o Rajaja: CARAVAGGIO · Idealistlik: o Annibale CARRACCI koos venna Agostinoo ja õe Lodovicoga · CARAVAGGIO loomingu uudsus o "BACCHUS" o igapäevane elu o uudne oli Caravaggio maalide kompositsioon: inimesed ei poseeri, asendid juhuslikud o heletumedus o valgusvihk ülevalt "keldriluugivalgus" o eeskujuks kogu Euroopale o teemat jätkas Artemisia GENTILESCHI kujutas Piibli naistegelasi · CARACCID ja BOLOGNA KOOLKOND o Lihtrahvale ei meeldinud Caravaggio loomingu karmus ja proosalisus o Kunst, mis pakub ebatavalist ilu o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildile altpoolt · Andrea del POZZO o Laemaalid · Barokkskulptuur o Lorenzo BERNINI Võimalik vaadelda igast küljest
vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, siis seda võib juhtuda päris palju. See ei ole ikkagi normaalne, kui naised sõimavad mehi s***peadeks. Jan tõi näite, kui naisi sõimatakse koguaeg l*******. See ei meeldinud neile. Seega peaks natuke enne mõtlema, kui suust mingisugust jama välja ajada. Mehed on mühakad ja rumalad võibolla
stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. CARAVAGGIO (15731610) Peetruse ristilöömine Okastraadiga kroonitud Artemisia Gentileschi(1593 1653) Gentileschi maalis Piibli naistegelasi, näiteks Juuditi lugu olmelistes, aga ka dramaatilistes stseenides. Annibale Carracci (15601609) Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat. Bologna koolkond oli mitu saj. eeskujuks Euroopa akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset Caravaggio kunstil oli suur mõju kogu Euroopas.
teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6) Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas kujutama lihtrahva esindajaid ning igapäevast elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1592-u.1653) oli Caravaggio laadi jätkav naiskunstnik, kes kujutas peamiselt Piibli naistegelasi. ANNIBALE CARRACCI (3) (1560-1609)tuli 1595. aastal Rooma ning pani koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga aluse baroki idealistlikule ehk akadeemilisele variandile. Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline. Eriti lihtrahvas oleks soovinud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid (2,7) ja nende poolt rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn
Nii aimaski ta, et kõige paremini läheb tal ikka kirjanikuna. Tal on ka poeg nimega Matthias. Kerttule meeldivad pikad juuksed, ta armastab rastapatse, ka tal endal on need. Üksinda kodus olemine meeldib talle eriti. Unistamine talle ei meeldi, sest kui see tõeks ei saa tekib kurb tunne. Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene. Rakke naistegelased on enamasti ülbed ning skandaalsed. Tema teoseid võrreldakse sageli Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Suurema tuntuse saavutas Kerttu seriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. Kerttu Rakke arust on Eesti kirjanduses palju puudu. Seepärast teebki ta head alguspärast ajaviiteteksti, sest Eesti kirjanduses seda napib. Paremini tulevadki tal välja sellised lihtsad tekstid, raskeid ja sisukaid raamatuid oleks juba raskem kirjutada. Rakke tegelaskujud pärinevad tuttavate noorte inimeste seast, seltskonnast ning ajakirjandusest. Ta
rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale Carracci) kunstnikud. Carraccid maalisid Rooma palazzo Farnese lae (eeskujuks sixtuse kabeli lagi) *Bologna koolkond- usulise sisuga paljufiguurilised altarimaalid ja antiikmütoloogiateemalised freskod. Barokkskulptuur kuulsaim meister LORENZO BERNINI *rahutud, liikuvad massid, vaatlemiseks igast küljest ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis"
