JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused : + Esimene terviklik - Isetärkamine evolutsiooniteooria + Liikide muutuvuse, ajaloolise - Elu jooksul omandatud tunnuste arengu idee päritavus + Organismide astmik ( gradatsioon ) - Organismide sisemine tung progressile + Erinevate liikide suguluse mõiste - Tingimata kasulike muutuste teke harjutamise mõjul GEORGES CUVIER (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane Võrdleva anatoomia ja selgroogsete
lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega. Tsefeiidid asuvad meist 5000 korda kaugemal kui lähim täht. Tänu sellele annavad nad ettekujutlust kaugusi teiste galaktikateni. Tänapäeval tuntakse kümneid tuhandeid füüsiliselt muutlikke tähti,mille heledus muutub
0.08 0.06 0.04 0.02 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus arvutati valemile: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / (t · 181 · V3 · g) CTyr = 0,055 mg/ml t = 600 s V1 = 26 ml V2 = 5ml 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml o 6 ml, seega L = 2), V3 = 1ml g = 0,01g 181 türosiini molekulmass. A=13,2 µkat/g Kokkuvõte Kuna türosiini kontsentratsiooni muutuvuse graafik ajas tuli peaaegu sirge, olid mõõtmistulemused õiged. Täielikult täpsete mõõtmistulemuste kohaselt oleksid kõik 4 punkti graafikul asuma ühel sirgel. Alkalaasi proteolüütiline aktiivsus oli 13,2 µkat/g. Ühik kat/g tähendab, et 1 sekundi jooksul 1g alkalaasi katalüüsib 1mol kaseiini.
Georges Cuvier- paleontoloogia rajaja 1) Mida sügavamad on maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2) Arvas, et liigid on loodud muutumatutena. Jean-Baptiste de Lamarck- 1. Tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1) Elu korduv isetärkamine 2) Täiustumistung 3) Elu jooksul omandatud muutused päranduvad + - + 1. Tervikliku teooria rajaja -Isetärkamine + liikide muutuvuse, ajaloolise arengu idee -Elujooksul omandatud tunnused päranduvad + organismide astmik -organismide sisemine tung progressile + erinevate liikide suguluse mõiste -tingimata kasulike muutuste teke harjutm mõjul Charles Darwin- 1. Teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria autor Olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest nende muutumise läbi.
lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise 4 perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega. Tsefeiidid asuvad meist 5000 korda kaugemal kui lähim täht. Tänu sellele annavad nad ettekujutlust kaugusi teiste galaktikateni.
ja surm toob endaga inimestele kannatusi kaasa. Inimlike kannatuste rada tähistavaks mõisteks on sansaara, millele vastandub kõigi maiste kirgede ja kannatuste lõpliku ületamise seisund nirvaana. Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Eksisteeriva efemeersuse mõistmisel on budismis oluline tähendus. Maailma muutuvuse, pidetuse ja püsituse nägemine vabastab liigsest klammerdumisest väliskeskkonna, sotsiaalsete konventsioonide ja lõpuks ka elu külge. Kõige suhtelisuse, teisenemise, mööduvuse tunnistamine laseb vabaneda jäigast dogmatismist ja vaimsest piiratusest. Kõik eksisteeriv olendid, asjad, sündmused kuulub samas kokku, on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Püsitustaju võib mõneski äratada nukruse kõige kaduvuse pärast, ent budistide meelest
jpg , http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Cinnabar.jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg ) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Väävlit tunti juba ürgajal. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11
seda välise jõu lakkamist. Omane niiskele mullale 2) Kleepuvus- mulla omadus mitmetele esemetele kleepuda, vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt 3) Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mulla massi osakesi üksteisest meh. Lahutada 4) Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Lisaks vee jäätumisel mahu muutuvuse 5) Vastupanu deformatsioonile- mulla omadus vastu panna mitmesugustele välisjõudude survele, lõpuks deformeerub. Endine kuju ei taastu -elastsuse piir 6) Mulla küpsus- mulla seisund, mille korral on sobiv maaharimiseks 33. Mullavee liigid. a) Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises. Ei ole taimede poolt omastatav b) Tahke vesi- mullas esineva jääna
