Eesti rahva muusikas on toimunud väga palju muutusi ja uuendusi. Juurde on tulnud uusi noote, pille, laule ja ka muusika tegijaid. Uus aeg tõi ka uued laulud. Need said mõjutusi kõrtsikultuurist, ilmselt ka luterlikust kirikulaulust. Üleminek vanalt laulult uuele ei toimunud ka ühe korraga, vaid pikkamisi, läbi iseloomulike vaheetappide. Vanasse stiili hakkasid sisse tulema lõppriim ja uued teemad. Regilaululu filigraansus asus taanduma sentimentaalsete ballaadide ees. Uued laulud olid küllaltki robustsed, nad muutusid või ununesid enne, kui korraliku kunstilise küpsuse saavutasid. Ajad ja moed hakkasid kiiremini vahetuma. Uuemat laulu- ja muusikakultuuri viljelesid ennekõike mehed, nii kujuneski regilaul 19. sajandiks peamiselt naiste repertuaariks. Suured muutusid toimusid ka 19. sajandi teisel poolel koos rahvusliku ärkamisaja ja seltsiliikumisega
Kultuuriline kapital on inimeste sotsiaalselt ja ühiskondlikult väljakujunenud kultuurilised väärtused, haritus ja staatus. See mängib olulist rolli meie kunstitarbimise maitseeelistustes ja vabaduses neid eelistusi teha. Näiteks kui nö madalamad ühiskonnakihid on oma valikutes pragmaatilised ja hindavad kunstiteoseid nende funktsiooni (meelelahutusliku) pärast, siis peenemad eelistused, mis mõõdavad maitset, on samuti pragmaatilised ja funktsionaalsed, kuna niisugune filigraansus näitab (ja ka võimaldab) kõrgemat ühiskondlikku staatust ja võimu ühiskonnas. 18 46. Mida tähendab Marshall McLuhani mõiste „globaalküla“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 274] Marshall McLuhan´i (1911-1980) globaalküla tähendab maailma, mis on meedia abil kokku tõmbunud, samas omavahel pidevas ühenduses infovõrgustiku kaudu. Inimeste kultuur
annaabi.ee 
