Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Albumid Albumid "Voulez-Vous" (1979) "Ring Ring" (1973) "Super Trouper" (1980) "Waterloo" (1974) "Gracias Por La Musica" "Abba" (1975) (1980) "Arrival" (1976) "The Visitors" (1981) "The Album" (1977) "Abba Live" (1986) ABBA lõpp Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi; 1984 mindi ametlikult laiali. Liikmete hilisem tegevus Andersson ja Ulvaeus kirjutasid muusika muusikalidele "Chess" (1984) ja "Kristina från Duvemåla" (1995). Andersson, Fältskog ja Lyngstad on andnud välja sooloplaate. Tuntumad laulud "Dancing queen,, "Chiquitita,, "Knowing me knowing you,, "Voulez vous,, "Take a chance on me,, "Gimme! Gimme! Gimme!,, "Mamma mia,, "Thank you for the music,, "Super trouper,, "Waterloo,, "Money money money" "The winner takes it all" Aitäh kuulamast!
paisutatud. Kuid tema lauluoskus ja näitlejaoskus muudes valdades parandas tema pisivea. Mulle meeldib väga Tanja Mihhailova ja ta sobis väga hästi oma ossa. Tema võimsa hääleta poleks see muusikal olnud üldsegi nii hea, kui oli. Ning Koit Toome kohta pole mul mitte midagi halba öelda, Kindlasti ma ei soovitaks seda muusikali neile, kellele ei meeldi sünged teemad. Kuid soovitan neile, kes otsivad vaheldust lõbusatele muusikalidele. Minule see etendus meeldis, kuid ausalt öeldes teistkorda ma seda vaatama ei läheks, kuna teema oli ikka vanglast ja need väga ei istu minule.
tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed Ameerika kultuuri klassikud. Gershwin on lisaks muusikalidele (,,Meeletu", ,,Laulan sinust" jpt) loonud ka ooperi ,,Sinine esmaspäev, mille tegevus toimub mustanahaliste linnajaos. Gershwini tähtsus: 1) Kombineris erinevad muusika zanrid luues midagi uut. 2) Inspireerib ja on inspireerinud palju teisi muusikuid ja nende loomingut Parimaks näiteks sümfoonilise dzässi kohta on Gershwini ,,Rhapsody in Blue" teos, mis on kirjutatud 1924.aastal, sooloklaveri ja jazz bandi jaoks, mis kombineerib jazzi ja klassikalise muusika.
Ooper ,,Cyrano de Bergerac'' Kontserdi arvustus Mina käisin 8. veebruaril Estonia kontserdisaalis vaatamas eesti helilooja Eino Tambergi 1974. aastal kirjutatud romantilist ooperit ,,Cyrano de Bergerac''. Etendus toimus kolmes vaatuses, kestvuseks oli pisut alla 3 tunni. Ooperi libreto autor on hiljuti lahkunud Jaan Kross, dirigentideks Vello Pähn ja Aivo Välja, lavalise seade autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere. ,,Cyrano de Bergerac'' põhineb Edmund Rostand'i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on peategelane, Cyrano, kelle välimus talle just meelepärane pole, meeletult armunud kaunisse tütarlapsesse nimega Roxane. Paraku selgub aga, et Roxane'i süda kuulub äsja Pariisi saabunud Christianile. Kui noormees ka ise Roxane'i armastusest kuuleb on ta sõnatu ning ennastohverdavalt lubab Cyrano teda aidata andes talle kirja, mille ta ise oli tütar...
