Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Suuremaid tankeriõnnetusi Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat. Hukkus tuhandeid kohaliku populatsiooni tirke ja alke, Prantsuse saarestiku Sept põhjalunnide populatsioon suri praktiliselt välja Tankeri Amoco Cadiz katastroof Prantsusmaal asuval Bretagne´i rannikul 1978
Tornaado-laadsed keerised Gustnado Tolmukeeris Tulekeeris Aurukeeris Lumekeeris Keeris Sagedamini esinevad Kesk-Ameerika piirkonda, kus esinevad tornaadod iga-aastaselt ning peamiselt kevadhooajal, nimetatakse " Tornado Alley "- ks. Tagajärjed Tornaadode tugevust määratakse Fujita-skaalal, kus kõige nõrgem on F-0 ja kõige tugevam F-5. Viimane võib isegi asfalti tee pealt ära viia. Mõned näited 1985.aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut. 1992.aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud. 1999.aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA-s 20,000 majapidamist. Eestis Tuntuim tornaado oli 15. juulil aastal 2000 Rakveres. Kannatada said mitmed majad ning garaazid, 1 hukkunu. Tänan tähelepanu eest!
laevade reoveest põhjustatud reostuse vältimisega LONDONI 1973/1978. A. KONVENTSIOON MEREREOSTUSE VÄLTIMISEKS LAEVADELT JA SELLE LISAD TEGELEVAD: laevade prügist põhjustatud reostuse vältimisega muude laevadelt lähtuvate merereostuse liikidega. LISADE MÕJUVALDKONNAD I. Nafta ja naftasaadused II. Kemikaalid III. Pakitud ohtlik kaup IV. Reoveed V. Prügi VI. Heitmed õhku I LISA NAFTAREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID Naftatankeri ehitus, segregeeritud ballast jm Toornaftapesu (COW) IOPP rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus Naftaraamatud: 1.masinaruumi, 2.last Rangemate nõuetega eripiirkonnad Läänemeri jm II LISA AL. 01.01.2007 REEGEL 2 RAKENDUSALA Käesolevat lisa rakendatakse laeva suhtes, millel on tunnistusega lubatud vedada kahjulikke vedelaineid (NLS) Kui NLS tankeri lastiruumis veetakse lisa I lasti (nafta ja naftasaadused), siis tuleb rakendada
saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. Hispaanias on põhiliselt maarahavas. Hispaania on kiire linnastumise etapis. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi hispaanalaste kalasaakidele.
com/watch?v=H9VpwmtnOZc TORNAADO Tornaado on intensiivne õhupööris See on kiiresti pöörlev õhu lehter Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti Jagunemine: tõelised tornaadod ja tornaado- laadsed keerised Tornaadode tugevust määratakse Fujita- skaalal TÕELISED TORNAADOD Mitme keeriselised Sateliit tornaado Vesipüks Maapüks MÕNED NÄITED 1985. aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt naftatankeri. Tornaado registreeriti veel Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut 1992. aasta juunis registreeriti Texases 5- päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid ei esinenud 1999. aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega tornaadode tagajärjel USA's 20 000 majapidamist VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral
Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala
senini tulemusteta. Esmalt välja pakutud võimalikke lahendusi on kaks – katta lekkekohad hiigelsuure koonusega ning pumbata koonuse ülaosast nafta laevale, lisaks samaaegselt puurida maardlasse uus puurauk ning selle kaudu vähendada survet lekkele. Kõik see aga võtab hinnangute kohaselt 2-3 kuud, samas lekke suuruse kohta on meediast enim läbi jooksnud arv 5000 barrelit päevas – mis tähendab, et mõne nädalaga on katastroofi mõõtmed suuremad kui Exxon Valdezi naftatankeri puhul 1989. aastal.Tagajärjed on kolossaalsed. Rikutud rannikud, lindude ja merekilpkonnade hukk, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine. Kalad jäävad küll ellu, kuid naftaga vähegi kokku puutununa pole neid maitse tõttu võimalik enam süüa. Kui suurem osa sama piirkonda tabanud orkaan Katrina tagajärgedest suudeti paari aastaga likvideerida, siis lahe ökosüsteemide taastumine võtab aastakümneid.Katastroofil saab olema tugev mõju ka nafta hinnale ja seda mitte ainult
tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW
suhkrupeeti tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW
rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeet, tsitruselisi puuvilju, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga Tähtsamad ekspordikultuurid põllumajanduses on: tsitruselised puuviljad (konservid), oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, otra, maisi, riisi. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia ranniku lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Töötuse tase on Hispaanias aga ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim. Hispaaniast üldiselt: Asukoht: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de Espa?a) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (C
