NAVITROLLA Navitrolla on Eesti maalikunstnik. Ta on sündinud kodanikunimega Heiki Trolla 10. augustil 1970 Võrus. Lapsepõlv möödus Navi külas ning Trolla külas, millest tuleneb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku Viive Kuksi juures kolm aastat joonistamist ja maalimist. 1993. aastal alustas Navitrolla tegevust professionaalse kunstnikuna ning sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Ta on viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui ka välismaal. Praegu asub Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus võib näha nii tema uuemat kui ka vanemat loomingut. Navitrolla kunst on omapärane segu naivismist ja sürrealismist. Ta kujutab hästi minevikku, tänapäeva ja üldist globaliseerumist.
Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. Rahvakunsti on vaja siiski naivismist eristada. Rahvakunsti mõjutavad alati oma rahva traditsioonid ja sellel on püsivad reeglid, naiivne kunst on aga sõltumatu igasugustest traditsioonidest. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Etniline kunst on valdavalt anonüümne, sajandite vältel kujunenud, kuid naivism on isikuline ja tekkinud teistsuguses taustsüsteemis. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Naivistid olid enamasti nn pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid enda lõbuks.
Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Naivism Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Naivistid olid enamasti nn pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid endalõbuks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel19161922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda
Naivism Kunstivooluna tekkis naivism 19. sajandi lõpus. Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. Naivistid loovad oma kunsti üksinduses ja teistest sõltumata, kuid mõnes paigas on tekkinud ka naivistide koolkonnad. 1993. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. UUS SLAID Naivistid ei osanud kasutada tsentraalperspektiivi, arvestada anatoomiaga ega tundnud valguse ja õhu kujutamise võtteid. Nende pildid olid värvilised, lihtsad ning sarnanesid lastekunstile. Tähtsamaks naivismi tunnuseks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist ning selle kunsti pidevat isetekkimist. UUS SLAID Üks maailma kuulsamaid naiviste on Henri Rousseau. Ta tööde naiivne ja primitiivne stiil on hetkega ära tuntav. Tema töödes on
midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionism jagunes kaheks: ekspressiivses suunas ei valitsenud värvilaikude paigutuses mingit korrapärast süsteemi vaid hoopis tundeküllus. Geomeetriline abtraktsionis aga põhines rangele matemaatilistel reeglitel. Paljud inimesed ei olnud aga kunstitegemist õppinud ja soovisid maalida lihtsalt enda lõbuks. Neid hakati nimetama naivistideks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Esimese maailmasõja ajal sai populaarseks dadaism. Dada kunstnike arust oli maailm sõge ja kuritegelik ja et inimesi taipama panna tuli neid absurdsustega sokeerida. Seetõttu naeruvääristati kõike ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale jne. Andre Breton otsis aga järjekindlamat ja positiivsemat suunda, kui dadaism ning selleks saigi sürrealism. Sürrealistide eesmärgiks oli elu ja kunstivahelise piiri kaotamine või kahtlaseks muutmine
auks · Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda · Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. · Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus võidukas sõda Kondase keskus. · 2003. aastal vanas linnaraamatukogu hoones avatud Kondase naivistliku kunsti keskuses on Viljandi naivistide, põhiliselt Paul Kondase loomingu püsinäitus, Joann Sõstra puuskulptuuride väljapanek. Galeriiruumis näitused vahelduvad. · Viljandi Jaani koguduse praegune pastoraadimaja ehitati 1895. aastal. Nõukogude võimu aastatel seadis end seal sisse raamatukogu. Pärast uue raamatukogumaja valmimist hakkas Jaani kogudus oma pastoraati lahkelt jagama naivistliku kunsti maja - Kondase Keskusega.
aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb MAALIKUNST ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist NAVITROLLA ja maalimist. Vestlus esivanemaga 1999 Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamise ga nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimee KERAAMIKA KADRI JÄÄTMA Kahel jalal · Sündinud Tallinnas 1961.a . · 1981-1986 õppis ERKI- s keraamikat. · Alates 1992 aastast on ta Kunstnike Liidu ja
teose vältel. Samas on ka pildil rõõmsamaid kohti. Nendeks on laternapost, mis valgustab vanamemme ja tema koerakest ja muidugi ka lõbus koerake, kes ei lase ennast väikesest vihmast häirida. Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal (nt troopilisele Aafrikale omased loomad põhjamaises looduses). Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta
ome ümbrusest. Iseloomulikud portreed, dzungli pildid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Detailid täpselt ja püüdlikult maalitud ning värvitud objekte nii nagu päriselt ka on. Kubistid kiitsid teda, tema kunsti siirust, esemelisust, fantaasiaküllust ja kõigi objektide muutmist jõulisteks embleemitaolisteks märkideks. "Luuletaja muusa". · 1933. aastal toimus 1. suur naivistliku kunsti näitus. · Tänu Rousseaule hakati ka nägema teisi naiviste, nende loomingut hakati väärtustama ning avalikkusele esitama ka teistes maades. · Kõige kuulsama peale Rousseau olid veel NIKO PIROSMANASVILI ja IVAN GENERALIC (c on katusega). · PIROSMANASVILI S. Talupoja perek. Ning jäi varakult orvuks. Elatas end juhuslike töödega , kuid vabal ajal ka maalis. Piltidel kujutas rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud
Looming: ~300 koorilaulu, ~140 soololaulu, ~130 klaveriteost, vokaalsümfooniline-, orkestri- ja orelimuusika Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 192123 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust Sai 1924. a Valga kursustel pedagoogikutse Hakkas 1920-ndatest a-test tegelema maalimisega, algul viljeles akvarelli ja guassi, hiljem õlimaali Teda tutvustab 1984. a Londonis välja antud Maailma Naivistliku Kunsti Entsüklopeedia. Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku. Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool . Lehola-Lembitu linnamägi Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil
Mitmed kunstnikud võtsidki just loodusrahvaste kunsti eeskujuks. Naiviste on nimetatud ka pühapäevamaalijateks, kuna tihti maalivad nad oma lõbuks. Elatist teenivad nad tihti muu tööga. Enamasti suhtuvad nad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega. Üldjuhul ei kasuta naivistid tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse kujutamise võtteid ega arvesta anatoomiat. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku isiksusest ning just sellega püütakse seletada naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivistlikes teostes on üldjuhul väga kindlalt konstrueeritud kompositsioon. Naivismi kohta on öeldud, et see on isetekkiv, see tähendab, et seal kus areneb naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivismile on iseloomulik pöördumine tagasi esemete alguse juurde, kohatine kohmakus ning detailiderohkus. Prantsusmaal vastandus naivism kunstivooluna teadlikult klassitsistlik-akadeemilisusele.
Naivism Naif- pr.k naiivne, lihtsameelne; Primitivus- ld.k. lihtne, algeline Pühapäevamaalijad teenivad elatist muu tööga, pole kunstitegemist õppinud, maalivad enda lõbuks. Suhtuvad lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda jäljendada. *võeti eeskujuks loodusrahvaste kunst *sõltumatu igasugustest traditsioonidest Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivism erineb lastekunstist, kuna naivistide teostel on enamasti järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstil on ebatavaline. Henri Rousseau · Olustikupildid oma ümbrusest, aga ka portreed, välja mõeldud stseenid eksootilises looduses ning veidrad allegooriad · Ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud · Inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane
Enamasti suhtuvad nad lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda jäljendada. Ei kasuta tsentraalperspektiivi, õhu ja valguse kujutamise võtteid, anatoomita ei arvestata. Sellpärast on naivismi nimetus olnud primitivism. Mitmed kunstnikud võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti. Naiivne kunst on sõltumatu igasugusest traditsionist. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku korduvast isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Teostes on namasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. 1933.aastal toimus Pariisis esimene naivistlik kunstinäitus. Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ja teistest sõltumatult, kuid mõnes paigas kujunesid ka nbaivistide koolkonnad. Henri Rousseau (1844-1910) Oli endine pensionil olev tolliametnik, kes alates 1886.aastast oli regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Ta oli
tõdemuste väljakäimise vabalavaks. 4 NAVITROLLA Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla; sündinud 10. augustil 1970 Võrus) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimeestega tegemisi. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus igaüks võib näha tema uuemat ja ka vanemat loomingut. Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Navitrolla on lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Osales 1990. aastal