Norras. Hiljem ilmus samanimeline album. Enneolematu edu kogu maailmas saabus pärast 1974. aasta Eurovisiooni võitu lauluga "Waterloo". ABBA plaate on kogu maailmas müüdud üle 370 miljoni. Hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Populaarsemad singlid nt. "Mama Mia", "Dancing Queen", "Money, money, money". 1984 mindi ametlikult laiali. Pärast seda on bändi liikmed kirjutanud muusikat muusikalidele (nt. Chess) ja tegelenud soolokarjääridega. BONEY M Loodi 1975, loojaks sakslane Frank Farian. Koosseis jamaikalased Liz Mitchell, Marcia Barrett, Maizie Williams, Bobby Farrell ja vahepeal ka Reggie Tsiboe. Esimene album "Take the Heat Off Me" ilmus 1976. See oli üsnagi edukas ja jõudis nii Saksamaa kui ka Inglismaa edetabelite tippu. Edukaim aasta oli 1978. Ilmus singel "Rivers of Babylon/Brown Girl in the
sisust, ning see oli ka üks põhjustest, miks see lugu mulle meeldis. Muusikalis on tegemist Dale Wassermani liberetoga, ning selles kasutati Mitch Leigh' muusikat ja Joe Darioni laulutekste, aastast 1965, mil teos esimest korda linastus. Dale Wasserman sündis 1914. aastal Wisconsinis. Peale gümnaasiumist väljalangemist leidis ta endale tööd juhutöölisena New Yorgi teatrites. Teatrist innustatuna hakkas ta kirjutama stsenaariume telesaadetele ja muusikalidele. Dale Wassermann suri 2008. aastal. Mitch Leigh (sünd. Irwin Michnik) sündis 1928 aastal New Yorgis. Ta õppis Yale'i ülikoolis muusikat ja hiljem lõi firma ,,Music Makers", mis kirjutas muusikat reklaamklippidele. Enne ja pärast 1965 aasta ,,Mees La Manchast" muusika loomist ei küündinud tema loodud teoste edu nii kõrgele, kuid hoolimata sellest esitati tema loomingut 1985. aastal Metropolitan Opera juubeligalal. Joe Darion sündis 1917. aastal New Yorgis
Mart Sander sündis 10. augustil 1967. aastal Tallinnas, kus Sanderite pere on elanud juba ligi 500 aastat. Oma nooruses õppis ta klaverit ja dirigeerimist, kuid 17-aastaselt saavutas ootamatu menu laulja-näitlejana, esinedes pidevalt nii Eestis, Skandinaavias kui ka endises NSVL-s, nii orkestriga "Modern Fox" kui Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli (ja Eesti) esimene CD, ning kaks filmi Mart Sanderiga peaosas. 90-tel aastatel keskendus ta muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on tuntud Briti muusika propageerijana, luues Eesti vaatajate ees selliseid rolle nagu Cox ooperis Cox ja Box, Kohtunik Vandekohtus ja Smith Arkaadlastes. Ta on esinenud ka sõnalavastustes, näidelnud kuues filmis (sealhulgas kahes enda lavastatus), ning juhib seitsmendat hooaega oma populaarset teleshowd. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut, tõlkeid ning palju teatri- ja filmikriitikat.
pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents näitekirjanik ja lavastaja, kes on kirjutanud lisaks ,,West Side Storyle" libretod muusikalidele ,,Gypsy", ,,Do I Hear a Waltz?" ja ,,Anyone Can Whistle". Peale selle on Laurents veel kirjutanud stsenaariumeid mitmetele filmidele. ,,West Side Storyt" võib nimetada tänapäevaseks muusikaversiooniks Shakespeare'i ,,Romeost ja Juliast". Muusikali peategelasteks on Ameerikas sündinud poola noormees Tony ning hiljuti Ameerikasse saabunud puertoriiko tüdruk Maria. Tegevuspaik on New Yorgi lääneosa. Teose põhiideeks nagu juba aimata võib on
Tema ülesanne oli varieteelauljatele uusi laule pähe määrida. 18selt avaldati esimene tema enda laul ja 19selt sai Gershwin maha esimese miljonihitiga «Swanee». 25selt kirjutas ta «Rhapsody In Blue» ja 36sena rahvaooperi «Porgy ja Bess», kust on pärit laul «Summertime». George Gershwin suri 38aastasena kuulsa, rikka ja õnnetu mehena. Ta oli jõudnud luua rohkesti populaarseid laule, oli kirjutanud muusikat kümnetele ja kümnetele muusikalidele ning filmidele. Kõige tipuks oli ta täitnud ühe oma suurtest unistustest - ägedate kriitikarünnakute kiuste jäädvustus tema nimi tõsiselt võetavate süvamuusika loojate seltskonnas. Tema elu oli kiirustav, aga jälgi jättev. Laul «I Got Rhythm» valmis lõunavaheaja kaardimänguseltskonnas veerand tunniga, orkestriteose «Rhapsody In Blue» kirjutamiseks kulus poolteist nädalat; muusikalide ja filmide puhul olid tähtajad