patrullimine. Kuna üha rohkem tuleb juurde väikereostajaid, siis on nüüd lekkeid palju raskem avastada. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Järjest on kasvanud biomotooringu vajadus. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. SUURED TANKERIKATASTROOFID Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat. Hukkus tuhandeid kohaliku populatsiooni tirke ja alke, Prantsuse saarestiku Sept põhjalunnide populatsioon suri praktiliselt välja. Tankeri Amoco Cadiz katastroof Prantsusmaal asuval Bretagne´i rannikul 1978. aastal oli selle aja
kahekontuurilistes auruseadmetes toodetud auru (esimese kontuuri e primaarauru) saastunud kondensaadi aurustamiseks teise aurukontuuri aurustis, millest saadav aur (sekundaaraur) suunatakse lastisoojendussüsteemidesse. Teise kontuuri aurusti võib moodustada abikatlaga ühtse agregaadi – kahekontuurilise katla – või olla kujundatud omaette seadmena, sageli võimalusega kasutada primaarauru mitmest katlast eraldi küttepindadega igalt katlalt. Skeemil on naftatankeri kahekontuurilise aurusüsteemi põhimõtteline ülesehitus. Laeva seisu ajal töötab abikatel 1, millest saadava küllastunud primaarauruga aurustatakse laeva aurutarbijatelt tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3. Primaaraur kondenseerub ja läheb tagasi abikatlasse, moodustades suletud ringluskontuuri. Küllastunud sekundaaraur aurustist 3 suunatakse lasti soojenduse ja teistesse soojusvarustuse süsteemidesse, lasti turbopumpade
--- 74 Huvitav Viimastel aastatel on mereteid pidi kulgev võõrliikide vahetus muutunud üha suuremaks probleemiks. On leitud tulnukaid nii Uus-Meremaalt kui ka Põhja-Ameerikast ja nad on siin kodunenud. Kui võõrliik tõrjub kõrvale vanu liike, võib elustik muutuda ühekülgseks ja ökosüsteem kahjustuda. Toiduvõrku on näiteks tugevasti muutnud Läänemeres levinud röövtoiduline vesikirp. Praeguseks on meie merest leitud üle 100 võõrliigi (unimudil, villkäppkrabi jt). ((Foto: Naftatankeri uppumine India ookeanis. Õnneks pole sellised pildid Läänemerel kuigi tavalised. Tankerite lekkimisi juhtub paraku aga igal aastal.)) Otseselt ei ole Läänemerest püütud kala söömine inimese tervisele siiski ohtlik, kõik sõltub kogusest. Oluline on ka valgla maakasutusviis, see, milliseid põlluväetisi kasutatakse. Üha kasvab Läänemerel ka laevaliiklus, millel samuti on mõju merekeskkonnale. Iga päev seilab merel tuhandeid aluseid, mis veavad nii kaupa kui ka reisijaid
ekspordist. Programmis väljendati ka muret Jaapani laevaehitajate tegevuse pärast, kes liitusid, et võistelda Korea konkurentidega ühinemiste ja strateegiliste partnerluste abil. Sellele vaatamata oli Korea laevaehitajatel piisavalt tellimusi, et tagada tootmine kuni 2003. aasta lõpuni. 2002. aasta mais sai maailma kõige suurem laevaehitaja Hyundai Heavy Industries 400 miljoni USA dollari suuruse tellimuse neljalt laevandusettevõttelt 12 naftatankeri ehitamiseks. Selleks ajaks oli Hyundail õnnestunud saada tellimused juba 22 laevale väärtusega 800 miljonit USA dollarit, mis suurendas ehitamist ootavate laevade arvu 110ni, millest piisas, et kindlustada oma laevatehased järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks tööga. SAAVUTUSED Seoses Korea Vabariigi ja ELi küsimusega kinnitab komisjon, et Korea laevaehitustööstus rikub Maailma Kaubandusorganisatsiooni 1994. aasta subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut
Sellest järeldubki tõsiasi, et mida suurem on kehal mass, seda enam see kõverdab ümbritsevat ruumi ja aega. Palju täpsemalt öeldes ei kõverda aegruumi mitte ainult ( lihtsalt ) keha mass, vaid tegelikult massi tihedus ehk massi ja aegruumi vaheline suhe. Näiteks kui suur naftatanker oleks ainult pisikese liivatera suurune, siis oleks tema gravitatsioonijõud isegi planeet Maast palju suurem. Kuid tavasuuruses ehk tegelikkuses on naftatankeri gravitatsioonijõud Maast palju kordi väiksem. Mida väiksem on keha ruumala ehk mida tihedam on keha mass, seda lähemale jõuavad keha ruumi mõõtmed selle sama keha gravitatsioonitsentrile ( ehk Schwarzschildi pinnale ). Seetõttu suurenebki keha massi tiheduse suurenemise korral gravitatsioonijõud keha pinnal ja selle vahetus läheduses ( ehk ümbritsevas ruumis ). Massitihedus avaldub massi ja ruumala jagatisena: ρ = M/V, kuid
Kütusetankerite lastitorustik ja ventiilide süs- teem on ehitatud tavaliselt nii, et ühel ajal saab vedada mitut liiki mootorikütust. Tankerite last pumbatakse tavaliselt välja tankeri enda võimsate lastipumpade abil. Keskmise suurusega toor- naftatankeri lastipumbad kulutavad ööpäevas keskmiselt 100 t laevakütust. 90 5 Veetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.29 Muuga sadam Pilt 5.30 Vuosaari sadam Soomes 5.6. Sadamad ja väilad