° Ruumilisuse saavutamiseks heletumedus ka dramaatiliseks muudab ° Keldriluugivalguse efekt ülevalt tulev valgusvihk ° Säilinud 50-60 maali ° Teosed polnud kuigi mahukad ° Tõi maalikunsti ka kriminaalsuse ° Bacchus Rooma veinijumal ° Peetruse ristilöömine ° Eeskujuks kogu Euroopale ° Protestantidele meeldis lihtinimeste kasutamine usuteemades ° Artemisia Gentileschi naine, jätkas Caravaggio laadi ° Maalis piibli naistegelasi Juudit ° Töötas ka Inglismaa lossides Carracid ja Bologna koolkond ° Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline ° Taheti kunsti, mis erineks eluprobleemidest ja pakuks ebatavalist ilu ° Carracide suguvõsa rajas Bologna akadeemia, juhiks Annibale Carraci ° Vastandusid manerismile, vaatasid elu poole ° Idealiseerimine ° Palazzo Farnese laemaalid Sixtuse kabeli lae eeskuju ° Inimeste kehad idealiseeritud
Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Rakke teoseid võrreldakse tihti Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Arvamus, et Rakke naistegelased alavääristavad mehi, on tekkinud (nõrkade) (mees)kriitikute eelnevate kogemuste puudumisest taolise kirjandusega. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevaseriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. . Peale "Kalevipoja" ilmumist rõõmustas Pilvre, et lõpuks on eesti kirjanduses avaldatud esimene teos, mida saab nimetada naisnaturalistlikuks. (Looming nr. 12, 2000)
otsustas jätta kõik inimliku ning suunduda sõtta. Selle asemel oleks ta võinud jääda ning luua perekond ja saada lapsi. 5. Miks peab Achilleus Priamost paremaks kuningaks kui Agamemnoni? Achilleus peab Primaost paremaks kuningaks, sest ta imetles tema julgust tulla järgi oma sõdalasele, poeg Hektroile, kelle mõrvariks oli Achilleus. Samuti võis mõjutada tema arvamust Agamemnoni üleolev käitumine Achilleuse suhtes. 6. Iseloomusta filmi naistegelasi millised on nende karakterid, käitumisviisid? Helena oli Menelaose naine, hiljem Trooja printsi Parise väljavalitu. Tema iseloom oli vaikne, tagasihoidlik ja samuti ka kaval ning julge: ta põgenes ju Parisega. Ta hoolis nendest, keda armastas. Talle tekitas südamevalu troojalaste ja kreeklaste vimm, mis oli alguse saanud tema ära minekust. Ta proovis seda igal viisil parandada, kuid tulemusteta. Andromache oli Hektori naine
Tööle ajendasid vastakad arvamused Mats Traadi kui mehe teadmistest naistest. On kriitikuid, kes arvavad, et mees, seega ka Mats Traat, ei saa iialgi mõelda nagu naine, aga on ka neid, kes ülistavad Mats Traadi oskust kirjeldada naiste hingeelu. Nende kahe seisukoha vahel on aga suur ebakõla ning antud uurimistöös ongi ongi proovitud välja selgitada, kumb seisukoht on õigem ja miks see nii on. Uurimus koosneb kahest osast. Esimeses osas on vaatluse all teosed "Inger" ja "Rippsild". Naistegelasi nendes raamatutes on analüüsitud neljast aspektist: bioloogilisest, psühholoogilisest, sotsiaalsest ja kujunduslikult. Järeldub, et Mats Traat meeskirjanik peab naise põhiliseks elumõtteks armastust ning selle pärast ohvrite toomist. Naise soov on armastada ja olla armastatud ning tunda, et ta on nagu viljakas maamuld, mis annab saaki. Ka väliselt on naistel Mats Traadi teostes palju ühiseid jooni. Kõik nad on millegi poolest eriliselt kaunid, lummavad
