mil järsult alaneb troopiliste hormoonide tootmine ja perifeersete sisesekretsioonide näärmete aktiivsus; võib ilmneda peale rasket sünnitust, trombembooliat, sepsist või tugevat verekaotust. Sümptomiteks on piima sekretsiooni vähenemine, kuni selle täielik kadu, keha tursed, rabedad juuksed ja küüned, pearinglus, nõrkus, väsimus ja naha hüperpigmentatsioon. Hüpofüsaarne nanism (kääbuskasv) – on põhjustatud kasvuhormooni vähesusest. Gigantism Hüperprolaktineemia – on kõige levinum hüpotalamuse-hüpofüüsi telje endokriinne häire. Selle korral on prolaktiini (PRL) sisaldus veres vajalikust kõrgem. Tekitab reproduktiivseid anomaaliaid, näiteks galaktorröat (piima iseenesliku teket) ja amenorröat (menstruatsiooni puudumist). Meestel võib põhjustada hüpogonadismi (vähenenud
Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
* insuliin- langetab veresuhkru taset * glükagoon- tõstab veresuhkru taset b) sugunäärmed, -rakud, -hormoonid (östrogeen, testosteroon) c) platsenta- progesteroon Hormoonide üle- ja alatalitlus: Kilpnääre Alatalitlus: tüsenemine, loidus, väheaktiivsus; Kui sünnihetkest alatalitlus või puudumine- tugev kehaline ja vaimne alaareng Ületalitlus: kõhnumine, närvilisus, spetsiifiline silmade välimus ja paigutus Kasvuhormoon Kääbuskasv e. nanism (39cm täiskasvanu); Hiidkasv e. gigantism (2.20m) Kehavälised hormoonmõjud: Tulenevad: 1) Hormoonpreparaatidest a) rasestumisvastased hormoonpreparaadid b) pindmised (hormoonsalvid) 2) Toiduga (hormoonmõjutustega kasvatatud lihaloomad)
tootmine. b)Sidekude c)Lihaskude - liigutamiseks,jaguneb kaheks:silelihaskude(siseelundites) ja vöötlihaskude mis jaguneb omakorda kaheks:skeletilihased ja südamelihased. d)Närvikude - Ülesandeks on info vastuvõtmine,selle töötlemine ja reageerimine.Sünaps on närviühendus,mille kaudu info liigub ühest rakust teise. Ajuripats - toodab kasvuhormooni - soodustab kasvu,mõjub eriti luustikku ja lihaste kasvule.Kui on liiga vähe kasvuhormooni,tekib nanism ehk kääbuskasv. Türoksiin -Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. Kõhunääre ehk pankreas - toodab kahte erinevat hormooni,millest üks on insuliin,mille ülesanne on vähendada veresuhkru taset viies üleliigse glükoosi veresoontest maksa ja lihastesse. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · koguda informatsiooni meeleelundite abil. · töödelda informatsiooni · anda käsk tegevuseks või tegevusetuks Ained,mida nimetatakse
See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku. Lapse esimestel eluaastatel jääb kasv maha tasapisi ning ei torka esialgu silma. Ning alles noorukieas, kui toimub normaalne hüpe kasvus, hakkab see laps tugevalt eakaaslastest erinema.
Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
põhjustab hiidkasvu e FOLLITROPIIN (FSH) -reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi GIGANTISMI -stimul folliikuleid -reguleerib suguhormoonide tootmist N -hüpofunktsiooni korral munasarjades, M testistes kasvu aeglustumine e kääbuskasv NANISM -säiluvad keha norm pro- LUTROPIIN (LH) -kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise portsioonid ja psühh areng kollakehaks, -täiskasvanunatekkiv hüperf -luteiniseeriv H -seksisteroidide erituse soodustaja -> keha väljaulatuvate -reguleerib suguhormoonid tootmist N
sugulist küpsemist. 3) Aminohapete teisendid nt türoksiin- kilpnäärme hormoon (kiirendab ainevahetust) Ülehulk: kasvuhormooni liig (sünteesib ajuripats) kasvuhormooni sünteesitakse pidevalt ja normist suuremates hulkades, tagajärjeks on pidev kasv ning gigantism kuni 2,5 m (ainsana põhjustatud kasvuhormooni liiast). Alahulk: Kasvuhormooni eritumine on pidurdunud või seda eritub vähe. Tagajärjeks on kääbuskasv ehk nanism. Kääbuskasvul võib olla veel palju põhjuseid. Kui on varakult avastatud, et kasvuhormooni tase on madal, siis saab seda süstida. Järglasi ei saa. Hormoonpreparaati kasutamine on bioaktiivsetest ainetest kõige ohtlikum kuna neil on kõrge bioaktiivsus. 1) Rasestumisvastased vahendid 2) Vastassoo hormoonide kasutus (sport) 3) Toiduga saadavad hormoonid. 4) Plastikus on hormoonide analoogid (toidukarbid, kus toit on pikka aega)
4) Ebaproportsionaalne kasv- teatud kehapiirkonnad kasvavad teistest oluliselt kiiremini. Nt: inimese pea embrüonaal-eas Kasvuviisid 1) Anorgaaniline (vee imamine) taimed, seened 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus a) suurenevad rakkude mõõtmed * taimerakkude venimiskasv * närvirakkude venimiskasv b) suureneb rakkude arv a*- kõik rakud b*- tüvirakud Kasvu regulatsioon Inimesel: a) sisemised tegurid- kasvuhormoon (nanism-kääbuskasv ja gigantism-hiidkasv). Kasv on määratud paljude alleelide koosmõjust b) toitainete saabumus !! 1) Mitoosi ja kasvamise seos? Ma ei saa aru miks see siin on ja mis see tähendab!?!? ARENG Organismi ehituse ja elutegevuse muut, mis aitab üldjuhul paremini keskkonnas hakkama saada. Areng jaguneb: 1) otsene 2) moondega (metamorfoos) a) vaegmoone b) täismoone Otsene arenguvorm, mil noorjärk sarnaneb suguküpsega. Erinevus keha mõõtmetes,
Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on iseloomulik perifeersete kehaosade (käte, jalgade, nina) suurenemine. Näojooned muutuvad robustemaks, hambavahed laienevad, siseorganid suurenevad. Hääl muutub karedaks. Hüpofüüsi eessagara puudulikkuse korral tekib:
Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid:
*hormoonid on üliaktiivsed. *hormoonide eluiga organismis on lühike. Hormoonid võivad olla kahesuguse toimega : a) universaalse toimega(kilpnäärme hormoon) b) spetsiifiline toime(suguhormoonid) *Hormoonid mõjutavad ensüümide hulka või aktiivsust(vahendatud toime) *Hormoonide süntees allub mitmetele kontrollsüsteemidele. Sisenõrenäärmed ja hormoonid : Puhast tüüpi : AJURIPATS e. HÜPOFÜÜS - 1) kasvuhormoon (liiga palju = Gigantism või liiga vähe = nanism) 2) Tropiinid(juhtivad hormoonid. mõjutavad teisi sisenõrenäärmeid) KÄBIKEHA e. EPIFÜÜS - melatoniinid. a) kontrollib ööpäevaseid rütme(vaja reisijatel). b) kontrollib naha pruunistumist. KILPNÄÄRE - Suurim sisenõrenääre(40 g). Sünteesib joodi sisaldavaid hormoone. N: Türoksiin. Mõjutab ainevahetuse kiirust. (ületootmine - kõhnus ja silmad punnis. alatalitlus - paksus ja loius.)
kilpnääre, neerupealised), segakujuline (kõhunääre). Hormoonide puudus/liigsus. Puudused- I tüüpi diabeet (suhkurtõbi)- kõhunäärme rakud on minetanud insuliini sünteesi toime (põhipõhjus on mingi nakkushaiguse tüsistusena, et on hävinenud langerhansi saarte beeta rakud). Liigsus kilpnäärmehormooni üleküllus (haiglane kõhnumine, labiilsus ja väljapunnitavad silmad). Puudus- kasvuhormooni puudus on kääbuskasv ehk nanism (see ei ole ainus põhjus). Kasvuhomrooni liig põhjustab gigantismi. Hormoonide toime. Endokriinne toime- hormoon läheb kehavedelikku. Neurokriinne hormooni toodab närvirakk. parakriinne- rakk mõjutab lähikonna rakke. Autokriinne. Hormoonpreparaatide kasutamine- kõigil hormoonpreparaatidel on kõrvaltoimed (sh. rasestumisvastased vahendid), ka hormoonsalvid. Toiduga saadavad hormoonid- ainult steroidhormoonide tasemel, kui steroidhormoonidega on
annaabi.ee 
