Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997. oli viimane aasta kui ta sai juuniorite arvestuses sõita ning võitis seal 2 kuldmedalit 5km ja 15km sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 98/99 oli stabiilne hooaeg, Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau MM, kus Kristina
ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" ...
ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996
nende ema Deivi, isa Jaanus, vanaema Aili ja vanatädid Helgi ja Milvi olid NSV Liidu või vähemalt Eesti tipptasemel kergejõustiklased, enamjaolt sprinterid. Holger Peel ütleb, et Grit koos oma õe Gretega ületavad andekuselt kõik siinmail seni nähtud mitmevõistlejannad, isegi veerand sajandit tagasi supertulemusi teinud Silva Oja.1 Tunnustused: Grit Sadeikot on premeeritud, oma noorest east hoolimata, päris mitu korda. Ta on tunnistatud 2007. ja 2008. aastal Järvamaa parimaks naissportlaseks. Alates 2008. aastast saab ta riikliku spordipreemiat noorsportlasele. 2011. aastal tunnistati Grit Eesti parimaks noorsportlaseks. Tulemused: Kõik, kes on spordiga sina peal teavad, et Gritil Eestis vastast pole, ei omaealiste kui ka täiskasvanute seas. Maailma mastaabis, tema tulemused omaealiste arvestuses on väga võimsad, täiskasvanute klassis on tulemused keskmisest tugevamad. Ta praeguse elu parimad saavutused on 2011.a. juuniorite EM`i kuldmedali ning 2008. a
Pika ja eduka sporditee lõpetas Salumäe 1996. aastal Atlanta olümpiamängudel kuuenda kohaga, mis oli eestlaste parim individuaalne koht nendelt mängudelt. Alates 1999. aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige ja teinud edukat karjääri poliitikuna. 2004. aastast on Erika Salumäe Eesti Olümpiavõitjate Kogu president. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1
Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja (2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys ja2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos). Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane
Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31.juuli 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Kokkuvõtteks Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.
Suur ilus punane õun oli laual. (SUURUS, VÄLIMUS, VÄRVUS ERINEVAD OMADUSED) 3.3 Samaväärsete täiendite vahele pannakse koma. Ränk, vaevarikas teekond jõuab peagi lõpule. (TÄIENDID KIRJELDAVAD SAMA OMADUST, JÄRGNEV TÄIEND TÄPSUSTAB EELNEVAT.) LISAND Lisand nimisõnaline täiend, mis väljendab põhisõna mõistet teiste sõnadega. Juhan Parts, Eesti peaminister, vestles Viljandimaa talunikega. Eesti parim naissuusataja Kristina Smigun valiti aasta parimaks naissportlaseks. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID KOMATA KOMAGA 4 Eeslisand 5 Järellisand Maailmameister ja Erika Salumäe, maailmameister olümpiavõitja Erika Salumäe käis ja olümpiavõitja, käis tööl tööl jalgrattaga. jalgrattaga. 4.1 Järellisand olevas käändes 5.1 Järellisand omastavas (kellena?, millena?) käändes (kelle? mille?) ühe
tagamaid, mis seni varju jäänud. ,,Ma olen õnnelik oma laste ja pere igapäevaste saavutuste üle. Minu õpingud Tartu Ülikooli majadusteaduskonnas on lõpusirgel, uueks aastaks on jäänud ainult lõputöö kaitsmine," sõnas Smigun lühikeses intervjuus 2017 aasta lõpus. Kokkuvõtte Kristina Smigun-Vähi on üks mainekamaid sportlasi Eestis ja kogu maailmas. 1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta naissportlaseks teist korda. 2012. aastal valiti ta Eesti Olümpiakomitee asepresidendiks. Kasutatud kirjandus http://www.esbl.ee/biograafia/ https://et.wikipedia.org/ https://annaabi.ee/Kristina-Smigun-Vähi https://www.ohtuleht.ee/461277/kristina-smigun-vahi-lapsepolvest http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kristiina.htm https://www.rahvaraamat.ee/p/kristina/423048/et? isbn=9789949470327
