a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. madala kasumilävega c. kõrge tegevusvõimendusega d. madala tegevusvõimendusega (operating leverage Küsimus 3 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a
Küsimus 8 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. 630000 b. mingi eelnevatest erinev summa c. 621000 d. 612000 Küsimus 9 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud
36. Mis on hinnaelastsus? Too näide? 4 Hinnaelastsus on hinnamõju mõõt, kui hinnamõju nõudlusele või pakkumisele on suur, on tegemist elastse hinnaga ja kui hinnamõju nõudlusele või pakkumisele on väike, on tegemist jäiga elastsusega. Näiteks: bensiini hinna kallinemine tingib omakorda nõudmise languse 37. Kas teenuse osutamisel on tarvis arvestada püsi - ja muutuvkuludega? Põhjenda. Oletame, et koristustöödele minekuks on sul sõiduk (püsikulu, sest olenemata koristuse tellimusest, peab olema sõiduk töökorras, tangitud, kindlustatud jne) varustus pole sinu enda oma, vaid sa hoopis laenutad seda vastavalt tellimusele, see läheb muutuvkulude alla. Muutuvkulude näide oleks näiteks sinu paarimees, kes sind koristusteenuse osutamisel mõnikord aitab ja mõnikord mitte. Temale sa pead palka maksma, siis kui abistab
kulutused. Koolituseelarve on dokumenti, mis sisaldab vastavalt koolitusprogrammile planeeritud kulutusi. Selle koostamisel tuleb analüüsida ja hinnata koolitusturgu, et välja selgitada kvaliteedi ja hinna parimat suhet. Tuleb arvestada koolitusalase tagasiside tulemusi, kui tulemuslik oli eelnev koolitus. Koolituseelarve koostamisel on aluseks koolitusfirmade poolt tehtavad hinnapakkumised ja koolitusprogrammid. Koolituseelarves tuleb arvestada püsivate ja muutuvkuludega. Püsivate kulude alla kuuluvad lähetuskulud, transport, majutus, toitlustamine, ruumi üür ,jne. Muutuvkulud on koolitusel osalemise tasu, lektoritasu, koolituseks vajaminevad materjalid ja vahendid. PERSONALIKOOLITUSE DOKUMENTEERIMINE Eelnevate etappide läbimise tulemusel on olemas koolitusvajaduse analüüsi kokkuvõte, koolitusprogramm ja koolituseelarve. Nende põhjal saab personalitöötaja korraldada edasist koolitustegevust.
Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru kogutoodang a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; b) 5000 ühikut; c) 6000 6000ühikut; ühikut; d) 7000 ühikut. 58. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni a) firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega; b) firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest; c) firma firmakogutulu kogutuluon onsuurem suuremfirma firmamuutuvkuludest; muutuvkuludest; d) firma kogutulu on suurem firma püsikuludest. 59. TKF-i kohta on teada Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4
a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7. Kui piirtoodang on väiksem kui keskmine toodang, hakkab keskmine toodang vähenema. a) Õige b) Vale 8. Samakulu joon ehk isokost iseloomustab selliseid tootmistegurite kombinatsioone, mis maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega. a) Õige b) Vale 10. Keskmine toodang kasvab kuni piirtoodang on suurem kui keskmine toodang. a) Õige b) Vale 11. Kapitali piirtoodang on alati kõrgem kui tööjõu piirtoodang. a) Õige b) Vale 12. Tööjõu keskmise toodangu arvutamiseks jagame tööjõu hulga toodanguga. a) Õige b) Vale 13. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga. a) Õige b) Vale 14. Piirtoodang on alati suurem kui kogutoodang. a) Õige b) Vale
(toote) tarvis; ● lepingust - näiteks kui teatud komponenti saab kasutada ainult teatud toote valmistamiseks. Isegi kui kulu ei saa otseselt seostada toote või teenusega, ei tähenda see, et kulu on mittevajalik või tähtsusetu. Näiteks on kaudkuludeks ka ühiskulud, mis on mitme allüksuse, teenuse või toote jaoks ühised, põhitegevuse suhtes toetava iseloomuga kulud. * Mõnikord püütakse otsekulusid samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, mis on t äiesti väär. --- 10 Kulude liigitamine juhi vaatevinklist: Juhtimissüsteemides eristatakse kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid sündmusi ning vastavaid kulusid. Kontrollitav kulu on igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada. Mittekontrollitav kulu on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada.