56-84. Austraalia rahvaluule mõistest vt: J. S. Ryan, Austraalia folkloor eile ja täna: definitsioonid ja praktika. - Mare Kõiva (toim). Sator. II. Tartu 2001, lk.197-203. üles 3. Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted Rahvaluule on ühelt poolt pidevalt korduv, kuid kordumine ei tähenda kopeerimist. Kordumine rajaneb rahvaluule olemuslikule võimele pidevalt uueneda, kohaneda ja muutuda. Rahvaluuleteaduse põhimõisted ongi seotud teksti püsivuse ja muutuvuse vahekorra selgitamisega. Korduvust iseloomustavad mõisted on: traditsioon (traditsioonilisus); stereotüüp (stereotüüpne; stereotüüpsusaste), tüüp ja korduvust või teksti püsivust seletav enesekontrolli (Andersoni) seadus. Muutuvust iseloomustavad mõisted on: improvisatsioon, variant (variaablus). Rahvaluule toimimise ja väljendusviiside seisukohalt on aga oluliseks mõisteks sünkretism. Eelnev on omakorda seotud küsimusega pärimusrühmast, rahvaluule
Oluliseimaks kategooriaks on Aristoteles pidanud esimest, substantsi. Aristotelese looduskäsitlus. 1. Füüsikalisi põhimõisteid. Looduse ("physis") all mõistab Aristoteles kogu olemasolevas asjade ja nähtuste maailma, kaasaarvatud ka inimene ise. Looduse või maailma eritunnuseks ning oluliseks printsiibiks on liikumine. Sellepärast osutubki siis liikumise uurimine aristootelliku füüsika ja loodusvaatluse põhiülesandeks. Kõigepealt püütakse liikumise kui muutuvuse mõistet ennast puht loogilise analüüsi teel avada ja klassifitseerida. Avastatakse liikumise mõistes kolma põhivõimalust, mis moodustavad nn. "substantsiaalsed" liikumise liigid. Need on: 1. liikumine või muutumine kui üleminek mitteolevast olevaks, mida võib nimetada ka sünniks. 2. liikumine või muutumine kui üleminek olevast mitteolevaks, mis tähendab hävimist. 3. liikumine või muutumine ühest oleva vormist teiseks olevaks vormiks. Selles eristatakse omakord kolm
mõjule alluda. See aga tähendab lõppkokkuvõttes seda, et elemendid võivad ka üksteiseks muunduda. (Ainult viies, see kõige täiuslikum element eeter on muutumatu.) See aga oligi iseloomulik antiik- ja ka keskaja praktikale. Dzabir ibn Hajjani andis aga Aristotelese nn algelementidele ja nende omadustele teise tähenduse. Ta arvas, et metallid koosnevad kahest põhiosast ehk elemendist, milledeks olid väävel ja metallide "hing" elavhõbe. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11
ajamomendil. Loomade ja inimeste populatsiooni saab arvukust väljendada absoluutväärtusega. Taimedega asjad nii ei käi, kuna populatsioon on harva looduses teravalt piiritletud. Populatsioonidünaamika Populatsiooni pikemat aega jälgides võib selle koosseisus ja arvukuses täheldada muutusi. Muutused: vähem või rohkem võsusid, muutub vitaalsus, kõigub juurdekasv jpm. Eriaastase muutuvuse taustal tõusevad esile populatsioonidele eriti soodsad aastad, mil uute isendite arv võib suureneda mitmesuguste soodsate asjaolude kokkulangemisel. Teisalt võivad erandlikud ilmastikutingimused, kahjurirüüsted jms tugevalt alla viia populatsiooni arvukuse, ohustades sedaviisi selle säilimist. Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nim populatsioonilaineteks. Arvukuse muutused on hästi jälgitavad üheaastaste taimede kooslustes. Arvukuse muutustega seotud asjaolud:
Kuidas Platoni kaks maailma on omavahel ikkagi ühendatud? Kuidas meeltele kättesaamatut ideede maailma üldse uurida? Järelikult, et ideed on asjadest eraldi, ei saa nad õigupoolest seletada meelelise maailma objektide olemasolu, nende muutumist seda enam. Tegelikkust ei tule spekulatiivselt kahekordistada (ideede tõelise ja ainulise olemise ning asjade näiva olemise pluralistlik maailm) vaid tegelikkuses endas tuleb näha üksiku-üldise seoseid, muutuvuse taga tuleb leida püsivust! Teadmine eeldab tõepoolest üksikust muutlikust ja meeleliselt tajutavast asjast püsivamat, kõrgemat, üldisemat objekti. Teoreetiline teadmine on seotud üldmõistete, universaalidega, sellega, mis ühendab erinevaid üksikuid asju, mitte sellega, mis on erilist teatud üksikus. Teadmise objekt on see lõige tegelikkusest, mis on seotud universaalidega. Probleemiks on see, kuidas teadmise objektiks olev üldine, olemuslik on seotud meeleliselt
