tõepoolest Filippovna surma tõttu taas idioodistus. 3. Nastasja Filippovna on tunduvalt sümpaatsem, sest ta julgeb öelda kõike otse välja ning mõistab, milline positiivsuse kehastus on Mõskin. Naine näeb, kuidas Gavrila Ardalionovits Ivolgin huvitub vaid rahast, mistõttu alandab teda avalikult ja ka põhjendab, miks mees on tema jaoks niivõrd tülgastav. Samas Aglaja mängib terve teose jooksul Mõskiniga, solvates ja alandades teda pidevalt, kuid on meeletult pettunud, kui vürst jääb hetkeks kahevahele, kas joosta järgi naisele, kelle pilt juba meest võlus rääkimise eesmärgil või jääda tuppa istuma isikuga, kes vürsti nagu hüpiknukku edasi-tagasi tõmbab.(ma ei tea, kas teil võib nii oma arvamust kirjutada, seega mõtle, kas kirjutad järgneva lause) Viimati nimetatud
teda omale naiseks saada, raha tõi ta kaasavaraks. Raha viskas naine vahepeal tulle ja käskis Ganjal selle tulest välja tuua, öeldes, et kui Ganja raha tulest välja toob, abiellub ta siiski Ganjaga. Ganja aga raha tulest välja ei toonud ja Nastasja põgenes Rogoziniga. Paar päeva hiljem sai Mõskin ootamatult Sveitsist päranduse, poolteist miljonit rubla, arstilt, kes teda ravinud oli. Vahepeal oli Nastasja põgenenud Rogozini juurest ja elanud kuu aega Mõskiniga, kuid ka sealt põgenenud (seda filmis ei näidatud, vaid jutustaja rääkis). Mõskin läks Rogozini juurde, neil toimus väike kähmlus ja Rogozin lükkas Mõskini trepist alla. Mõskinil tekkis haigushoog, tal oli langetõbi. Varsti süvenes vürsti armastus Aglaja vastu. Kindraliproua aga kartis oma tütre tuleviku pärast, kuna vürstil polnud piisavalt raha ja ta oli vaimuhaige. Järgmine stseen toimus kirikus, kus noor poiss laulis ja taga oli meestekoor. Inimesed
et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt. Abielu soovis ta, et tunda kaasa ja aidata naisel uuesti tunda end väärikana. Nastasja keeldus, kuna ei pidanud ennast nii õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna vürsti, seda hiljem tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga. Vürst armastas korraga kahte naist. Enda abikaasat Aglajat ja Nastasjat. Nastasja pani vürsti valiku ette, kas tema või Aglaja. Rogozin mõrvas Nastasja. Kui vürst nägi naist surnuna ei olnud ta shokeeritud. Vürst langes suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks.
Kuna ta ei taha kellelegi haiget teha kannatab ta seeläbi ise väga palju. Ta armastas Natasje Filippovnat,kellesse ta armus esimesest silmapilgust ja kellele ta tegi kohtumise esimesel õhtul abieluettepaneku, millest naine keeldus, kuna ei pidanud ennast nii puhta ja õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna ka Mõskinit, seda hilej tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga, kui too külastas Moskvat, et kätte saada pärandust, mille oli talle jätnud tema tädi. 2. Natasje Filippovna- Tähtsaim naistegelane raamatus, kellel samuti väga keeruline ja psüühhiliselt raske elukäik, sarnaselt Mõskini omale. Ta oli alates 12-st eluaastast kasvatatud, et 18-selt saada Totski abikaasaks. Kuid Totski otsustab hoopis Jepatsini tütre Aleksandraga. See mõjub väga raskelt Natasje psüühikale. Ta on pimestavalt ilus
ta kõiges ennast süüdistas. Ta arvas, et ta on kõlavatu ja rikutud naine, sest ta oli lihtsalt armukeseks rikkale mehele, kes temast tõsiselt ei väärinud. Nastasja pääseteeks oli vürst Mõskin, kelle ta hülgas, sest uskus, et rikub nii hea inimese nagu Lev Nikolajevits ära. Tegelikult Nastasja armastas, või vähemalt hoolis vürstist, terve teose vältel peab neiu endaga tõsist sisemist võitlust: kord on ta mõskiniga, siis põgeneb jälle Rogozini juurde. Parfjon semjonovitsi Nastasja tegelikult jälestab ja vihkab huvitatud ei olnud. Selline enesesse suhtumine takistas tal ka õnnelikuks saada mida ta enda arvates aga ta näeb temas ennast, ta ütleb isegi et on rogozinile paras paariline. Nastasja on kangekaelselt kinni oma teoorias, et ta on rikutud ja halb inimene, kuid on arusaadav, et seesmiselt on ta heasüdamlik. Näiteks
