Meine Kamf" . Oma raamatus kuulutas ta Saksamaale suurt tulevikku. Saksamaad ahistavate lepingute tühistamist ja Aarja rassi kuulutamist teistest rassidest kõrgemaks. 1929.aastal algas Ülemaailmne majanduskriis, kus avanes natsidel uus võimalus
seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse, ehk kolhoosidesse. GULAG Laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940.a kandis karistust 1,7 miljont vangi. Maailmarevolutsiooni idee. Mässuliikumise õhutamine erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Mussolini õpetus ja tema pääs võimule Kõige parem asi oli klassivõitlus vaeste ja rikaste vahel Mussolini arvates. Tähtsaimal kohal oli rahvus. Natsionalistlikku õpetust järgis Mussolini. Pääs võimule- tekkis rühmitus Võitlusliit, mille liikmeid kutsuti fasistideks, rühmituse etteotsa sai Mussolini. Varsti oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Sai võimule 1922.a peaministrina. Fasistlik diktatuur Itaalias 1925.a kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati vangilaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile võrdsed õigused kuningaga ning piiramatu võimu.
Rahvas hakkas unistama kõva käega juhist 2. Mussolini võimuletulek- Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati. Itaalia muutsid nad samm-sammult totalitaarseks fasistlikuks diktatuuriks.Mussolini lubas rahvale korra majjatoomist, majandusliku heaolu ja koguni Rooma impeeriumi aegse hiilgus taassündi. Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas. 3. Mussolini sisepoliitika- Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad
V.Havel- oli Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse . N.Ceausescu- oli Rumeenia diktaator, ta oli aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. E,Honecker- oli Saksa DV vanameelse juhtkonna eesotsas . Ta ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada . S.Milosevic- sai 1990. aastal Serbia presidendiks , endise kommunistliku partei juht . Ta hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia . I.Toome- oli valitsusejuht Eesti NSV Ülemnõukogus(ametis 1988-1990) E.Savisaar- 1990. aastal kinnitas Ülemnõukogu ta uueks valitsusjuhiks. Ta oli ka üks neljast mehest, kes hakkasid välja töötama Isemajandava Eesti majandusprogrammi (IME). A.Rüütel- 1990. aastal valiti Ülemnõukogu esimeheks, ta oli ka 1982. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees . T.Kelam- oli Eesti Komitee esimees(ametis 1988-1995) ARUTLE:
Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel., kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole seda aga suutnud.. *Jugoslaavia lagunemine 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Hovaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviia. Jugoslaavia koosseisu jäi üksnes Serbia ja Montenegro. 1990 aasta Serbia presidendiks saanud Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks 4 Eesti NSV a)Valitsemine ja EKP juhtide tegevus TV b)Vastupanu vormid TV c)Side läänega TV d)Käsumajanduse tagajärjed TV e)Kultuurielu põhijooned TV f) ,, 40 kiri" 5.Eesti taasiseseisvumine a)Uus ärkamisaeg *Fosforiidikampaania Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986 aasta lõpul ,kui avalikustati Moskva
iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Tšehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud “värvi vahetanud” kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. Kokkuvõte
Saddam Hussein mõisteti surma poomise läbi inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 ja hukati 30. detsembril 2006 kell 6:05 kohaliku aja järgi. Läänes on teda enamasti peetud autokraatlikuks despoodiks, ent araabia maailmas on temasse suhtutud segaste tunnetega. Ühelt poolt on seal vaadatud hästi sellele, et ta toetas natsionalistlikku panarabismi ning keeldus allumast USA ja tema liitlaste survele, ning tunnustatud tema rolli Iraagi majanduslikul moderniseerimisel. Teisalt on põlatud tema ba`athistliku reziimi poliitikat - paljude islami usukommete täitmise keelamist ning vähemuste ja tegelike või arvatavate
Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. · Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur- Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. · Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.
Pariisi rahukonverentsil ei arbestatud Itaalia nõudmistega ning see tekitas revansismitaotlusi. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju. Eriti kasvas Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasud koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid kommunistide võimulepääsu. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees, hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistlikku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B. Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks. Rahvusluse rõhutamine ja lubadus riigis ,,kord majja lüüa", suurendas selle populaarsust. 1922. aastal korraldasid fasistid ,,marsi Rooma". See oli jõudemonstratsioon, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele viis ministrikohta.
ning kelle eestvedamise on Tsehhi intrigreerinud Euroopasse. Teine riik on Tsehhoslovakkia lagunemise tekkinud Slovakkia, mis pole suutnud sellist arengutempot pidada võrreldes Tsehhiga. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia:Serbia ja Montenegro. 1990.aastal Serbia presidendiks saanud Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia. Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986
Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja
Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja
organi- satsiooni, mis kasutab seda (riiki) lihtkodanike lollitamiseks. Mõned intellektuaalid käsitlevad riiki kui kõikide ühiskonnas eksisteerivate võimusuhete kontsentreeritud vormi, kui järelevalvesüsteemi ja kui autonoomset organisatsiooni, mis innustab kogu ühiskonda omaks võtma patriootlikku või natsionalistlikku ideoloogiat. Mõned intellektuaalid püüavad omakorda riiki “põrmustada” ning jätavad talle koha üksnes ajaloolises mälus. Anarhistlikud ja marksistlikud liikumised on pretendeerinud isegi sellele, et olla riigist kas üle või hoopis väljaspool. Enamik poliitilisi mõtlejaid käsitleb riiki vältimatu nähtusena nüüdisaegses ühiskonnas. 1.3.2
annaabi.ee 