Veel käisid mehed kord pikalt kohtu vahet siis, kui Pearu koer jõulude ajal Andresele tuppa ronis, ja peremees koera seepeale vaeseomaks peksis. Sellel korral jäi aga Andres kohu ees õigeks, mis aga ei meeldinud sugugi Pearule. Kõrtsis tekkis tavaliselt nägelemine sellest, et Pearu purjus peaga praalima ja ärplema kippus. Andres aga lõõpis Pearut niisama. Pearule aga ei meeldinud mitte sugugi kui ta teiste ees naeruks tehti. 4. Iseloomusta Vargamäe naistegelasi: Kr õõta, Marit ja tütreid. Miks Krõõt suri ? Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari p ärast Krõõda surma perenaiseks ? Krõõt oli võrreldes tavalise talunaisega kleenuke, aga töökas ja tragi. Ta sai kõigega hakkama, kuigi oli väga raskeid aegu. Kui ta laste kõrvalt ei saanud väljamaale tööle minna, siis tegi ta kodus palju tööd ära. Kuna esialgu perre vaid tütreid sündis,aga Andres väga poega tahtis, siis oli
Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" ja grotesk "Sinel" (1842). Gogol viis moodsa vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult "väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogoli jutustused ja näidendid on täis autori kriitilist suhtumist abiellu ja ampluaa igasuguse seksuaalsusega naistegelasi, mis omakorda ilmekalt markeerib tema tugevalt romantilist suhtumist meestesse. Jaanuaris 1852 tunnistas Gogol oma homoseksuaalsetest ihalustest vagatsejale ja kitsarinnalisele preestrile Isa Matvei Kostantinovskile, kes sundis Gogolit palvetama ja paastuma ööl ja päeval, kuni Gogol näljutas enese surnuks. 6 Nikolai Gogol "Surnud hinged" Raamat "Surnud hinged" on väga omapärane ja huvitav
Sündmustiku kogu traagikat kõrvale jättes on just kirjaniku poolt edasi antud tõelisuse ja käegakatsutavuse atmosfäär see, tänu millele lugeja suudab õigemini, on sunnitud «Protsessi» tõsise näoga lugema. See on toosama «kafkalik», teravalt väljajoonistunud, paranoiline, kahtlustustest ja takistustest umbne atmosfäär, mis sellest hoolimata igalt pool hulgaliselt petlikke võimalusi välja pakub (meenutagem «Protsessi» naistegelasi, Tintorellot või advokaati, keda kõiki Josef K. «süütus» huvitavat näib). Stseenide sisu edasiandmisel on Kafka stiil maalähedane ja realistlik, kuid arutlustes kohtu olemuse ning seal aset leidva üle vallandub peadpööritav, hullumeelne detailipeenus ja täp- sus, kalduvus spekulatiivsete loogiliste süsteemide rajamisse ja pedantismi. Kui esimeses oma kalduvuses loogilistele spekulatsioonidele sarnaneb Kafka vahest kõige rohkem sümbolistide suurele ees-
Seda eesti teatri esimest etendust nägid umbes 250 inimest, ukse taha jäänute nõudmisel anti järgmisel päeval kordusetendus. Teatri Harrastuse levik üle Eesti Teatri- ja muusikaharrastus levis pärast esimesi etendusi Tartus koos eesti seltside asutamisega kiiresti üle kogu Eestimaa. Viljandi oli Tartu kõrval teine väga rahvuslikult meelestatud paik sealses eesti seltsis Koit (asustatud 1872) lavastati juba järgmisel aastal Koidula ,,Säärane mulk". Naistegelasi mängisid siin naised ja ka karjapoiss Jütsi esitas keegi noor tüdruk väga naljakalt. Lavastus ise olevat mõjunud elulähedasemalt kui Tartus. Näitemänge esitati ka Tallinnas, kuid need olid läbipaistvalt moraliseerivad ja ei huvitanud publikut eriti. Ka polnud Estonias ühtki teatrientusiasti, nii jäigi teater seal üsna harvaks nähtuseks. Estonia kujunes pigem skandaalse kuulsusega klubiks, kus käidi peamiselt napsitamas ja kaarte mängimas
