Robert Schumann (1810-1856)saksamaa varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika
hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Looming Schumannil on üle 200 soololaulu, palju koorilaule ja sadakond vokaalansamblit. Schumann võttis laulude kirjutamisel eeskuju Schubertist, kasutas samu laulutüüpe, kuid kirjutas keerukaid ja rohkem läbikomponeerituid laule. Ta suurendas klaveripartiide
Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes oli selle väljaandja ja mis aastatel see ilmus? ,,Laulu ja mängu leht´´ , Karl August Hermann , aastatel 1885-1897,1908) 7. Nimeta vähemalt 3 K.A.Hermanni laulu. ,,Süda tuksub´´; ,,Kurb süda´´ ; ,,Mälestus´´; ,, Ootus´´ ; ,,Ilus oled,isamaa´´ 8. Mis aastal ja mis linnas toimus I Eesti üldlaulupidu? 1869.aastal Tartus 9. Nimeta 2 A. Kunileidi laulu, mis kõlasid I üldlaulupeol.
Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885- 1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed.
5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõigul karakteerne teema. Osad: Peapartii (Toonika), Sidepartii (T->D), Kõrvalpartii (Dominant) , Lõpupartii (Dominant). 2. Töötlus – ebapüsiv 3. Repriis - Peapartii (Toonika), Sidepartii (T), Kõrvalpartii (Toonika) , Lõpupartii (Toonika). 15
ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400) Tuntumad laulutsükid ,, luuletaja armastus,, ,,naise elu ja armastus,, ,,mirdid,, Klaveripalad, tuntumad tsükklid: ,,liblikad,, ,,lastestseenid,, noorte album,, ,,fantaasiapalad,, ,,kreisliriona,, ,,Eusebius,,-lüürik, introvert ,,florstan,,-impulsiivne, ekstravert
*kirik ei piiranud enam muusika kirjutamist *homofooniline muusika *väga palju kirj instrumentaalmuusikat *usuti inimmõistusesse *arenes pedagoogika *idealiseeriti loodust,lapsepõlve-2 rikkumata asja *haritus, andekus, läbilöögivõime *materialistid,telegraafi aparaat-morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria- Drawin, röntgen, auruvedur,-laev *1720-1760-üleminekuaeg- uued zanrid ja vormid *1760-1780 varaklassitsism *1780-1810 kõrgaeg *Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri *Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism 4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett(skertso)
(esimeseks Verdi "Traviata", peaosades Helmi Einer ja Alfred Sällik) Muusikaelu struktuuride loomine 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1921. aastal asutati Eesti Lauljate Liit ( ELL ) 1924. aastal asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts. ( EAHS ) 1936. aastal luuakse EAHS-i juurde keelpillikvartett. 19241940. aastatel ilmus "Muusikalehte" 18851897. aastatel ilmus Esimene eestikeelne muusikaajakiri "Laulu ja Mängu Leht" välja andjaks Karl August Hermann. 1938. aastal ilmus üks kõmulisemaid raamatud meie muusika ajaloos, "Kakskümmend aastat eesti muusikat", mille koostas Karl Leichter. 1925. aastal asutati Kultuurkapital. 1932 alustas Berni konventsiooni alusel tööd Eesti Autorikaitse Ühing. 1926. aastat loetakse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sünniks. Esimene peadirigent oli ka ooperiteatri muusikajuht Raimund Kull. 1920
Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia". Klaverisaated: ,,Metshaldjas" c. Vaene, komponeeris klaverita, impulsiivselt, kiirelt d. Kõige rohkem laule - 600 3. Robert Schumann a. Muusikaajakiri ,,Neue Zeitschrift für Musik" (Uus Muusikaleht) b. Taaveti liit ehk Davidsbund Schumann ise, naine Clara, Mendelsson, Chopin a. Sellest tulenevalt klaveritsükkel ,,Karneval" c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval", ,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g
lihastepõletik ja lõpuks klaveriinvaliidsus. Klaverit enam mängida ei saanud. Tänu sellele puhkes õitsele komponisti anne (hakkas kirjutama muusikat) . Põhiliselt kirjutas ta klaverile . Veel hakkas tegutsema muusikakriitikaga. I artikkel oli pühendatud tundmatule Poola heliloojale ,kes hiljem sai maailmakuulsaks. Artiklis:''Mütsid maha härrasmehed, meie ees on geenius'' Poolaka nimi oli Chopin. 1834 hakkas andma välja muusikaajakirja mille nimi: ''Uus muusikaajakiri'' Filisterlus - filister - vananenud ideaalidega inimesed (ei lähe uuendustega kaasa) Nende vastu Schumann võitles. 1854 sooritas ta enesetapukatse (hüpates Reini jõkke) 2 aasta pärast psühhiaatriahaiglas suri. Tal on palju soololaule & klaveriloomingut. Suurem osa tema loomingust on programmiline (muusikal on sisu). Klaveripalju ja laulutsükleid on tal samuti (tuntuim: ''Poeedi armastus'' - laul) (klaveritsükkel - ''Lastestseenid: Unelm'' (KUULAMINE)
liigesepõletikku ja ta jäi pianistlikuksinvaliidiks. ja selle pärast, et saanud ka mängida endist viisi. siis hakkas ta tegelema ainult muusika kirjutamisega. eelkõige kirjutas ta teoseid klaverile. ta hakkas tegelema ka muusika kriitikaga. ta avaldas artikleid. Ta oli suur Chopini austaja ja ta avaldas ta vastu tunnustust ja lootust juba siis kui keegi tema kohta midagi ei teadnud. 1834 hakkas ta välja andma oma isiklikku muusika ajakirja pealkirjaga "Uus muusikaajakiri". peale muusika kriitika võitles ta aselles ka filisterluse vastu. filisterlus - tähendab vananenud klassikaliste ideaalidega muusikud. talle kuulus ka järgmine idee, et ühendada kokku kõik elavad ja surnud muusikud, et minna sõtta filisterlaste vastu. ja tali selle liidu nimeks Taavetiliit (Davidsbund). klaveritsükkel mille nim on "karneval". variatsioon - muusikavorm, kus ühte ja sama teemat korrutatakse muudetud kujul.