Kunstnik CHARLES CUSICK-SMITH Ta on lõpetanud Glasgow Kunstikooli ja Felix Slade'i nimelise kunstikooli Londonis. 1981. aastal töötas Inglise Rahvusballetis kujundaja-praktikandina. 1982-86 oli Manchesteri Raamatukogu Teatri kunstnik. 1986. aastast töötab vabakutselise kujundaja ja kunstnikuna. On teinud kujundusi draama-, balleti-, ooperi- ja muusikalietendustele enamikes briti teatri-tes ja ka väljaspool Suurbritanniat. Tema tööde hulka kuuluvad lava- ja kostüümikujundu-sed muusikalidele ,,Follies" (,,Narrused"), ,,West Side Story", ,,Hot Stu." (,,Kuum värk"), ,,Heavenly Bodies" (,,Taevalikud kehad"), ,,A Slice of Saturday Night" (,,Tükike laupäeva ööd"), ,,Chicago", ,,In The Midnight Hour" (,,Kesköötunnil"), ,,The Guardsman" (,,Kaardiväelane"), ,,Cli." jpt.On teinud lava- ja kostüümikujundusi ka erinevatele ooperitele ja ballettidele: ,,Giselle" (Inglise Rahvusballett); ,,Romeo ja Julia", ,,Pähklipureja", ,,Talupoja au
Tiina- libahunt või mitte? August Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" on olnud aluseks mitmetele näidenditele ja muusikalidele. Minu arvates on selle jätkuva kuulsuse põhjuseks süzee aegumatus, rahvale tuttav aeg ning huvitavad ja isikupärased karakterid eesotsas Tiinaga. Ei saa ka mainimata jätta, et autori teosed on väga tõetruud, põhinedes kohati isegi tõsielul, nagu seda on ,,Kauka jumal", mis kajastab Räätsa talu elanike heitlust võimu ja rahaga. Tollal pidasid külainimesed omaks neid, kes nägid välja nagu nemad ise- heledate juuste, kahvatu naha, helesiniste silmade ning aeglase verega inimesi
avaldati tema detektiivilugu, ta oli kõigest kolmeteist aastane. 1911-1913 käis Fitzgerald Newman Schoolis, mis oli katoliiklikettevalmistuskool New Jerseys. Sellel ajaperioodil tutvus ta Cyril Sigourney Webster Fayga, kes märkas ja arendas poisi andeid,kinnitas tema eneseusku ja suunas kirjaduslikku maitset. Fitzgerald läks edasi õppima Princetoni ülikooli, kuigi tema kirjanduslik tegevus ei lasknud tal õpingutele keskenduda. Ta kirjutas stenaariume ja sõnu ülikooli Triangle Clubi muusikalidele, tegi kaastööd naljalehes Princeton Tiger. Ta ei saanud ülikoolis hakkama ja otsustas 1917. aastal sõjaväkke minna, olles veendunud, et surm on tulekul kirjutas ta kiiruga romaani "The Romatic Egoist" . 1918.aastal suunati ta Camp Sheridani Alabama osariigis, seal armus ta kaheksateistkümne aastasesse Zelda Sayre´i, kes oli Alabama Õlemkohtu kohtuniku tütar ning nad kihlusid. Fitzgerald soovis Zeldaga abielluda ning suundus edasi New Yorki,kus ta töötas Barron Colleri agentuuris
Hea välimusega, rühikas, stiilne. Ta ei tahtnud olla osake nõukogude argipäevast ja üritas luua enda ümber ajalookookoni, mis teda ümbrusest eraldaks. Hiljem mõistis, et see kookon on olemas ka ilma aksessuaarideta, kasvab välja sisemusest. Ta saavutas menu laulja-näitlejana, esinedes nii Eestis, Skandinaavias kui endises NSV Liidus nii orkestriga Modern Foxi kui ka Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli ja ka Eesti esimene CD. 1990ndatel keskendus muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on esinenud mitmetes Euroopa paikades inglisekeelsete koomiliste ooperitega nagu ,,Gilbert ja Sullivan" ja Edwardiani komöödiamuusikalidega. Aastal 2000 rajas ta Bel-Etage Swingorkestri, millega on välja andnud plaate nii Suurbritannias kui ka Eestis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima inglise keele sertifikaadi.