ehitus- ja renoveerimistööd. Rendikulud. Kõik see, mida kavatsete rentida, tuleb siia ära märkida. Konkreetsed rendilepingud või ka suulised kokkulepped, mis on nende kalkulatsioonide aluseks, tuleb ära märkida. Transpordikulud. See, milline osa transpordikulust on püsikulu või muutuvkulu, sõltub suuresti firma profiilist ja majandamisest. Juhul, kui kauba laialiveoks kasutatakse transpordifirma teenuseid, on selle kulu näol tegemist muutuvkuludega. Oma firma autode kulud on enamasti püsikulud. Muud kulud. Väiksemaid kulutusi pole vaja lahti kirjutada. Kuna alati ilmneb ettenägematuid kulutusi, siis on rusikareeglina otstarbekas prognooside siia ca 10% teistest kuludest. Varumisplaan Kui on teada, millal ja millistes kogustes tuleb toota, saab paika panna, millal, kui palju ja millist toorainet on vaja osta. Tooraine koguste eelarvestamisel tuleb samuti arvestada sellega, et sujuva tootmise tagamiseks
24 eelisaktsiad, lihtaktsiad) Juhul kui ei ole ettevõtte tulumaksu ning eelisaktsiaid, võiks leida WACCi niimoodi: Tegemist EI PEA olema õiglase väärtusega. Variant on kasutada bilansilist osakaalu. RIskitaseme alla viimine ettevõtte jaoks: (Kahjuks viivad ka kasumlikkuse alla) - Alandada kasumiläve punkti, asendades püsikulud muutuvkuludega - Vähendada tootmise tsüklilisust - Tegutseda vähemriskantsetes tootmisharudes. 25 5) VÕIMENDUSANALÜÜS Tasuvuspunkti analüüs Kasutatakse Püsi- ja muutuvkulude, müügitulude ja kasumi omavahelise seose uurimiseks. Tasuvuspunkt => ettevõtte kogutulu = ettevõtte kogukulu Tasuvuspunkti analüüsi mõõdikud: EBIT-EPS analüüs
d) 20 krooni. 22. Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru kogutoodang a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; b) 5000 ühikut; c) 6000 ühikut; d) 7000 ühikut. 23. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni a) firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega; b) firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest; c) firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest; d) firma kogutulu on suurem firma püsikuludest. 24. TKF-i kohta on teada Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4 Firma kogukulu (TC) 3 6 13 23 36 Kui tooteühiku hind on 8 krooni, siis firma a) lõpetab tootmise; b) toodab 2 ühikut; c) toodab 1 ühiku; d) toodab 3 ühikut. 25. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui
hoidmiseks. Ennu jaoks on oluline, et ta ei maksa üüri ja arvestuslik üürisumma jääb samuti talle endale. 22 4. Püsi- ja muutuvkulud. Ettevõtte kulusid on võimalik jagada püsi-ja muutuvkuludeks. Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu, mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu.
