Päikesekiirgus tekitab Maakeral terve rea erinevaid protsesse. Nende protsesside käigus päikeseenergia muundub teisteks energialiikideks. Enamikel juhtudel peetakse taastuvateks energiaressursssideks tuuleenergiat, hüdroenergiat ja laineenergiat, aga samuti ka biomassi energiat (puitu, põhku) ja otsest päikesekiirgust, mille kasutusvõimalused on mitmesugused: kasutamine (vee) kuumutusprotsessis, kasutamine elektrienergia tootmiseks spetsiaalsete muundurite, näit. fotoelektriliste muundurite vahendusel. Paljudel juhtudel on taastuvate energiaallikate all võetud ka olmeprügi (jäätmed), mille energia võib leida kasutamist kas vahetu põletamise teel või gaasistamise teel spetsiaalses, kaetud prügihoidlates. Olmeprügi tekkimine on seotud inimtegevusega ja selle seos päikeseenergiaga kui põhilise primaarenergia kandjaga on kaudne. Taastuvate energiaressursside energiaks loetakse ka energiat, mida kannab merevesi veetaseme
mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on ehitatud teatud kindla füüsikalise tööpõhimõtte alusel ning on võimeline vastu võtma sisendsignaali. Keerulisemate süsteemide korral võib mõõteseadme koosseisu kuuluda peale primaarmõõtemuunduri veel mitu muundurit, mis töötlevad mõõteinformatsiooni jadamisi. Sellist mõõteobjekti vahetus läheduses asuvat muundurite komplekti nimetatakse anduriks (ingl sensor). 2. Aktiivsed ja passiivsed füüsikalised suurused. Aktiivse ja passiivse anduri mõiste Aktiivseteks võib lugeda selliseid füüsikalisi suurusi, mida saab muundada mõõteinformatsiooni signaaliks lisaenergiaallikaid kasutamata. Sellisteks suurusteks on temperatuur, jõud, elektrivool ja -pinge, magnetväli, rõhk jt. Passiivsete suuruste mõõtmiseks on vaja kasutada lisaenergiaallikat, mille abil
võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus),
Piesotajuritena kasutatakse mitmesuguseid piesoelektrilisi materjale, millest tuntumad on kvarts, senjetisool ja baariumtitanaat. Neist viimane kuulub nn. piesokeraamiliste materjalide hulka. Kristalliliste (anisotroopsete) materjalide korral on juhtivusomadused materjali eri suundades erinevad ning seepärast avaldub ka piesoefekt eri suunas erinevalt. Piesoelektrilisi materjale saab kasutada mitmesuguste elektromehaaniliste muundurite nagu piesoelektriliste resonaatorite, mikrofonide, kõlarite ja andurite valmistamiseks. Piesotajuritele esitatavad põhinõudeiks on suur elektriline ja mehaaniline vastupidavus, väike temperatuurisõltuvus, niiskusekindlus ning suur hüvetegur. On olemas nii otsene piesoefekt kui ka pieso pöördefekt. Piesotajurite töö põhineb otsesel piesoefektil, mille korral välise jõu toimel tekib piesomaterjali pinnal elektripotentsiaal (joonis 3.14). Pöördefekti kasutatakse piesotäiturites, nt
valu, muude värviliste metallide valu ESTEL ELEKTRO AS Telliskivi 60A, 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701 Firma juht: Aleksander Safonov Põhitegevus: Elektronlampide, elektronkiiretorude ja muude elektronkomponentide tootmine, elektrotehniliste ja muunduri süsteemide ja seadmete valmistamine, katsetused, müük ja hooldus. Kõrvaltegevus: Muude elektrooniliste osade ja seadmete hulgimüük, trafode ja muundurite tootmine sh. Elektriajamid ja mootorid. MS BALTI TRAFO Vihtra tee 3A, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] kodulehekülg: www.msbaltitrafo.ee telefon: (+372) 4471660 faks: (+372) 4471667 Firma juht: Michael Schmelzer Põhitegevus: trafode ja muundurite tootmine, transformaatorite jt. mähistoodete valmistamine, remont. Kõrvaltegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine
lihtsustab mõõtmise protsessi, võimaldab teostada automaatkalibreerimist, mõõtetulemuste statistilist analüüsi jne. Levinum mitmefunktsionaalne digitaalne mõõteriist on digitaalne multimeeter Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest. Ülejäänud probleemid on lahendatavad konstruktsiooni ja skeemi valikuga: nt muundurite ebalineaarsus on programmiliselt kompenseeritav. Selliseid mõõteriistu on võimalik paigutada mõõtmiskoha vahetusse lähedusse ja mõõtetulemusi edastada andmekogumisseadmesse juba digitaalsel kujul kas juhtme kaudu või juhtmevabalt, mis vähendab signaali ja mõõtetulemuse moonutust. Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks eeliseks on võimalus salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida.