Varajates aastastes alustas ta klienditeenindamist Kaubamajas, nüüd aga on ta Lõuna Eesti Selveri toidupoodide juhataja. Siiamaani oma keskharidusega. Erinevatel koolitustel on ta küll käinud. Tema töö kolleegid vaatasid vahel viltu kõrghariduse puudmise tõttu. Eks tal endal ole ka mingil määral häbi, et tal nii vähene haridus. Selle tõttu käib ta nüüd Tartu Ülikoolis õpppimas majandust. Inimesega ollakse vaid raha pärast. Nii oli ka vürst Mõskiniga Dostojevski teoses ,,Idioot". Kõrgaseltskonnas võeti ta vaid selle pärast vastu, arvates et vürstil on tohutult palju raha. Ilmselt selle pärast ta ka seal püsis. Sede võib ka paraleelli tuua tänapäevaga. Rikkad ja kuulsad vanemad härrasmehed ei ole kunagi üksi. Alati neil käivad järgi noored naised, kes on kuskilt baarist, mõnelt ürituselt või tutvuste kaudu leitud. Kuna naised tunnevad mingil määral raha
Mulle meeldivad head ja südamlikud inimesed, kuid vürst oli seda kõike liiga palju. Aglaja Jepatsin Lizaveeta Prokofjevna ja kindral Jepatsini noorim tütar. Mõskin ütles ta kohta: "Peaaegu nagu Nastasja Filippovna, kuigi hoopis teist laadi!" Nagu ma kirjandis ütlesin oli Aglaja hoopis teistsugune sisemiselt kui seda väliselt välja näitas. Ta on vastuoluline isiksus, sest ta varjas oma tundeid viimse hetkeni. Ma isiklikult ei saa aru, miks ta läks koos Mõskiniga Nastasja juurde... Kui Mõskin oli andnud talle lubaduse, et abiellub Aglajaga, siis milleks puhuda üles veel mingit mulli- selle tõttu ta vürsti kaotas ka. Aglaja tahtis olla väga karm ja külm, kuid tegelikult oli sügavatundeline ja õrn. Ta tegi teravaid märkusi ja iroonitses palju. Talle meeldis kritiseerida omale kalleid inimesi. Kahjuks või õnneks, aga ma ei saa aru, miks peaks tegelikult nii hea inimene oma tõelist "mina" varjama
pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin
Tatjana saatis Oneginile siira armastust avaldava kirja, kuid Onegin lükkas selle tagasi, sest arvas, et muidu kasutaks ta ära lapsemeelsust. Samal ajal rääkis Lenski palju sellest, kuidas too armastab Olgat ja Tatjana nimepäeval Onegin tantsis palju Olgaga, mis tõttu kutsub Lenski ta duellile, kus ise hukkub ja pärast mida Onegin lahkub ja läheb Venemaale reisima, Olga aga abiellus juba pool aastat pärast Lenski surma. Aastal 1822 viis ema Tatjana Moskvasse, kus too tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, kuid kes tegi abieluettepaneku, millega Tatjana nõustus. 1824 sügis 1825 kevad taaskohtusid Onegin ja Tatjana ning kuigi ka Tatjana tunnistas, et armastas ikka veel Oneginit, ei jäänud nad kokku ning kaasaegsed olid seetõttu rahulolematud, kuid Puskini eesmärk oli näidata, et Tatjana on väga kõlbeline ega peta oma meest. Lermontovi elu ja looming Lermontov (1814-1841) oli lapsena palju haige ning üldse lühike ja lombakas, kuid romantilise
tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin
Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet). Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel. Pärast duelli Onegin lahkub, läheb Venemaale reisima. Olga abiellus hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma). 1822 - ema viis Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, ja tegi abieluettepaneku. Tatjana nõustus. 1824 sügis - 1825 kevad - taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga - Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pikem kokkuvõte: ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad
oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin
oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin
Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin
Paar päeva pärast sündmusi Nastasja Filippovna juures sõitis vürst Mõskin Moskvasse oma tädilt ootamatult saadava pärandi asjus. Ta viibis seal täpselt kuus kuud. Tema äraolek tekitas palju poleemikat ja halvakspanu Jepatsinite poolt, kellele ei meeldinud, et neid ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest 24 teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog,
Kaasatundmine ei ole mitte kunstlik, vaid instinktiivne. Ta tuleb Peterburis kindral Jepantsini majja. Mõskinil on suurepärane galligraafiline käekiri. D tahab seostada peategelase kuju Puskini kujuga. Neil on 15 teatud sarnasus (lisaks ka nimede sarnasus: Puskin-Mõskin). Mõskin oskab imiteerida teiste käekirju, tal on võime süveneda võõrastesse kultuuridesse. Ka siin on naispeategelane, keda on kõrvutatud Mõskiniga. Kahe peategelase suhe on teistsugune. Naispeategelane on Nastasja Filippovna Baraskova (talleke lambatalle ohvriks toomine piiblis). Erinevalt Mõskinist võib Nastasjat pidada stiihiliseks tegelaseks. Need on tegelased, kelle ei ole oma ideed. Mõskini idee on inimesi parendada. Stiihiline inimene väga vastuoluline tegelane, kes pidevalt heitleb erinevate väärtuste süsteemide vahel. Nastasja on
annaabi.ee 
