Märgalades on mitmete imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, magevee- ja merevee kalade ülemaailmse tähtsusega elupaigad, millest mõned kuuluvad rahvusvaheliselt tunnistatud ohustatud liikide nimekirja, samas kui mõnede liikide andmed puudulikud.
Märgala on vee paisutamisega, sängi laiendamisega, voolutee pikendamisega (lookleva sängi taastamine) või muu sarnase veevoolu aeglustava toimega rakendamise tulemusena saadud ning taimedega kaetud tehislik rajatis.
Märgala on looduslikus seisundis olev ala, millest osa on kogu aeg kaetud veega ja osal alal on põhjavesi kuival perioodil maapinna lähedal ning mis ujutatakse üle tulvavee poolt kas tervikuna või osaliselt.
Märgala pinnamood on tasane. Matsalu märgalakoosluste tekkimise ja säilimise oluliseks eelsuseks on olnud ulatuslike ja kestvate üleujutuste esinemine Kasari jõe alamjooksul, väga lauge reljeefiga orundis ja deltad.
Märgalade tüüpe on palju olenevalt taimestikust, vee juurdejuhtimise viisist, rajamise tehnoloogiast jne. 16)Vesiehitised vooluveekogudel: paisud – pinnaspaisu konstruktsiooni põhimõte.
Märgala – ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka muu pidevalt või regulraarselt veega kaetud ala (järv, rannaniit jne). Soo definitsioon Eestis – üle 30 cm turvast.
Märgalad on „maa kopsud“. Kuna lagunemist ei toimu väga palju, siis hapnikku ei kasutata eriti aga hapnikku nad toodavad veidi. Kasutegur on ikkagi olemas.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