seda jäljendada, kuid ei saa/taha kasutada uusaegse Eurooparealismi vahendeid tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid. Naivismi on nimetatud ka primitivismiks. Eeskujuks võeti loodusrahvastse kunsti. Foovid, ekspressionistid ja kubistid said mõjutusi Aafrika neegrite rahvakunstist. Naivism siiski eristub rahvakunstist. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadusust. Henri Rousseau (Unenägu; Karnevaliõhtu) oli pensionile läinud tolliametnik, kes 1886 aastast oli regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on aga kõik detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvust arvestades. Rousseaule osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste
kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste põlisrahvaste kunsti hooajanäitusi. 3) Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum) on aastal 2001 avatud muuseum, mis asub Vihula vallas Karepa külas Kalame talus[1]. Muuseum on Virumaa Muuseumite üks filiaale.Kalame talus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, kelle loomingut muuseum tutvustab[ 4) Kondase keskus - 2003. aastal loodud peamiselt naivistliku, kaasaegse rahvakunsti ja autsaiderkunstiga tegelev kunstikeskus Viljandis. Püsiekspositsioonis eksponeeritakse Viljandi naivisti Paul Kondase maaliloomingut (teosed kuuluvad Viljandi muuseumile). Püsiekspositsioonile on lisaks neli esimese korruse ruumi ja ärklikorrus, kus korraldatakse nii professionaalse kaasaegse kunsti kui kaasaegse rahvakunsti näitusi. 5) Narva Kunstigalerii – avati 1991.aastal. Praeguses kogus omavad suurt tähtsust
Naivismi ei tohi segi ajada rahvakunstiga, mis on alati mõjutatud rahva traditsioonidest. Naivism on aga täiesti sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning lähtub ainult kunstniku kordumatust isikust. Naivistlik kunst erineb ka lastekunstist, kuna loodud teosel on järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Kubistid olid vaimustunud naivismi siirusest, esemelisusest ja fantaasiaküllusest ning samuti kõikide objektide muutmisest embleemitaolisteks. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistliku kunsti näitus. Kuigi naivistid loovad tavaliselt oma kunsti eraldatult, kujunesid Jugoslaavias ja Horvaatias naivistide koolkonnad. Paljud traditsioonilise hariduse saanud kunstnikud hakkasid oma loomingus naivismile omaseid tunnuseid kasutama. Maal: Henri Rousseau Niko Pirosmanasvili Ivan Generalic Maurice Utrillo Paul Kondas Jaan Oad
Naivismi ei tohi segi ajada rahvakunstiga, mis on alati mõjutatud rahva traditsioonidest. Naivism on aga täiesti sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning lähtub ainult kunstniku kordumatust isikust. Naivistlik kunst erineb ka lastekunstist, kuna loodud teosel on järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Kubistid olid vaimustunud naivismi siirusest, esemelisusest ja fantaasiaküllusest ning samuti kõikide objektide muutmisest embleemitaolisteks. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistliku kunsti näitus. Kuigi naivistid loovad tavaliselt oma kunsti eraldatult, kujunesid Jugoslaavias ja Horvaatias naivistide koolkonnad. Paljud traditsioonilise hariduse saanud kunstnikud hakkasid oma loomingus naivismile omaseid tunnuseid kasutama. Naivismi tunnuseid on ka kuulsate kunstnike AMADEO MODIGLIANI (1884-1920) ja MARC CHAGALLI (1887-1985) loomingul. Chagall laenas mõndagi kubismilt ja orfismilt, kuid oli oma mälestuste ja ulmade esitlemisel iseseisev. Modigliani maalis väga
Maalimine tähendab materjali enese vormil esile kerkida laskmist. Joon muutub kramplikuks, värvid liituvad üksteise külge, voolavad ja kuivavad kokku. Materjal annab värvile elu. KUNSTNIKUD JEAN DUBUFFET (1901-1985) Kõige kuulsam ja mõjurikkam 50-ndate aastate Euroopa kunstnik on prantslane Jean Dubuffet. Peale ebaõnnestunud katseid jõudis Dubuffet 40-ndate keskpaigas maalikunsti juurde. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1944 ja äratas tähelepanu naivistliku, lapseliku aga jõhkra inimesekujutusega. Dubuffet' kunsti primitiivsus ja brutaalne jõulisus kasvasid järgnevatel aastatel veelgi. Inimeste näod ja kehad moondusid äratundmatuseni. 40-ndate aastate lõpul hakkas Dubuffet maalima väga pastoosselt ning lõustad ja figuurid on pigem värvimassi sisse kraabitud kui maalitud. Hiljem hakkas ta värvile lisama kõikvõimalikku kunstivõõrast materjali liiva, puulehti, metallipuru, liblikatiibu jne
Maalimine tähendab materjali enese vormil esile kerkida laskmist. Joon muutub kramplikuks, värvid liituvad üksteise külge, voolavad ja kuivavad kokku. Materjal annab värvile elu. KUNSTNIKUD JEAN DUBUFFET (1901-1985) Kõige kuulsam ja mõjurikkam 50-ndate aastate Euroopa kunstnik on prantslane Jean Dubuffet. Peale ebaõnnestunud katseid jõudis Dubuffet 40-ndate keskpaigas maalikunsti juurde. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1944 ja äratas tähelepanu naivistliku, lapseliku aga jõhkra inimesekujutusega. Dubuffet' kunsti primitiivsus ja brutaalne jõulisus kasvasid järgnevatel aastatel veelgi. Inimeste näod ja kehad moondusid äratundmatuseni. 40-ndate aastate lõpul hakkas Dubuffet maalima väga pastoosselt ning lõustad ja figuurid on pigem värvimassi sisse kraabitud kui maalitud. Hiljem hakkas ta värvile lisama kõikvõimalikku kunstivõõrast materjali liiva, puulehti, metallipuru, liblikatiibu jne. Mõned teosed valmisid
annaabi.ee 
