Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Naiste ja meeste suguelnudkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juha, munajuha, munandeemnejuhauguelundid, ampull, emakas, munarakk, munandimanus, folliikulid, ampulli, pärasoole, pikkune, eesnääre, munandimanuseeemnepõieke, ovulatsioon, laienenudeemnerakkekreet, juhad, kujult, munarakud, teisesed, tertsiaal, defekt, verevalum, paraneb, 12cm, ripsme, jagunema, tupp, munandideemnejuhad, põiekesedNaiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega
● käsnosa Mis on suguelundite funktsiooniks? Täidavad paljunemisfunktsiooni. Mis toimub mehe suguelundites? Spermatosoidide paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens Seemnepõieke (lad.k) vesicula seminalis
Kusepõis vesica urinaria Kusepõis on õõneselund, mille kuju oleneb uriiniga täitumusest: tühjana on ta lamendunud, täitununa omandab muna või pirni kuju. Mahutavus on individuaalselt erinev, kuid kõigub täiskasvanul 500-700 ml piires. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja lihastele. Põie ette jääb sidekoega eraldatud häbemeliidus e. sümfüüs. Põie taga asuvad naisel emakas ja osa tupest; mehel pärasool ja seemnepõiekesed. Põie all asub meestel eesnääre, naistel urogenitaaldiafragma. Kusepõiel eristatakse tippu (suunatud ette üles), keskmine osa on põie keha. Põie põhi on suunatud alla ja taha ning läheb ahenedes üle kusepõiekaelaks. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis
munandite madalam temperatuur, mis on 4 kraadi C madalam kehatemperatuurist. Munandid paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, mille kogu pikkus on 250 m. Munandid hakkavad tootma seemnerakke, mis toimub seemnetorukeste seinarakkudes. Munandid säilitavad seemnerakke. Välimuselt on munandid hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ. Mass on 20- 30 grammi.(Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Munandi peal paikneb pehmem osa munandimanus. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha. Seemnejuha on u 50 cm pikk ning 0,4 mm läbimõõduga. See kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandimanus juhib seemnevedeliku sugutisse. Spermatogeneesi liikumis- ja viljastumisvõime kujuneb 5-12 päeva jooksul välja just munandimanuse pikkades juhades. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Lisasugunäärmed
sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum Tunica serosa - munandiga sama MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA Tunica albuginea Sisesuguelundid: munand, munandimanus, seemnejuha ja abisugunäärmed - saadab caput’isse vaheseinu, mis jaotavad selle sagarikeks Välissuguelundid: suguti ja munandikott Lobuli epididymidis – sagarikud TESTIS/ORCHIS/DIDYMOS – MUNAND - 12-15 - paariline elund, mis paikneb munandikotis ja meenutab kujult/suuruselt - igas sagarikus üks üha väänilisemaks muutub ductulus efferens testis, mis
sidekoeline munasarjastrooma, milles on rohkelt veresooni ja närve. Munasarja perifeerne osa nn. parenhümatoostsoon e. koor, sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. munasarjafolliikleid. Kõrvuti folliiklitega esineb seal ka kollaskehi (corpus luteum) ning viimaste taandarenemisel tekkivaid armkoelisi valkjaskehi (corpus albicans). Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e. põisfoliiklis paikneb küpsev munarakk, mille läbimõõt on umbes 150 mikromeetrit. Kui folliikel on oma kasvus saavutanud läbimõõdu 1,5-2cm, siis rebenevad selle folliikli kohalt munasarja katted, folliikel lõhkeb ning temas paiknenud munarakk koos folliiklivedelikuga paiskub kõhukelmeõõnde - toimub ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, mis täitub verevalumiga. Lõhkenud folliikli kohale tekib kollaskeha. Kui munarakk viljastatakse, siis kollaskeha areneb edasi, suureneb kuni 3cm-ni ning jääb
(65-70% ejakulaadist) mis on spermidele energiaallikaks, aidates spermide liikumisele kaasa (lisaks neutraliseerib tupe happelist keskkonda) Munandimanuses muutuvad spermid liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida korrektselt akrosomaalreaktsioon. Olles jõudnud munajuha kitsuse (isthmus) piirkonda, kinnituvad spermid munajuha epiteelile toimides spermide reservuaarina. Spermide energiline liikumine vaigistatakse ja spermid kapatsiteeruvad. Kapatsiteerunud spermid hüperaktiviseeruvad ja vabanevad kitsuse piirkonnast. Hüperaktiviseerumine – spermide rahulik sümmeetriline liikumine muutub jõuliselt kiirendatud asümmeetriliseks liikumiseks Peale spermiogeneesi väänilistes seemnetorukestes on spermid
säilitada organismi happe- leelistaskaal Reproduktiivne süsteem Organid, mis toodavad Anda elu uuele indiviidile reproduktiivseid rakke (munandid ja munasarjad) ja organid, mis transpordivad ja säilitavad neid (naistel munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks
haruks, tähtsamad on pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter pärismaksaarter maoarter (vasak maoarter) annab harud mao suurele kõverikule põrnaarter varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele · ülemine kinnistiarter varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt · alumine kinnistiarter algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa Viimase nimmelüli kõrgusel on aordi kahendhargus kõhuaort hargneb kaheks ühiseks niudearteriks, mis varustavad puusavöödet ja alajäsemeid. Ühine niudearter annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: · sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid · välimine niudearter läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks
kohtades esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht 3)Seroosne kest – õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise õõrdumise minimaalseks 73) Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal; juha avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis
Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus. Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid,
annaabi.ee 