.......................................................................................... 189 6. Rakenduste näiteid ..................................................................................................195 6.1. Tööstusvõrgu toitega elektriajamite arvutus .................................................................. 196 6.2. Akutoitega elektriajamite arvutus .................................................................................. 207 6.3. Pinget tõstvate muundurite arvutus ............................................................................... 213 6.4. Pinget madaldavate muundurite arvutus ....................................................................... 217 Lisad. Lülitusskeemide spetsifikatsioonid ....................................................................226 Lisa 1. Firma Mitsubishi Electric servoajam ......................................................................... 226 Lisa 2. Firma Sew Eurodrive asünkroonajam
30. Hoidelülitused. muuda] Seos analoogsignaali muutmiskiiruse, muundamisaja ja kvantide arvu vahel, hoidelülituse vajalikkus. Hoidelülituse koostisosad, pinge ajaline käik kondekal, lugemi tesimisaeg, hoideaeg ja muundamisaeg. 31. AD muundurid. Kaalumismuunduri, rööpmuunduri, sigma-delta ja kahekordse integreerimisega muunduri skeem, tööpõhimõte ja muundamiskiirus. Muundamistäpsus erinevatel muundurite tüüpidel ja häirekindlus. Kaalumismuundur · signaali võrreldakse üle komparaatori seatud bittide poolt analoogsignaaliga · algseisus on kõik bitid nullid · MSB seatakse 0-i - vanim bitt - kannab alati poole tugipingest · noorima biti järgi on seatud D0 · probleemiks o bittide seadmine nõuab pikka muundamisaega
skaala suhtes. Seetõttu võivad kaks mõõtjat saada sama suuruse fikseerimisel erinevad tulemused. Digitaalmõõteriista indikatsioonisüsteem väljastab väärtuse numbrilisel kujul, mis välistab mitmeti mõistmise. Suure sisetakistuse tõttu avaldavad digitaalmõõteriistad minimaalset mõju mõõdetavale suurusele. Nende tundlikkus sõltub eelkõige primaarmuunduri (anduri) tundlikkusest. Ülejäänud probleemid on lahendatavad konstruktsiooni ja skeemi valikuga: nt muundurite ebalineaarsus on programmiliselt kompenseeritav. Selliseid mõõteriistu on võimalik paigutada mõõtmiskoha vahetusse lähedusse ja mõõtetulemusi edastada andmekogumisseadmesse juba digitaalsel kujul kas juhtme kaudu või juhtmevabalt, mis vähendab signaali ja mõõtetulemuse moonutust. Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks eeliseks on võimalus salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida
e. Mis on analoog-digitaal konversioon helitöötluses ja kuidas see toimib? Analoog signaali muundatakse digitaalseks, selleks on diskreetimissagedus(sampling rate), teatud arv kordi sekundis on vaja uurida, mis on konkreetse helisagedus hetkel. f. Mis on võimendite ülesanne helitehnikas? Võimendada helisignaali, et mikrofoni jms heliseadmed toimivad madala pingelise signaaliga, mistõttu neid on vaja võimendada. g. Mis on akustiliste muundurite ülesanne ja kuidas need seadmed toimivad? Kõlar/mikrofon ülesanne on muundada elektrisignaali uuesti õhurõhu muutumiseks ehk siis helirõhuks. 13. Helikaabeldus ja -ühendused: a. Mis tüüpi ja ühendustega kaablid on kasutusel helisignaali edastamiseks ning mis on nende kaablite peamised erinevused ja kasutusvaldkonnad? XLR-prof, TRS-pulkühendus 6,35mm(proffid);RCA-kodu, 3,5mm TRS- kodu;Vähem
1. Kigepealt leitakse ligilhedane koormuste keskpunkt 2. Arvestades ehituslikke, tehnoloogilisi, ekspluatatsioonilisi ja teisi kitsendusi, valitakse algne alajaama vi toitepunkti asukoht. Kui grupp toitub mitmest liinist, siis majanduslikult kasulikum on toitepunkt paigaldada K-st liini suunas. 3. kui lhedal on mitu toitepunkti jaoks sobivat kohta, siis vrreldakse pinge ja vimsuse kadusid, kulutusi, jne. 2.7. Vimsuse kaod Liinides, trafodes ja muundurite projekteerimisel arvutatakse vimsuse kaod kahel juhul. 1. Arvutusliku vimsuse korrektuuril 2. Tehnilis- konoomiliste nitajate arvutaisel ( niteks elektrienergia kadude arvutamiseks ) Esimesel juhul vimsuse kaod arvutatakse lihtsustatud viisil. Vimsuse kaod trafodes ja muundurites P = k S p 2 Q = kqS2 kp, kq - kadude tegurid Tavaliselt vetakse kp = 0.02 W/VA kq = 0.10 VAr/VA Viga selliste arvutuste puhul on 30 - 50%.
Enamasti kasutatakse tavalisi ja suletavaid türistore või võimsustransistore. Alalisvoolumootori ankrupinge muutmiseks sobivad türistormuundurid. Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus. ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid, võimsustransistorid ja suletavad türistorid. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas: o sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Asünkroonmootori nurkkiiruse saab avaldada seosega: Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta: * libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), * pooluspaaride arvu ja * toitepinge sageduse muutmisega
(mikrofonist, helitehnikast) signaali arvutisse salvestaks. Võrdlus: Helikaardid ei ole loodud võrdseteks. Mõnel neist teatav tehniline tilu-lilu või funktsionaalsus on olemas ja isegi omab teatavat kvaliteeti, teisel jällegi on vastav osa puudu või laiatarbekvaliteediga (a.k.a saastTM). Olulisemateks tüüp-tiluliludeks on: · 3,5 mm (enamasti) augud heli sisse- ja väljaviimiseks (tegelikult on need A/D D/A muundurite sisend/väljundotsad - i/o) · sisemine süntesaator plaadil (oi, kui erineva kvaliteediga neid on!) · MIDI pistik (mille kasutamiseks on vaja MIDI otstega välist süntesaatorit) · Mingi hunnik tarkvara. Millest (vähemalt odavate kaartide puhul) enamik on tõeline saastTM (nuditud versioonid). Üldiselt, arvestades elatustaset Eestis, jääb vist soovitada peale draiverite suurt mitte midagi installida ning puuduv
Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud? Uute turbakaevanduste rajamine põhjustab pöördumatuid ja tugevaid muutusi loodusele; 47. Millised on päikeseenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas? Eesti tingimustes fotoelektriliste muundurite kasutamisel on oluline teada päikesepaistelise aja osatähtsust ja seadmete sobivust meie kliimasse. Kliima sobivuse analüüsi siiani tehtud pole, kuid lühike valge aeg talvel ning lumesajud muudavad selle meetodi talvise rakendamise problemaatiliseks. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toitmiseks (näiteks
pooiest võrreldavaks kõige Sįlurema toirnekiirrrsega alaĮisvooluajamitega. SeepärasĪ saab vektorjuhtimisega astūrkroonajarrreid kasutada elektertratlspordivalrendite, ļifĪide. tööpinkicle, robotite jt. diinaanrilise koornrrrsega ja pidevaĮt muutuva kiirr"rsega masinate käitanriseks. 1.3' Sagedusmuundurite põhimõisteid ja omadusi Enamik tänapäeval kasutatavatest sagedusmurrnduritest kuuluvad alaļisvoolu vaheli-iliga muundurite hulka (vt. põhirnõtteskeenr joonisel l.l). Muundur' koosneb mittejuhitavast kolrnefaasilisest sildaļaldist (bridge rectifier), alalisvooluahelasse lįįļitatud filtrist (vahelülist) (DC Įink) nirig valreldist (inverter), kus valdavalt kasutatakse transistore. Sageclusrluuncļur lülitatakse eļektrivõrku jadamisi lüiitus- ja kaitseaparaatidega. Väiksemate võimsuste (a|la 2 kW) korral võib toitealaldi oĮļa ka įįhefaasiline. Muurrcltrri vahelüliga cln rööbiti ühendatud
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...
Pidevoolu reziimi elementide valikust. Ootemultivibraatorit kasutatakse vajaliku impulsi kestuse ja amplituudiga saamiseks tuleb lisada koormus ahelasse induktiivsus kui mootori oma induktiivus ei ole piisav. 5.5 impulside formeerimiseks, näiteks türistoride käivitamiseks. Algolukorras, see on stabiilses asendis on Jõuelektroonikas kasutatavate muundurite liigitus kaasaegsed elektriajamid vajavad töötamiseks VT1 suletud ja VT2 avatud. Selline olukord saadakse takistite R1 ja R2 valikuga, mis valitakse selliselt, erinevaid vooluliike kusjuures voolu parameetrid peavad olema küllalt suuresti reguleeritavad. et takistuselt R2 VT1 baasile antakse väike positiivne pinge, näiteks +1V. VT2 emitteri vool läbides takistust Re, tekitab seal mõnevõrra suurema pingelangu näiteks 1,1V. Tulemusena on VT1 baas
vett. Täpne kulu sõltub juba kontrollitavast mõõteseadmest. Reeglina sooritatakse ühe mõõtevahendiga kolm katset: nimikulul (Qn), üleminekulul (Qt) ning väikseimal kulul (Qmin). Kui katsele vastav kulu on sobivaks reguleeritud, alustatakse mõõtmisega. Kõik kontrollitavate mittemehaaniliste kulumõõturite mõõtmisel saadavad andmed arvestit läbiva kulu kohta jooksevad selleks loodud muundurite ja programmi abil arvutisse. Vastavalt mõõtmise ajal saadud impulsside arvule arvutatakse välja reaalne kulu, mille seade mõõtis. Arvutuslik kulu 27 rehkendatakse massimeetodil. Stendil on kaks kaalu (kuni 500 kg ning kuni 30 kg), mille abil kaalutakse ära seadmest läbivoolanud vee mass. Stendi erinevates punktides asub viis termomeetrit, mille näitusid kasutakse vee temperatuurile vastava tiheduse määramisel. Samuti
impulsiga, mis antakse trigeri sisendisse R. Trigeri väljund muutub nulliks ja generaatori impulsid ei pääse enam läbi NING-elemendi loenduri sisendisse. Seega on ajaintervall määratud kahe impulsi START ja STOPP vahelise perioodiga. STOPP-impulss on ühtlasi taimeri väljundsignaaliks, mis pärast võimendamist avab türistori või juhib transistorkommutaatori tööd. 103 Mitme ventiiliga muundurite juhtimiseks on otstarbekas kasutada mitmekanalilisi programmeeritavaid taimereid. Viimaseid toodetakse mikroprotsessorisarja integraal- lülitustena. Üheks tüüpiliseks programmeeritavaks taimeriks on näiteks integraallülitus 8253. Taimeril on kolm paralleelset kanalit, mis võimaldavad juhtida kolme erinevat ventiili. Kõik kanalid on üksteisest sõltumatult programmiga juhitavad. Taimeri 8253 struktuuriskeem ja selle skeemitähis on joonisel 2.37.
siirdeprotsesside ajal. Tehnoloogia arenedes saab diskreetseid momente järjest lähemale nihutada, kuna siirdeprotsessid muutuvad lühemaks. ADC – igale analoogväärtusele (lõpmatult suur hulk) tuleb seada vastavusse kahendkood. Probleemid: kui mitu analoogväärtust suudame kirjeldada?; kui tihti seame analoogväärtusega vastavusse kahendkoodi? Oluline on sagedus, millega me seame analoogväärtusega vastavusse kahendkoodi. Mida suurem on sagedus, seda parem, kuid muudab muundurite hinna kallimaks. Võimalik realiseerida koodimuunduri abil, mis muudab analoogpinge digitaalväljundiks. Mida väiksemateks osadeks jagame konstantse pinge V ref, seda täpsem on tulemus. Üldiselt on ADC keerukamad kui DAC. DAC – muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või mõneks muuks füüsikaliseks suuruseks. Tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendarvu bitiga ja need kokku liita. Mida suurem on kahendarv (rohkem 1sid), seda suurem on väljundpinge.
momendi impulsiline iseloom ning mehaaniliste karakteristikate muutused. Akude laadimisel võib olla olukord vastupidine nimelt mõjub impulsiline laadimisvool plii akudele sulfateerimis protsessi pidurdavalt. Sulfateerumise nähtus vähendab akude mahtuvust ja kui perioodiliselt plii akusid laadida impuls vooluga siis pikeneb nende kasutus iga. Pidevoolu reziimi saamiseks tuleb lisada koormus ahelasse induktiivsus kui mootori oma induktiivus ei ole piisav. 5.5 Jõuelektroonikas kasutatavate muundurite liigitus kaasaegsed elektriajamid vajavad töötamiseks erinevaid vooluliike kusjuures voolu parameetrid peavad olema küllalt suuresti reguleeritavad. Joonis 5.5.1 Alaldamisel muundatakse vahelduvvool alalisvooluks kusjuures võib toimuda ka pinge reguleerimine. Alalisvoolu muundamisel toimub alalispinge reguleerimis protsess ja võib toimuda ka polaarsuse muutmine millega omakorda kaasneb tarbija voolu suuna muutus. Pingemuutmine muundamise käigus võib olla nii pinget
Magnetic flux Mootor Seade, mis muundab elektrilist energiaks mehaaniliseks ning on Motor mõeldud mõne töömasina käitamiseks. Mootorid võivad olla 78 pöörlevad või sirgjooneliselt liikuvad. Näivvõimsus Koguvõimsus, mida seade võrgust tarbib. Complex power Pidurdustakisti Alalisvoolu vahelüliga muundurite põhikomponent, mis hajutab braking resistor pidurdusel vabaneva energia. Pinge Töö, mida tuleb teha laengute ümberpaigutamiseks ühest punktist Voltage teise. Pneumomootor Masin, mis muudab gaasi rõhuenergiat mootori võlli mehaaniliseks Pneumatic motor energiaks. Pulsilaiusmodulatsioon Impulssmodulatsiooni liik, mille puhul signaali energiat (keskmist
kauguse ruuduga. Vastukaja sumbumise graafik Tegelikkuses toimub järgnev. Vastukaja vastuvõtja lähedal on tingitud paljudelt objektidelt peegeldunud heli interferentsiga. Ajavahemikku heli saatemomendi ja vastukaja sumbumise vahel nimetatakse vastukaja ajaks. Heliallikad ja vastuvõtjad Helienergiat on võimalik saada muundades mingisugust teist energiat. Hüdroakustikas heli saamise ülesanne lahendatakse eriliste seadmete – muundurite – abil. Muundurid võivad olla elektrimehaanilised, elektromagnetilised jne. Hüdroakustilised muundurid jaotatakse kiirguriteks ja – vastuvõtjateks. Igaühes neist elektrienergia muundamine helienergiaks ja vastupidi toimub muunduri võnkesüsteemi mehaanilise energia kaudu. Muunduri võnkesüsteem hakkab tööle välise teguri mõjul, milleks on erilise generaatori poolt tekitatav elektriimpulss. muundurites –vastuvõtjates mehaaniline jõud, mis paneb tööle võnkesüsteemi, tekib
lubatud mõõtmed ja kinnitusavade asukohad. Tänapäeval on nn. Baby AT (originaalse IBM AT uuendatud variant) tüüpi korpused kõige levinumad. Seda tüüpi emaplaadid töötasid 5 voldise toitepingega. ATX See standard tekkis Pentium tüüpi arvutite ilmumisega. Selles on püütud vähendada soojuskadusid. Selleks võeti kasutusele madalam 3,3 voldine toitepinge. Lisati PCI siin (kuigi seda esines ka uuematel AT plaatidel, kuid need toimisid läbi muundurite). Püüdes parandada jahutusõhu liikumist arvutis, paigutati mitmed komponendid emaplaadil ümber. Protsessor pandi vahetult toiteploki ventilaatori kõrvale, lootuses et protsessorile pole enam eraldi jahutust vaja. ATX emaplaat on tegelikult 90o -lt pööratud AT emaplaat. Komponentide ümbertõstmise tulemusena said kõvaketaste ja flopikaablite pistikud ning mälupesad uue ja loogilisema asukoha emaplaadil. ATX-standard toetab PIO Mode 5 IDE seadmeid
· päikesekiirte koondamine peeglite abil, mis tagab piisavalt kõrge temperatuuri vee aurustamiseks. Veeauru kasutatakse madalrõhu auruturbiini ja sellega seotud elektrigeneraatori käitamiseks. Käesoleval ajal loetakse viimast meetodit elektri saamiseks perspektiivituks. Ilmselt on selle otseseks põhjuseks edusammud pooljuhtseadmete alal, mis on alandanud fotoelektriliste muundajate ja nende abil toodetud elektri hinda. Eesti tingimustes fotoelektriliste muundurite kasutamisel on oluline teada päikesepaistelise aja osatähtsust ja seadmete sobivust meie kliimasse. Kliima sobivuse analüüsi siiani tehtud pole, kuid lühike valge aeg talvel ning lumesajud muudavad selle meetodi talvise rakendamise 83(113) Villu Vares Energia ja keskkond problemaatiliseks. Suhteliselt vähese päikesepaistega piirkond (vt joonis 5.19) ja talvised
Mootori mudel sisaldab samuti kahte muundurit kolmefaasilise süsteemi muundamiseks kahefaasiliseks ning pöörlevate koordinaatide muundamiseks paigalseisvateks. Kõiki neid teisendusi tehakse operatsioonivõimenditel põhinevate elektriliste lülitustega. Kuna vektormuutujaid käsitletakse nii rist- kui polaarkoordinaadistikus, siis vajatakse lisaks loetletutele veel muundureid, mis teisendavad muutujaid ristkoordinaadistikust polaarkoordinaadistikku ning vastupidi. Niisuguste muundurite hulka kuulub näiteks vektori moodulimääraja. Kõigi selliste teisenduste realiseerimiseks on võimalik valida programmilisi, analoogriistvara või diskreetriistvara vahendeid. Kõige mugavam on muidugi kasutada programmilisi vahendeid, kuid arvestades vektorjuhtimisseadmetelt nõutavat suurt toimekiirust, kasutatakse praktikas sageli kombineeritud vahendeid. Otsese vektorjuhtimise rakendamise probleemiks on asünkroonmootori dünaamika-
annaabi.ee 
