Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Näidis - võlatunnistus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võlg, võlausaldaja, võlatunnistus, võlgnik, viivis, tunnistab, leppetrahv, käesolev, eksemplar, koostanud, viidatud, tasuma, hiljemalt, õnnestu2.4.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks; 2.4.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks; 2.4.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.4.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.5. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist [viivisemäär] % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1
vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi .......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 9.7.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine agendile. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Käsundiandja 7 Agent 8 MAAKLERILEPING Tallinnas, "....."......................... ...a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi
10.1 Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10.2 Lepingul on alljärgnevad lisad: 10.2.1 Lisa 1 Üüriobjekti üleandmisevastuvõtmise akt 10.3 Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Üürileandjale ja teine Üürnikule. Üürileandja: Üürnik:
teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 9. Lepingu jõustumine 9.1. Pooled loevad Lepingu kehtivaks alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 9.2. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest igale Poolele jääb üks eksemplar. Tellija: Raamatupidaja: _____________________________ _____________________________
kinnistusraamatus/laevakinnistusraamatus. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse hüpoteegipidaja ja vara omaniku vahel reeglina samaaegselt hüpoteegi seadmise lepinguga. Kohesele sundtäitmisele saab allutada kinnisasja ja laevakinnistusse kantud laevadega tagatud nõudeid ning ehitise kui vallasasja ja kommertspandiga koormatud vara osas sellekohast kokkulepet sõlmida ei saa. 6.4. Leping on koostatud kahes identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Garantii andjale ja teine Võlgnikule. Poolte andmed: Garantii andja: _____________________________________________________ Võlgnik: _____________________________________________________ Poolte allkirjad: Garantii andja: ______________________ Võlgnik: ______________________
teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11 Lõppsätted 11.1 Lepingul on alljärgnevad lisad: 11.1.1 Lisa 1 Üürpinna plaan 11.1.2 Lisa 1 Üüriobjekti üleandmisevastuvõtmise akt 11.2 Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Üürileandjale ja teine Üürnikule. Üürileandja: Üürnik:
teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10 Lõppsätted 10.1 Lepingul on alljärgnevad lisad: 10.1.1 Lisa 1 Kinnistu plaan 10.1.2 Lisa 2 Kinnistu üleandmise akt 10.2 Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Rendileandjale ja teine Rentnikule. Rendileandja: Rentnik:
9.1 Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Lepingu jõustumine 10.1 Leping jõustub alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 10.2 Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks eksemplar. Kasutusse andja: Kasutaja: TASUTA KASUTAMISE LEPINGU LISA 1 KASUTUSSE ANTAVATE ASJADE NIMEKIRI [asukoht ja kuupäev] Käesolev lepingu lisa on sõlmitud vastavalt [Kasutusse andja nimi] ja [Kasutaja nimi] vahel [Lepingu
kirjaliku nõusolekuta ega muud Lepingu sõlmimise ja täitmise käigus teatavaks saanud teavet (sh. teise Poole asjaajamist ja majandustegevust puudutavat teavet), mida võib mõistlikult ja arvestades Poolte äritegevuses väljakujunenud tavasid ja praktikat pidada konfidentsiaalseks teabeks. 10.3. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles [lehekülgede arv sõnadega] ([lehekülgede arv numbritega]) lehel ning kahes võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Müüjale ja teine Ostjale. Müüja: Ostja:
teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Lepingu jõustumine 10.1 Pooled loevad Lepingu kehtivaks alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 10.2 Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks eksemplar. Kasutusse andja: Kasutaja: TASUTA KASUTAMISE LEPINGU LISA 1 KASUTUSSE ANTAVATE ESEMETE NIMEKIRI [asukoht ja kuupäev] Käesolev lepingu lisa on sõlmitud vastavalt [Kasutusse andja nimi] ja [Kasutaja nimi] vahel [Lepingu
8. Vaidluste lahendamise kord 8.1. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 9. Lepingu jõustumine 9.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest. 9.2. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks eksemplar. Poolte allkirjad: Litsentsiandja: Litsentsisaaja: 3
8. Vaidluste lahendamise kord 8.1. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 9. Lepingu jõustumine 9.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest. 9.2. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks eksemplar. Poolte allkirjad: Litsentsiandja: Litsentsisaaja: 3
võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: 2.5.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks; 2.5.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks; 2.5.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.5.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.6. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 1 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt
9.1. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Lepingu jõustumine 10.1. Leping jõustub alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 10.2. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest igale Poolele jääb üks eksemplar. Tellija: Töövõtja: _____________________________ _____________________________
Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
1) otsesed kohustused – leping, seadus 2) kaudsed kohustused - § 23 lg 1 1) lepingu olemus ja eesmärk; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktika; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivad tavad; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõte VÕS § 23 lg 2 - koostöökohustus Tähtsuselt: 1) põhikohustused – lepingu olemuse määravad kohustused 2) kõrvalkohustused – abistavad või tagamise eesmärgil võetud kohustused (nt käendus, leppetrahv, käsiraha, garantii) Ajalisest kestvusest tulenevad: 1) ühekordsed nt müük VÕS § 208 2) kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 (nt üürileping). Kestvusleping võib olla ka ühekordne leping, kui pool peab olema püsivalt valmis soorituseks (nt käendusleping, mis on antud tähtaega määramata ehk nõudmisel) Kohustuste olemusest (VÕS §24): 1) kohustuseks saavutada teatud tulemus e. Tulemuse saavutamiseks 2) kohustus teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks e. Tegevuse tegemiseks
9.1. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Lepingu jõustumine 10.1. Leping jõustub alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 10.2. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest igale Poolele jääb üks eksemplar. Tellija: Töövõtja: _____________________________ _____________________________
9.1 Leping jõustub selle allakirjutamisel. 9.2 Kumbki pool võib Lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette [1 (üks) kuu (muuta vastavalt vajadusele)]. 9.3 Lepingu punkt 6 kehtib tähtajatult olenemata Lepingu lõppemisest. 9.4 Poolte Lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle ja on siduvad poolte õigusjärglastele. 10. Lõppsätted 10.1 Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Tarnijale ja teine Ostjale. Poolte allkirjad: Tarnija: Ostja: _______________ _______________
9.2 Kumbki pool võib Lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette [1 (üks) kuu (muuta vastavalt vajadusele)]. 9.3 Lepingu punkt 6 kehtib tähtajatult olenemata Lepingu lõppemisest. 9.4 Poolte Lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle ja on siduvad poolte õigusjärglastele. 10. Lõppsätted 10.1 Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Tarnijale ja teine Ostjale. Poolte allkirjad: Tarnija: Ostja: _______________ _______________
GARANTIIKIRI Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii) on väljastatud [kuupäev], [asukoht] (1) [Garantii andja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii andja), (2) [Garantii saaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Garantii saaja) ja (3) [Võlgniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Võlgnik) võttes arvesse, et (i) Garantii saaja ning Võlgnik on sõlminud [kuupäev] [lepingu liik]lepingu (edaspidi: Leping) [Lepingu eesmärk, otstarve]; (ii) Garantii saaja nõuab Võlgnikult garantiikirja esitamist kõigi
teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Lepingu jõustumine 10.1. Pooled loevad Lepingu kehtivaks alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 10.2. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest igale Poolele jääb üks eksemplar. Tellija: Töövõtja: _____________________________ _____________________________
9.1. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Lepingu jõustumine 10.1. Leping jõustub alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 10.2. Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest igale Poolele jääb üks eksemplar. Tellija: Töövõtja: _____________________________ _____________________________
11.2 Leping kehtib Poolte poolt kõigi oma kohustuste täitmiseni, eelkõige kuni Teenuste osutamise lõpuleviimiseni Käsundisaaja poolt, väljaarvatud punkt 7, mis kehtib tähtajatult olenemata Lepingu lõppemisest. 11.3 Poolte Lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle ja on siduvad Poolte õigusjärglastele. 12. Lõppsätted 12.1 Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Käsundiandjale ja teine Käsundisaajale. Käsundiandja: Käsundisaaja: _______________ _______________
11.2 Leping kehtib Poolte poolt kõigi oma kohustuste täitmiseni, eelkõige kuni Teenuste osutamise lõpuleviimiseni Käsundisaaja poolt, väljaarvatud punkt 7, mis kehtib tähtajatult olenemata Lepingu lõppemisest. 11.3 Poolte Lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle ja on siduvad Poolte õigusjärglastele. 12. Lõppsätted 12.1 Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb Käsundiandjale ja teine Käsundisaajale. Käsundiandja: Käsundisaaja: _______________ _______________
11.5 Kõikides Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled seadustest, headest kommetest, väljakujunenud tavadest ja praktikast. 11.6 Leping jääb täies mahus kehtima Ühingu õigusjärglaste suhtes. 11.7 Lepingu tingimused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. Leping on koostatud ja allkirjastatud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks (1) eksemplar. Poolte allkirjad: Ühing: Juhatuse liige _________________ _________________ /nimi, allkiri/ /nimi, allkiri/ 5
[esemete kirjeldused] (seisukord: [eseme seisukord]) [esemete kirjeldused] (seisukord: [eseme seisukord]) [vajadusel täiendada] 5. Üleandmisel on fikseeritud järgmised kommunaalteenuste mõõturite näidud: [kommunaalteenuse nimi]: [kommunaalteenuse näit] [kommunaalteenuse nimi]: [kommunaalteenuse näit] [vajadusel täiendada] 6. Akt on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahel (2) lehel ning kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Rendileandjale ja teine Rentnikule. Rendileandja: Rentnik:
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 III seminar Tüüptingimused, võlatunnistus 1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama ka lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist: 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” 19
_____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Näidise puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. 1
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte
Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud ja täielikud kohustused.
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ja lepingupoolte allkirjade tõendamist notari poolt. Notariaalselt tuleb teiste hulgas tõestada näiteks äriühingu asutamisleping või asutamisotsus, osaühingu osa võõrandamise leping ning kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud. • Kirjaliku lepingu peavad lepingupooled allkirjastama
Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Võlasuhete liigid: lepingulised ja lepinguvälised.
annaabi.ee 