Algas mäng , kus pinged oli kõrgemal , kui kunagi varem. 4.Karjäär suusatajana Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997. oli viimane aasta kui ta sai juuniorite arvestuses sõita ning võitis seal 2 kuldmedalit 5km ja 15km sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 1998/99 oli Krisitina jaoks stabiilne hooaeg. Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus. Otepää maailmakarikaetapil saavutas ta 3. koha. 1999. aastal toimus Ramsau
ring (2009) · Prantsusmaa veerandfinaal (2008) · Wimbleton veerandfinaal (2010) · USA veerandfinaal (2010) WTA tabelikoht aastalõpu reitingus Aasta Koht 2001 199 2002 283 2003 167 2004 226 2005 120 2006 64 2007 75 2008 27 2009 61 2010 22 2011 34 Tunnustused · Kaia valiti 2008. aastal aasta naissportlaseks. · Kaia Kanepi on valitud 12 korda ERR Spordi nädala tegijaks. Kasutatud kirjandus: www.epl.eewww.et.vikipeedia.org www.kaiakanepi.com
eraldi stiilina tunnustama 1952. aastal. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistab eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis. Natalie Anne Coughlin (sündinud 23. augustil, 1982) on Ameerika ujuja, kes on tuntud kui 11 Olümpia medali võitja. 2008 aasta suve Olümpiamängudel, sai Coughlin esimeseks Ameerika naissportlaseks kaasaegsete Olõmpiamängude ajaloos, kes on võitnud 6 medalit ühelt Olümpialt. Ühtlasi ka esimene naine, kes on võitnud 2 kulmedalit kahel järjestikusel olümpial 100 m liblikujumises. Coughlini on ühe korra omandanud Aasta ujuja tiitli ja kolm korda Ameerika aasta ujuja tiitli. Michael Fred Phelps (sündis 30. juunil 1985 Baltimore'is Marylandi osariigis) on USA ujuja, kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16, millest 14 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord
6.80 2009. aastal on Balta kaugushüppe siserekordit muutnud kolm korda: kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta Eesti siserekordi, hüpates 6.70, Torino sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel parandas Balta tulemust, hüpates 6.75 ning samal võistlusel suutis ta veel ennast parendada ja hüppas tulemuse 6.87, millega ta tagas Euroopa meistritiitli uue siserekordiga. Ksenija Balta valiti aastal 2009 parimaks naissportlaseks. Tema treener on Andrei Nazarov. 2009. aastal on näidanud Mikk Pahapill, et Eesti kergejõustiku kümnevõistlusel on tulevikulootust. 3.3. Mikk Pahapill Mikk Pahapill on sündinud 18. juulil 1983. aastal Kuressaare (http://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Pahapill 03.12.09). Mikk Pahapilli isiklik rekord kümnevõistluses on 8255 punkti, mille ta saavutas 2009. aastal Talance`is toimunud võistlusel.
maailmameistrivõistlustele. Juba järgneval aastal võis Parve taas võidurõõmu tunda, kuna tiitlivõistlustelt naases ta koju kolme medaliga. Kui Egg am Etzelis toimunud MM-i 5 km distantsil tuli leppida hõbemedaliga, kuid nii 10 km kui 3x7,5 km teatesõidust tulid kuldsed medalid. Teatesõidus olid Parve partneriteks Venera Tsernitsova ja Jelena Golovina. Edukal 1985. aastal kuulutati Parve ka NL teeneliseks meistersportlaseks, samuti tunnistati ta sel aastal ka eesti parimaks naissportlaseks. 1986. aastal, kolmandatel naiste maailmameistrivõistlustel Rootsis Falunis oli jällegi põhjust heameeleks, sest koju tuli nii 10 km kui ka teatesõidu kuldmedalid. Taaskord tunnustati Parvet ka Eesti parima naissportlase tiitliga. 1987. aastal Lahtis peetud maailmameisrivõistlustel tuli leppida kõigest 10 km distantsil teiseks jäämisega, kuid nagu oli juba traditsiooniks saanud, tuli NL-i naiskond
1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991. Erika Salumäe Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995. Erki Nool 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord
üheteistkordne Eesti meister standardtantsudes. Tantsimisega alusta ta juba 10- aastaselt. 1999. aastast alates on A. Vardja elukutseline tantsuõpetaja ja ka tantsuvõistluste kohtunik. Silmapaistvaimaks Eesti jalgratturiks on Erika Salumäe, sündinud 11. juunil, 1962. aastal Pärnus. Ta on tulnud kahekordseks maailmailmameistriks ja ta on ka kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. E. Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit ninga valitus Eesti parimaks naissportlaseks on teda valitud koguni üheksal korral. Olümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral, kus kahel korral sai ta kuldmedali, 1988. aastal suveolümpiamängudel Seoulis ja 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas. Kolmandal korral, Atlantas, jäi ta kuuendale kohale. 7 Lisad Erki Nool pilt1 Andrus Veerpalu pilt 2 Kristina Smigun pilt 3
trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast ja rännakuid poliitika telgitagustesse. Sportlikud saavutused Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Erki Nool Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ,. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sydney 2000:
Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei kaotand lootust ning võitis teise ja kolmandagi sõidu ning tuli 31.juuli 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastail. Ei naistest ega meestes ole kedagi teist 9 korda Eesti parimaks sportlaseks valitud. Sisukord Eessõna Kaherattalise ajalugu Kaks, mitte neli Leiutuspalavik Jalgrattasport Erika Salumäe Karjääri algus Olümpia Tarvastu Gümnaasium Eliizabeth Mändul Minu lemmikspordiala-jalgrattasport Referaat
suurvoistlustel. Matti Jogi oli uks paremaid liikuva margi laskureid ja kuulus kolmel korral maailmameistri tiitli voitnud NSV Liidu koondisse. Liivi Erm voitis kaks hobemedalit 1976. aasta Euroopa meistrivoistlustel ning valiti spordiaasta parimaks naissportlaseks Eestis. Inna Rose voitis 1982. aastal Caracases toimunud MM-voist- lustel kaks kuldmedalit ning uhe hobe- ja uhe pronksmedali ning on voitnud veel arvukalt medaleid mitmesu- gustel suurvoistlustel. Inna Rose valiti 1981. ja 1982. aastal Eesti parimaks naissportlaseks. Noukogude voimul oli vaja sporti oma ideoloogia reklaamiks ning spordi arendamiseks anti ka vahendeid
Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president aastani 2008. Ta on üle elanud infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud raamat ,,Jääda ellu", milles on juttu ka tema elust lastekodus selle raamatu autor on Ene Veiksaar. (Erika Salumäe, 2012) Joonis 7. Erika Salumäe (elu24.ee/221014/erika-salumae-kolib-hispaaniasse/)14 4.1.1. Sportlikud saavutused Erika on püstitanud 15 maailmarekordit.Taon valitud Eesti parimaks naissportlaseks aastatel 1983, 1984, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1995 ja 1996. Maailmameistrivõistlustel on saanud kaks kulda (1987 ja 1989), kaks teist kohta (1984 ja 1986) ja ühe kolmanda koha (1995). Olümpiamängudelt kaks kulda (1988 ja 1992) ja ühe kuuenda koha (1996). (Erika Salumäe, 2012) 4.1.2. Poliitikukarjäär Aastatel 1996-1999 oli ta Tallinna Linnavolikogus, 1999. aastal valiti ta riigikokku (keskerakond). Aastal 2003 lahkus Erika keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogu
trükiarvuks 315 000. (Eesti Posti koduleheküljelt: http://www.post.ee/?id=1595&prod_id- =886) Torinos saavutatu auks emiteeris Eesti Post ka teise postmargi, millel on kaks Eestile kuldmedali toonud olümpiavõitjat Kristina ja Andrus Veerpalu. Margi (väärtusega 16 kr) kujundajaks oli Lembit Lõhmus ja trükiarvuks 75 000. (Eesti Posti koduleheküljelt: http://www.post.ee/index.php?id=1595&product_id-=884&c_tpl=1019) Kristina on valitud Eesti parimaks naissportlaseks seitsmel korral aastatel 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004 ja 2006 (Eesti Olümpiakomitee koduleht: http://www.eok.ee/sportlased/- eesti_parimateks_valitud/eesti_parimateks_valitud). Alates 2009. aasta sügisest on Kristina Rootsi kosmeetikafirma Oriflame esimene Eesti ametlik reklaaminägu. Tema valik sellele kohale kinnitab, et ilu tuleneb headest eluviisidest, heast tujust, huvist ilusate asjade vastu ja naiselikust vaistust. ( NaisteMaailm veebiajakiri: http://naistemaailm.ee/index
annaabi.ee 