Seega näeb see käsitlus erivate institutsioonide motiive mitte ühiste huvidena vaid indiviidide huvidena. Ühise huvina lubatakse käsitleda vaid ühiste huvidega indiviidide grupi huvisid. Omakasupüüdliku käitumise eeldus näeb ette, et indiviidid käituvad reeglina endale eeliste loomise eesmärgil ehk kõigi puhul valitseb egoism. Siiski ei välista see eeldus altruismi või lihtsalt teiste suhtes pahatahtlikku käitumist. Motiivide määratuse ja tingimuste muutuvuse eeldus tähendab, et omakasu eesmärgiga indiviid muudab väiskeskkonna tingimuste muutudes enda käitumist kuid mitte oma olemust ehk motivatsiooni. Olemus on suhteliselt stabiilne, sest kujuneb pikema aja jooksul indiviidi sotsialiseerumise protsessis. Valikuvõimaluste olemasolu eeldus näeb ette, et indiviidil on muutunud tingimustes mitu võimalust omakasu saavutada. Indiviid arvestab pikka perspektiivi ja ei lase end lühiajalisel kiire kasu võimalusel eksiteele viia. 44
kodustatud loomad on inimese poolt loodud uute tingimustega kohanenud loomad, kes ei saa eksiteerida ilma inimese abita. kodustatud loom sigib inimese juures ja annab mitmeksist toodangut olenevalt tema arenemise eesmärgist. loomade kodustamine toimus põhiliselt ürgkogukondlikus formatsioonis, kuid kestis ka hiljem ning toimub tänapäevalgi. ulukloomade taltsutamist ja kodustamist mõistame darwini evolutsiooniõpetuse seisukohalt kui pikaajalist muutuvuse ja valiku protsessi, mida inimene on juhtinud aastatuhandete vältel. loomade kodustamise ja põlvnemise uurimiseks kasutatakse argeoloogia, etnograafia, keeleteaduse, süstemaatika, fülogeneesi, zoogeograafia, ökoloogia, võrdleva anatoomia, morgoloogia ja füsioloogia abi. zootehnikateadus on kõigi nimetatud teadusharude saavutused üldistanud põllumajandusloomade põlvnemis ja evolutsiooniteooriaks. 8. Kodustamise aeg ja kohad
Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes amased kehatemperatuuri ja vere pH h. Ökosüsteemides avaldub pinnaühiku klorofüllihulga h., kliimaksökosüsteemides biomassi h. Hulgihukkumine masshukkumine, populatsiooni suurema osa isendite hävimine erakordsete loodusnähtuste või inimtegevuse mõjul tegurite toimel, mille suhtes liigil pole kohastumusi. Hulgipaljunemine masspaljunemine, populatsiooni ülemäärane, liigi normaalse arvukuse muutuvuse piiridest väljuv suurenemine. Paljudel liikidel on arvukuse muutumine regulaarselt tsükliline. Humifikatsioon taimsete ja loomsete jäänuste biokeemiline ja mikrobioloogiline muundumine, lähteaineist keerukama ehituse ja koostisega huumusainete teke ning huumuse moodustumine. Huumus pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on keemilises seoses mulla mineraalosaga
me ei näe noolt lendamas vaid tema erinevates asukohtades seismas. * Elea koolkonnast polnud väga palju praktilist kasu, kuid see tõstatas küsimuse, miks meie mõte liigub teist teed kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab? Eelsokraatikute koolkond * Herakleitos Efesosest (544-483 eKr) ,,Kahte korda ei saa ühte ja samasse jõkke astuda." ehk tema ütles, et kõik liigub ning miski pole püsiv. -) Ainus, mis tema arust ei muutu on muutuvuse seadus logos = sõna või seadus. *) Kui keegi ütleb, et kõik on suhteline, siis ta tuleb välja absoluutse väitega, mis automaatselt eksib suhtelisuse väite vastu. -) Herakleitos uskus, et ürgaineks on tuli ning, et kogu maailm ei olegi midagi muud kui tule kord kustumine ja kord süttimine. -) Ta uskus ka, et võitlus (sõda) on kõige isa, et maailm liigub, kuid tänu sellele, et asjad on dialoogis (hea ja halb, külm ja soe).
arutlesid maailma tekkimise ja korraldatuse üle, balanseerides seejuures mütoloogia ja loodusteaduse piirimail. Tuntuimaks sai Mileetose koolkond, millele 6. sajandi esimesel poolel aluse pannud astronoom ja matemaatik Thales uskus, et maailm sai alguse veest. Eefesosest pärit Herakleitos (6. 5. sajandi vahetusel) seevastu arutles rohkem kõige 13 muutuvuse ja sisemise vastandlikkuse üle, pidades maailma mõõdu järgi süttivaks ja kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine pool) kuulutas hinge taaskehastumist pärast surma ja õpetas, et maailm põhineb arvulistel vahekordadel. Temast sai mõneks ajaks üks Krotoni linnriigi juhte, kelle õhutusel vallutati ja hävitati rikas naaberlinn Sybaris (u. 510. a.).
Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.); b) geokeemiline (õhkkonna, sademete, mere-, pinna- ja põhjavee, muldade, taimkatte ja loomastiku keemilise koostise m.); c) bioloogiline (elustiku ajalise ja ruumilise muutuvuse m.) Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla näit. taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näit. kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu.
annaabi.ee 