Euripidest on peetud naistevihkajaks, ent tema kangelaste seas on suure sümpaatia ja kaasaelamisega kujutatud naisi. Euripidest huvitab naise koht ühiskonnas. Ta on naiste vastu üpris kriitiline, kuid näeb neid vaimselt meestega võrdseina. Naiskarakterid ongi tal õnnestunuimad, nende psüühika kõige paremini avatud. Elektra oli Agamemnoni ja Klytaimestra tütar, Orestese ja Iphigeneia õde; üks kreeka tragöödiate mõjuvamaid naistegelasi (vt Aischylose "Oresteia"). Elektra-teema on tervikuna säilinud kolme olulise tragöödiakirjaniku teostes. Ühised motiivid: Elektra meeleheide isa tapmise pärast, venna tagasitulek võõrsilt, õe-venna äratundmisstseen, kättemaks emale ja tema armukesele. Elektra kompleks tütre erootiline kiindumus isasse. (Oidipuse kompleksi eeskujul) Sophoklese "Elektra" Euripidese "Elektra"
-olulisel kohal oli dialoog näitlejate vahel Sophokles -sündis Ateenas, isa oli tuntud relvameister -oma aja kohta tark ja haritud, valiti korduvalt riigiametitesse, kuid poliitikas ei olnud tal edu -ta on loonud 123 näidendit ( säilinud on 7 dragöödiat) -on võitnud 24 loorberipärga -dragöödiad: ,,Kuningas Oidipus","elektra","antiqoe","Oidipus Koloneses","aias","philokteter" ja ,,trahhislannad" -ei huvita seltskonna vaid indiviidi saatus,tõstis esile naistegelasi, põhirõhk inimese enda tegevusel Euripides -mõtisklev kõrvaltvaataja, ühiskondlikult väheaktiivne -tema tähtsust mõisteti alles pärast tema surma -loominu iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu -dragöödiates kohustusliku kokkupõrget vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas -ta ei usu kõrgematesse jõududesse -tugev psühholoogiline analüüs ja juhuse meelevallda antud inimese draagika -mõjutas tugevalt Euroopa draamakirjandust TEATRI SÜND
SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny
On samuti madalast ühiskonnakihist pärit, palju peremehi, seiklusi on natuke rohkem. Moraalne vaatepunkt (aeg on baroki piiril), tema (autori) enda elukäik näitab moraalitut elukäiku. Jutustajal on moraalne vaatepunkt. 2 tasandit seiklus (mis Quzmaniga juhtub); seikluste vahele on põimitud moraalne kommentaar (palju näiteid, kommentaare). Seiklus on katkestatud moraalsete kommentaaridega. Hispaanias on kelmiromaane kirjutatud umbes 15. On olnud ka naistegelasi Picara Justina; Justa Kurfeldt. Vicente Espinel kelmiromaanilaadne teos ".. de Origen". Kujunemisromaan räägin noore inimese kujunemisest ühiskonnast, kuidas ühiskond teda mõjutab, kuid ta ei lase väga ennast sellest mõjutada ja püüab säilitada oma loomuslikku kutsumust. Franciso de Quevedo(1580-1645), kirjutas mitmeid proosateoseid kelmiromaan "Kelm don Pablose elukäik" (buscon kelm; "don" on kirjutatud irooniaga)(kirjutas
ajalooline järjepidevus. Õuna Endel ropendaja tüüp. Väikese sõnavaraga tegude inimene. Kupja Hans tundlik, unistav tüüp. Koera Kaarel sulane. Teda iseloomustavad lollus, naiivsus, igalt poolt kõrvale hiilimene. Instinktide inimene. Imbi ja Ärni esindavad küla madalamat kihistust, keda kujutatakse äärmiselt väiklaste ja ahnete tüüpidena. Soovivad kõike tasuta saada ja kui ei saa, siis saab seda alati varastada. Kivirähu raamatutes ei ole tugevaid naistegelasi. ,,Rehepapis" on kõige olulisemaks naistegelaseks Liina tervemõistuslik, iseseisvusele pürgiv eesti naine, kes vabal ajal käib ka libahundiks. Siin pole raske märgata, et võrdkujuks on Kitzbergi Tiina. Seega siin taas tegelane pärineb pigem kirjanduslikust loost, kui ajaloolisest reaalsusest. Lumememm esindab igal juhul mingit võõrast, aga ka midagi sellist, mis võiks olla käeulatuses, aga tegelikult ei ole. Ta võiks esindada unistust, mis
annaabi.ee 
