Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent. 1636. aastal loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel samuti kuus praostkonda, Eesti aladel Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning 4 praostkonda Põhja-Läti aladel. 1650. aastal jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: · Ida-Harju: Jaani, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Kose ning Kuusalu kihelkond ja · Lääne-Harju praostkond: Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ning Rapla kihelkond. Nimekaimaks Liivima kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer (1675-1699), keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse
Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist. Kuid probleemiks olid: *koolide vähesus
saj reformatsioon. Koosnes vaimulike asjade peavalitsusest, ülemkonsistooriumist, konsistooriumist/superintendendist, praostkonnast/praostist, pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest. Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad eestlaste esimene massiline usuvahetus Konsistoorium 17,saj-1919 kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus. Pastor (,,karjane") e (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik. Õiguslikult sarnane preestrile. Praostkond on teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis kiriku alaosana, mille ligemaks vaimulikuks on praost. Praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest. Vöörmünder - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta. Kirikueestseisja maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks. Patronaadiõigus - oli kuni 1919
manufaktuurid, linnades ei olnud nad vastuvõetavad, kuna pakkusid käsitöölistele konkurentsi. Räpina mõisa paberivabrik 1730.ndad, Põltsamaa klaasimanufaktuur. Kirik ja religioon Kirik on oluline võimupoliitiline tegur ühiskonnas. Luteri vaimulikkond Eraldi privilegeeritud seisus. Igas kihelkonnas oli oma kihelkonnakirik, kus oli ametis luterlik pastor. Ca sadakond kihelkonda. Väiksemates linnades üks kirik ja üks pastor, suuremates linnades oli neid rohkem. Praostkond koosnes mitmest kihlekonnast, praosti ametit pidas üks preester, praosti amet oli täiendav amet. Vahendas kihelkonna pastorite ja konsistooriumit. 18.saj aadli ja vaimulikkonna vahel ei olnud erilisi vastasseise Liivimaal ja Saaremaal. Eestimaal oli olukord mõnevõrra teistsugune, Eestimaal vaimulikkond ja rüütelkond olid pikaajalises konfliktis, mis oli seotud sellega, kellele kuuluvad kiriku valitsemise õigused, kas üksnes vaimulikkonnale
- 48. Alutaguse Spordikool 80 960 17 280.- 49. Tabasalu Triatloniklubi 45 390 7 020.- 50. MTÜ Iris 45 270 4 860.- 51. VK Täht 100 1 040 18 720.- 52. MTÜ Võru Noortekeskus töölaager 40 480 8 640.- 53. EELK Pärnu Praostkond 88 528 9 504.- 54. OK Joka 16 112 2 016 55. Paide Vallavalitsus töölaager 40 400 7 200.- 56. Lõuna Politseiprefektuur 281 2 810 50 580.- 57. Kunda Linnavalitsus töölaager 60 600 10 800.- 58. Pärnu Vibuklubi Meelis 123 1 371 24 678.- 59
Algul õppis õigusteadust, siis teoloogiat. Halles sai mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma auliikmeks. "Joh. Ph. Von Roth oli lühikene, tugeva kehaga ja tulise loomuga mees, kõik tema
annaabi.ee 
