rituaali. Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Naine ulatab käe kätlemiseks mehele alati esimesena, võõrustaja külalisele, ülemus alluvale, vanem nooremale. Neiu või noor naine ootab, kuni eakas mees ulatab talle käe. Kui kohtuvad kaks paari (näit. abielupaarid), suruvad kätt kõigepealt naised omavahel ja mehed omavahel, seejärel ulatavad naised käe meestele, kusjuures hoidutakse käte ristamisest. Kätlemiseks tuleb kinnas käest võtta. Viisakusreegel näeb ette, et naine võib jätta kätte raskesti äravõetava kinda (õhukesest nahast, siidkindad). Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid
9.klass Kohtumine väljaspool kodu teise inimesega ,üksköik kas ta on siis vööras või tuttav algab tervitamine silmsidest , me esmalt märkame inimest ning siis tervitame teda. Alati on tervitamisel kohustus kasutada naeratust ,siis võid olla kindel, et saavutad parima tulemuse. Tervitamisel on oluline esmamulje ja esimene kontakt. Mees tervitab naist, noorem tervitab vanemat , samuti jätab endast hea mulje noor neiu kes tervitab endast palju vanemat meest esimesena. Kui naine ja mees kohtuvad on eelistatu olukorras alati naine. Näiteks on viisakas peol alati esitleda proua Martinzele alati härra Jonnsoni. Noorem tervitab alati vanemat nagu on viisakas ning siis kui välimusest pole aru saada kas naine või mees on noorem sinust või et ta on sinust vanem siis tervitab tavaliselt esimesena see kes on kiirem. Alati tervitab ka madalamal positsioonil olev inimene kõrgemal positsioonil olevat inimest
Sobilik on naeratada ja noogutada. Püstitõusmine tervitamise ajal · Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamise ajal tõusevad noormehed alati püsti. · Soliidses eas härra võib mööduvaid tuttavaid tervitada istudes. · Seltskondlikel koosviibimistel tõusevad mehed daamide tervitamiseks püsti, kummarduvad vastutervituseks ja istuvad alles siis, kui daam on istunud oma kohale (sama eaka mehe sisenedes). · Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, siis kergitavad nad ennast veidi istmelt, väljendades nii oma lugupidamist. · Mehi tervitades ei pea naised tõusma. · Erandina tõusevad naised siis, kui tervitavad eakaid härrasid ning ametialases suhtluses oma ülemust. · Kättpidi tervitamise puhul tõusevad mehed, vaatamata vanusele, alati püsti. Kes tervitab alati esimesena · Noorem tervitab vanemat,
• Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust • Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma • Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt • Kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba • Tervitamine lugupidavalt
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on omaks võtnud hästi
Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste seas sügavama kummarduse. Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti, soliidses eas härra võib tervitada mööduvaid tuttavaid ka istudes. Seltskondlikel koosviibimistel tõuseb noormees iga saabunud naise puhul püsti, kummardub vastutevituseks ja istub alles siis, kui daam on oma kohale istunud. Samamoodi tuleb käituda ka eaka mehe sisenemisel. Kättpidid tervitamisel peavad mehed alati, vaatama vanusele, püsti tõusma. Kohtades, kus püsti tõusmine võib teisi kohalviibijaid häirida (restoraanis, teatris, autos vm), pole vaja mehel tõusta, vaid ta ulatab väikese kummarduse saatel käe. Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, kergitavad nad ennast veidi istmelt või tõusevad püsti. Viimane näitab lugupidamist teise daami suhtes. Meeste tervitamisel ei pea naised tõusma
üldse mitte. Püstitõusmine tervitamise ajal Noormehed tõusevad naistuttavate ja endast vanemate meeste tervitamisel alati püsti. Naised mehi tervitades üldjuhul püsti ei tõuse. Vanem härra võib tervitada istudes Istutakse alles siis, kui daam on istunud oma kohale Kättpidi tervitades tõustakse alati püsti (erand- paik,kus see võib teisi häirida) Kui naine tervitab omavanust või vanemat naist, kergitab ta end veidi istmelt või tõuseb püsti (nii ka eaka härra ja oma ülemuse puhul). Ametiasutuses klienti vastu võttes (sekretär, teenindaja) tõuseb võimalusel alati püsti. Tervitamine mitteametlikul koosviibimisel Külaline tervitab esimesena perenaist ja siis peremeest Kui kohal viibib võõraid, siis tervitatakse ka neid kättpidi Istuvaid külalisi võib tervitada istumise järjekorras, arvestamata nende vanust ja sugu Esimesena tervitab isik, kes möödub tuttavast (soost ja positsioonist hoolimata)
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan
vaatamata üles tõusma ja oma teed minema. D'Artagnan, poolkurt, ilma vammuseta ja pea kinni seotud, ajas enese püsti ja hakkas peremehe käsul alla minema. Kuid kööki jõudes silmas ta otsemaid oma vaenlast, kes rahulikult vestles raske tõlla juures, mille ette oli rakendatud kaks suurt normandia tõugu hobust. Kaasvestleja, kelle pea paistis tõllaukse vahelt, oli kahekümne kuni kahekümne kahe aastane noor daam. Oleme juba märkinud, kui kiiresti haaras d'Artagnani silm inimese näojooni. Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli tundmatuga-elavas jutuhöos. «Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam
,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas
Muidugi on võimalik, ct Ravaillacil polnudki kaassüüdlasi, ja kui tal neid oligi, siis ei tarvitsenud nad 1618-nda aasta tulekahjus süüdi olla. On veel kaks teist üsna tõenäolist seletust. Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