Muusikal "Fame" esietendus 1988. aastal Miamis ning ta on aastate jooksul kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aastal esilinastunud muusikafilmi "Fame", kust on pärit ka muusikali tuntud, Oscariga pärjatud nimilaul. Muusikali lavastas Jüri Nael (ta on samuti ka koreograaf), kellele see on lavastajadebüüdiks. Jüri Nael on õppinud koreograafiat Londonis kuulsas Labani kaasaegse tantsu keskuses ja loonud koreograafia muusikalidele "Les Misérables", "La Cage aux Folles", "Vampiiride tants", "Evita", "West Side Story", "Jesus Christ Superstar", "Miss Saigon", "Georg", "Tuhkatriinu" jpt. Muusikal ise räägib noortest, kel on suur tahe saada kuulsaks. Tegevus toimub New Yorgi lavakunstikoolis, mis kestab neli aastat. Kooli said sisse 60 valitut, nende seas olid kõik andekad ja teotahtevõimelised, kui välja arvata mõni ükskik (näiteks Tyrone).
Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994
osalenud näitustel ja illustreeriud lasteraamatuid 1987. aastal omistati talle teatrikunstniku aastapreemia. Kunstnik Liina Keevallik Liina Keevallik lõpetas 1995. aastal Tallinna Kunstiülikooli lavastuskunsti erialal ja jätkas samas magistriõpet, mille lõpetas cum laude. Praegu õpib ta doktorantuuris Eesti Kunstiakadeemiasja Pariisi 8.Ülikoolis. Liina Keevallik on teinud kujundusinii drama kui muusikalavastustele erinevates eesti teatrites. Ta on lavakunstnik olnud: ooperitele, muusikalidele, multimeediaetendustele, draamaetendustele, filmidele. Liina Keevallik on loonud ka kostüüme paljudele etendustele . Dirigent Mihhail Gert 8 M. Gerts on lõpetandu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise ja kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004.
arendas ta välja Newmani Süsteemi, millega sai sünkroniseerida filmi tegevuse sellele loodud muusikaga. Newmani Süsteem on siiani kasutusel. Newmani üle neljakümne aasta kestnud karjääri jooksul jõudis ta komponeerida muusika enam kui kahesajale filmile. (Alfred Newman...: 2005) Newman oli ka kõrgelt hinnatud dirigent. Ta orkestreeris ja dirigeeris nii enda kui ka paljude teiste heliloojate muusikat. Lisaks sellele dirigeeris ta muusikat paljudele Broadway filmiadaptsioonidest muusikalidele (enne Hollywoodi minemist oli ta kümme aastat Broadwayl töötanud), samuti mitmetele originaalsetele Hollywoody muusikalidele. (Wikipedia 2004 s.v. Alfred Newman) Newman oli üks esimesi heliloojaid, kes hakkas originaalset filmimuusikat kirjutama. Erinevalt enamusest tema kolleegidest, kirjutas Newman muusikat vaid filmidele. Newman oli oma aja üks hinnatumaid filmimuusika loojaid, tänapäeval peetakse teda üheks parimaks muusikuks, kes kunagi filminduses töötanud on
annaabi.ee 