Nõudlusahel toode valmistatakse vastavalt kliendi konkreetsele tellimusele Koostöö, ladude puudumine, hind, vastavus tarbija konkreetsetele soovidele Toota ise või osta teenuseid sisse? Sisseostmise plussid Ettevõte saab keskenduda oma tuumkompetentsidele Puudub vajadus värvata spetsiifiliste oskustega töötajaid (ka neid arendada hiljem) Spetsialiseeritud teenused (näiteks transport) Väiksemad investeeringud, osa püsivkuludest asenduvad muutuvkuludega Ettevõtte konkurentsipositsiooni hinnang 23 Tuleb võrrelda konkurentsi ja strateegia näitajaid: Turuosa Kvaliteet Klienditeenindus Kliendirahulolu Finantsseisundi tugevus Tehnoloogilised oskused jne Konkurentsipositsiooni hindamine Ettevõtte konkurentsipositsiooni mõju strateegilistele valikutele Turuliidri strateegiad Suurim turuosa
Võttes arvesse ajakulu ja töötajate palgad, saame välja arvutada palgakulud. Lisaks palgakulule tuleb arvestada ka sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksega. Ka müügiagentide komisjonitasu võib käia selle liigituse alla. Energia, küte, vesi, kanalisatsioon – nende teenuste jagamisel muutuvkulude alla tuleb lähtuda ikka samast põhimõttest – kui see on otseselt tootmisega seotud ning olemas on reaktsioon toodangu suurendamisele või vähendamisele, siis on tegu muutuvkuludega. Muudel juhtudel on tegemist püsikuludega. Püsikulud on tavaliselt järgmised kulud. Tööjõukulu - siia kuuluvad nende töötajate palgad, kes ei ole otseselt seotud tootmisprotsessiga ning keda ei tasustata tükipalga põhimõttel (juhataja, raamatupidaja, sekretär). Ka siin ei tohi unustada lisanduvaid makse. Rendikulud – kõik hooned ja seadmed, mida kavatsetakse rentida, tuleb arvesse võtta püsikuludena.
· otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel. Näiteks kui seadmega toodetakse ühte toodet, on selle hoolduskulu ühelt poolt püsikulu, aga teisalt toote otsekulu. Kui sama seadmega 9 toodetakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas tootegrupi puhul
Detailiseeritus on vajalik, et teada, kuidas muutused logistilises süsteemis mõjutavad transpordiga seotud kulusid. Tavaliselt on transpordikulusid kõige lihtsam välja selgitada, eriti kui transporditeenust ostetakse sisse. Tavaliselt arvestatakse transpordikulude alla ka kõik transporditeenustega kaasnevad kulud (tollivormistus rahvusvahelistel vedudel, teenusepakkuja terminalikulu jms.), kui neid pakub transporditeenuse pakkuja. Kui transporditeenuseid ostetakse sisse, on tegu puhtalt muutuvkuludega. Oma transpordivahendite olemasolul kuuluvad transpordikuludesse nii püsi- kui muutuvkulud: autojuhtide tööjõu- ja koolituskulu, autojuhtide sidekulu, veovahendite amortisatsioon ja hooldus, kütus, kindlustus, litsentsid, teeload, raskeveokimaks, garantiid, transpordiga otseselt seonduvad halduskulud jms. Transpordi omahinna arvutamisel lisatakse transpordikuludele proportsionaalne osa ettevõtte logistilistest üld- ja halduskuludest. Oma veovahendite puhul on
(9.0) Tüüpiliselt on baaskoormusel töötava energiaallika nimikoormuse kasutuskestus üle 4 000 tunni aastas, tippkoormuse katmiseks täiendavat rakendatava energiaallika kasutusaeg aga sageli alla 500 h aastas. Majanduslik hinnang näitab üheselt, et baaskoormuse katmiseks sobivad vaid odavaid kütuseid kasutavad seadmed, st madalate muutuvkuludega seadmed, tippkoormuse katmisel on aga oluline, et püsikulud oleksid madalad. Otstarbekate baas- ja tippkoormuse jaoks sobivate energiaallikate ja nende tüüpiliste omaduste kokkuvõte on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 9 .14). On paratamatu, et baaskoormuseseadmetes odavate ja raskemini põletatavate kütuste jaoks vajatakse keerukamat ja kallimat tehnoloogiat. Samas on paratamatu ka see, et tippkoormuse katmiseks
annaabi.ee 