· Võitles eesti keele tähtsuse eest · Kirjutas ja kirjastas raamatuid · Tegeles poliitikat ja kooliharidust puudutavate küsimustega · Uuris eesti ajalugu · Osales mitme seltsi töös jne Tema kõige tähtsam teene eesti muusikale oli aga see tet ta andis välja ajakirja laulu- ja mängu leht, mis edendas eesti muusika kultuuri ja tutvustas lihtrahvale muusikat. See oli esimene muusikaajakiri eestis. Ta andis välja ka algelise, kuid esimese eestikeelse komponeerimise ja ka voiiulimängu õpetuse omamata ise mingisugust sellekohast haridust. Tema mõningad tuntud lood, Kungla rahvas, Kevade marss jne. 6. Esimesed kutselised heliloojad, K.Türnpu Need heliloojad said oma muusikalise haiduse peamiselt peterburi konservatooriumis.Johannes Kappel oli esimene kõrgema hariduseg muusik eestis. Esimene kõrgharidusega naismuusik eestis oli M.Härma. Ta sai oma algteadmised muusikast K
Selle mehe tütrest sai ka Schumanni naine. Tahtis kiiresti areneda ja tahtis kasutada küroplastiat. (sõrmede painutamine) tal tekkis pianistlik invaliidsus, näpud paistes. Seadeldis rikkus ta käed ära. Tema lemmikinstrumendiks sai klaver, hakkas kirjutama muusikat sellele. Samal ajal sai ka alguse tema muusikakriitiline tegevus. Esimene artikkel oli pühendatud sellel ajal tundmatule heliloojale ,,Chopään". 1834 hakkas Schumann välja andma oma isklikku muusikaajakirja ,,uus muusikaajakiri". Filisterlus vananenud klassikalised ideaalid, filistrid on siis vananenud ideaalidega muusikud. Ta tahtis ühendada kõik elavad ja surnud muusikud ühte liitu. Davidsbund - Davidsbündlerid Tsükkelkarneval kujutab endast variatsioone neljale tähele. A; S; C; H Asch on linn kus elas Schumanni noorpõlve armastus. Paneb igale tähele ühe noodi. A=A, S=Es, mi bemoll. C=C do H=H Si. Need tähed käivad läbi kõikidest karnevalidest, mida on kokku 21.
Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885-1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega, jäljendab liedertafel stiili, laulud on muretud, hoogsad ja naiivsed.
Hakkas kasutama mehaanilist seadet (küroplast), mis oli sõrmede painutamiseks ja ta tänu sellele sai endale lihaste põletiku ja tugevad valud. Sai pianistide invaliidsuse, ei saanud enam mängida. Tänu sellele hakkas rohkem muusikat kirjutama. Lemmik instrument klaver. Samal ajal sai alguse ka muusikakriitiline tegevus, hakkas kirjutama muusikakriitikaid ja artikleid. Esimene artikkel oli Chopin'ile pühendatud. 1834 hakkas välja andma ajakirja nimega Uus Muusikaajakiri, mis võitles rutiini ja filisterluse vastu. Filister on vanade klassikaliste ideaalidega muusik. Kitsarinnaline enesega rahulolev inimene. Vananenud ideaalidega muusikud. Schumann ei sallinud neid. Hakkas nende vastu võitlema. 1843 avati Mainzis (?) konservatoorium ja Schumann läks sinna õppejõuks. Uus töökoormus hakkas tema närve kahjustama ja õige pea loobus õpetamisest ja ajakirja toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja.
Aleksander Läte I sümfooniaorkester, loodud 1900. 1860 kuni 1948. Koorijuht, orkestrijuht. Solist nii klaveri kui oreli. Helilooja ja muusikaõpetaja. Pärit Tartu lähedalt, algharidus Valga Cimze seminarist. Töötas kooliõpetajana nii Nõos kui Puhjas. Saksamaal Dresdeni konservatoorium kooriheliloojaks. 1900 loobus õp ametist, asub elama Tartusse. Elatab end klaveritndide andmisega ja Postimehes muusika-kriitiliste artiklite kirjutamisega. Muusikaajakiri oli temaarust Eesti muusikas eluvajalik. 1900pani kokku Eesti esimene sümfooniaorkestri, mis koosneb, õpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest. Vokaalsümfoonilisi suurvorme. Läte loob ka sega ja meeskoori. Tobias ja Läte hakkavad koostööd tegema. 1907 tervis halveneb, eemaldub aktiivsest muusikatööst (koorijuhtimine nt). Pühendus rohkem kirjatööle, nt: muusikateooria probleemidega tegelemine, akustika, intonatsiooni
Klassikalise stiili kujunemine Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religioon asendus ratsionaalse moraaliõpetusega, kirikust olulisemaks sai inimese isiklikud kogemused. 18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, mis koosneb reeglina 3 lõigust: 1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis